puudutatud isik / kohtutäitur: Reet Rosenthal (asukoht: Õpetaja tn 9, Tartu linn, Tartu linn, 51003, Tartu maakond, e-post [email protected]). puudutatud isik / sissenõudja: K.V. (isikukood: XXX, elukoht: XXX; seaduslik esindaja S.V, isikukood: XXX, e-post: XXX).
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata T.K. kaebus kohtutäitur Reet Rosenthali tegevuse peale.
2.Jätta menetluskulud T.K. kanda. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.
1.T.K. (avaldaja / võlgnik) esitas 23.08.2018. a Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Reet Rosenthali tegevuse peale.
2.Avalduse (I kd, tl 1) ning selle täpsustuse (I kd, tl 38-39) kohaselt ei ole avaldajale arusaadav, kuidas täituril on võimalik alustada uusi täitemenetlusi sama täitedokumendi alusel, kui varem alustatud täitemenetlused on lõpetamata. Avaldaja leidis, et uute täitemenetluste alustamine on koormav, sest iga uue täitemenetluse alustamisega kaasnevad kohtutäituri tasud, sh täitemenetluse alustamise tasu ja täituri põhitasu. Täitur ei oleks tohtinud alustada uusi täitemenetlusi sama täitedokumendi alusel, vaid oleks pidanud uusi nõuded menetlema sama, juba algatatud täitemenetluse raames. Lisaks leidis avaldaja, et kohtutäitur täidab nõudeid ebaselge järjekorra alusel, st arvestab laekunud summa esmalt võlgnevuste, kohtutäituri tasude ning alles seejärel igakuise elatise katteks.
3.14.12.2018. a määrusega (I kd, tl 108-110) jättis kohus kaebuse rahuldamata. 21.02.2019. a määrusega (I kd, tl 180-182) tühistas Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 14.12.2018. a määruse ja saatis T.K. kaebuse kohtutäitur Reet Rosenthali tegevuse peale täiteasjas nr XXX uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb asja uuel läbivaatamisel maakohtul võtta asja materjalide juurde avaldaja esialgne, s.o 26. juuni 2018. a kaebus, kaasata menetlusse sissenõudja ning teha kindlaks, mitu täitemenetlust avaldaja suhtes
toimub. Ringkonnakohus märkis, et kui täitemenetlusi on mitu, on avaldajal õigus nõuda kogu täitemenetluse kestel, et kohtutäitur järgiks TMS § 33 lg-s 4 sätestatut.
4.06.03.2019. a selgitas avaldaja kohtule esitatud menetlusdokumendis (II kd, tl 21-22), et tema sooviks on tühistada kõik kohtutäituri poolt õigustühiselt algatatud täitemenetlused v.a esimene, mille alustas K.K. ja esimene, mille alustas K.V, sest kohtutäituril ei ole seaduse järgi õigus rohkem menetlusi algatada. Lisaks soovis avaldaja ebaõigesti alustatud täitemenetluse alustamistasude ja täituri põhitasude tagastamist ja kahjutasu täiturilt 15 000 eurot.
5.02.05.2019. a määrusega (II kd, tl 31-33) jättis kohus kaebuse rahuldamata. 16.08.2019. a määrusega (II kd, tl 58-61) jättis Tartu Ringkonnakohus T.K. nõude moraalse ja vaimse kahju väljamõistmiseks läbi vaatamata ja tühistas Tartu Maakohtu 02.05.2019. a määruse ning saatis T.K. kaebuse kohtutäitur Reet Rosenthali tegevuse peale täiteasjas nr XXX uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel kontrollida mis alusel on kohtutäitur võlgniku tasutud summa osaliselt arvestanud täituri tasudeks olukorras, kus lapse elatisnõue on jäänud täitmata ning kohtutäitur on rikkunud TMS § 33 lg-t 4.
6.28.10.2019. a kirjaga (II kd, tl 63) selgitas kohus avaldajale menetluslikku olukorda ja andis talle tähtaja kaebuse täpsustamiseks ning selge taotluse esitamiseks kuni 18.11.2019. a.
7.18.11.2019. a esitas avaldaja kohtule menetlusdokumendi (II kd, tl 65-70) ning 04.12.2019. a tõendid (II kd, tl 71-85).
KOHTU SEISUKOHT ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata kui, hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
9.Kohtule esitatud kaebus peab lisaks faktiliste asjaolude kirjeldusele sisaldama selget taotlust (TsMS § 338 lg 1 p 5) millest nähtuks, millise toimingu tegemist kohtult taotletakse. Kuigi hagita menetluses kohaldub uurimispõhimõte ning kohtul tuleb omaalgatuslikult selgitada välja avaldaja nõuded nagu näeb ette TsMS § 392 lg 1 p 1, ei ole avaldaja vaatamata ringkonnakohtu ja maakohtu korduvatele selgitustele esitanud kohtule selget ja üheselt mõistetavat taotlust, mida ta esitatud kaebusega saavutada soovib (mida kohus tegema peaks).
10.Esialgsest kaebusest, selle täiendusest (I kd, tl 1, 38-39) ning 06.03.2019. a esitatud menetlusdokumendist (II kd, tl 21-22) nähtuvalt on avaldaja sooviks, et kõik kohtutäituri poolt õigustühiselt algatatud täitemenetlused tühistatakse, avaldajale tagastatakse ebaõigesti alustatud täitemenetluse alustamistasud ja täituri põhitasud ning lisaks soovib avaldaja kahjutasu täiturilt 15 000 eurot. Samas ei ole avaldaja viidanud ühelegi konkreetsele täiteasjale.
11.Asja materjalidest nähtuvalt oli algselt algatatud ühe täitedokumendi (sissenõudjaks K.V.) alusel 6 erinevat täitemenetlust, kuid menetluse kestel on täitemenetlused ühendatud kohtutäitur poolt üheks täiteasjaks nr XXX. Kuigi kohtud on möönnud, et tegemist võis olla täitemenetluse seadustik (TMS) § 33 lg-s 4 sätestatud põhimõtte rikkumisega ning avaldaja, kellel on kogu täitemenetluse kestel õigus taotleda täiteasjade ühendamist, seda ei teinud, on nüüdseks rikkumine kohtutäituri poolt kõrvaldatud.
12.Lõpetatud täitemenetlustes ei ole avaldajal võimalik enam kohtutäituri tasu otsuseid ega täitekulusid vaidlustada, kuna avaldaja on TMS § 217 lg-s 1 vaidlustamise tähtaja tänaseks TsMS § 217 lg 6 alusel minetanud. Avaldaja kohtutäituri kahjutasu nõude osas on ringkonnakohus lahendi resolutsioonis seisukoha võtnud.
13.Kohus leiab, et kuna täiteasjad on ühendatud üheks täiteasjaks ja lõpetatud täitemenetlustes ei ole võimalik enam tasuotsuseid vaidlustada, on kaebus selles osas muutunud perspektiivituks, kuna sellega ei oleks enam võimalik taotletavat eesmärki saavutada.
14.Vaatamata sellele, et kohtud on juhtinud tähelepanu avaldaja menetlusdokumentide ebaselgusele ning selgitanud talle tema õigusi, ei ole avaldaja suutnud esitada kohtule lühidalt ja
arusaadavalt kaebuse asjaolusid ja selgelt taotlust. Käesolevas menetluses on kohus selgitanud avaldajale ka võimalust taotleda riigi õigusabi, mida avaldaja teinud ei ole.
15.Lähtudes eeltoodust, on kohus seisukohal, et T.K. kaebus kohtutäitur Reet Rosenthali tegevuse peale tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Menetluskulud
16.TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
17.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.