Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson
Määruse tegemise aeg ja koht
21. veebruar 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-12541
Tsiviilasi
Tarmo Küti kaebus kohtutäitur Reet Rosenthali tegevuse peale täiteasjas nr 186/2017/424
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 14. detsembri 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tarmo Küti määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Tarmo Kütt (isikukood
Vastustaja: kohtutäitur Reet Rosenthal
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Praegusel juhul nähtub, et täitedokumendiks oleva otsusega rahuldatud sissenõudja rahalise nõude sundtäitmiseks on täitur alustanud kuus täitemenetlust ja täitur teeb kolmes täitemenetluses toiminguid. Kui täitur rikkus täiteasjade alustamisel täitemenetluse seadustiku (TMS) § 33 lg-s 4 sätestatut, oleks võlgnik pidanud esitama täitemenetluste alustamise peale erinevates täiteasjades kaebusi TMS § 217 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Kuna võlgnik kohtule teadaolevalt vastavasisulisi kaebuseid esitanud ei ole, on ta TMS 217 lg-st 6 tulenevalt minetanud õiguse tugineda väitele, et kohtutäitur ei tohtinud alustada erinevaid täitemenetlusi. Maakohus möönis, et kohtutäitur võis olla erinevaid täitemenetlusi alustades rikkunud TMS § 33 lg 4 põhimõtet, kuid sellise rikkumise kõrvaldamiseks tulnuks võlgnikul esitada kohtutäiturile selge kaebus, millest nähtuks võlgniku nõue rikkumise kõrvaldamiseks ning millistes konkreetsetes täiteasjades on kaebus esitatud. Avaldaja ei ole kohtutäiturilt täiteasjade ühendamist ega kohtutäituri tasude ümbervaatamist (seoses täiteasjade ühendamisega) taotlenud. Sisuliselt on avaldaja esitanud kohtutäiturile selgitamistaotluse, mille kohta on täitur vormistanud otsuse. Maakohus juhtis avaldaja tähelepanu sellele, et kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks esitanud kohtutäiturile kaebuseid kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste peale. Seega on läbimata kohtueelne kord. Lisaks sellele on täitemenetluse osalisel TMS § 35 lg 1 järgi õigus täitetoimikuga tutvuda ning saada sellest ärakirju ja õiendeid. KTS § 37 käsitleb elatise sissenõudmise eest makstavat tasu ning TMS § 65 lg 4 elatise täitmise järjekorda. Võlgnikul on õigus küsida kohtutäiturilt informatsiooni, milliste võlgnevuste katteks, sh kui suures osas kohtutäituri menetluse põhitasu katteks on laekunud summasid kantud.
Olukorras, kus kaebus kohtutäituri tegevuse peale on esitatud kohtule, on kohtumenetluse osalisteks sissenõudja, võlgnik ja kohtutäitur. Kuna praegusel juhul ei ole sissenõudjat menetlusse kaasatud, on tegemist menetlusõiguse normi olulise rikkumisega (TsMS § 656 lg 1 p 2 koostoimes TsMS §-ga 659).
Kui täitemenetlusi on mitu, on avaldajal õigus nõuda kogu täitemenetluse kestel, et kohtutäitur järgiks TMS § 33 lg-s 4 sätestatut. TMS § 33 lg 4 kohaldamisel on oluline ka sissenõudja seisukoht.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.