Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

MENETLUS MAA- JA RINGKONNAKOHTUS

Olukorras, kus kaebus kohtutäituri tegevuse peale on esitatud kohtule, on kohtumenetluse osalisteks sissenõudja, võlgnik ja kohtutäitur. Kuna maakohus ei ole sissenõudjat menetlusse kaasanud, on tegemist menetlusõiguse normi olulise rikkumisega (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 656 lg 1 p 2 koostoimes TsMS §-ga 659). Samuti ei nähtu asja materjalidest avaldaja esialgset, s.o 26. juuni 2018, kaebust kohtutäiturile. Ringkonnakohus selgitas, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 33 lg 4 kohaselt kui täitedokument sisaldab mitu rahalist nõuet, avatakse nende osas üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse, kui sissenõudja ei taotle mitme täitetoimiku avamist. TMS § 33 lg 4 eesmärgiks on kohtutäituri tasu mitmekordse maksmise vältimine (Riigikohtu 14. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-17, p 13; 29. jaanuari 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-13, p 17). Täitemenetluse osalisel (sh võlgnikul) on õigus nõuda, et kohtutäitur järgiks TMS § 33 lg-s 4 sätestatut ja seda on õigus nõuda kogu täitemenetluse kestel, mitte ainult täitemenetluse alustamisel. Täitemenetluse alustamise vaidlustamata jätmisel TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korras ei ole sellise rikkumise puhul määravat tähtsust (Riigikohtu 14. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-17, p 13). Põhjendatud ei ole mitme eraldi täiteasja alustamine olukorras, kus täiteasjade aluseks on üks ja sama dokument, millest tulenevad rahalised nõuded on sisuliselt samad, lisaks kattuvad ka võlgnik ja sissenõudja. Võlgniku jaoks toob see kaasa menetluse alustamise tasu mitmekordse maksmise ning võib kaasa tuua ka kohtutäituri põhitasu suurenemise võrreldes olukorraga, kui nõuete osas avatakse üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse. Kui võlgnik peab tasuma suuremas summas kohtutäituri tasusid, laekub sissenõudjale vähem raha elatise võlgnevuse katteks. Asja materjalidest nähtuvalt on sissenõudja esitanud kuus täitmisavaldust ning kohtutäitur on alustanud kuus täitemenetlust. Maakohtu määrusest nähtuvalt tegi kohtutäitur toiminguid kolmes täitemenetluses. Lisaks tuleb kindlaks teha, mitu täitemenetlust avaldaja suhtes toimub. Kui täitemenetlusi on mitu, on avaldajal õigus nõuda kogu täitemenetluse kestel, et kohtutäitur järgiks TMS § 33 lgs 4 sätestatut. TMS § 33 lg 4 kohaldamisel on oluline ka sissenõudja seisukoht.

MAAKOHTU SEISUKOHT ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL

Toimiku materjalidest ja kohtutäituri poolt telefoni teel antud täpsustustest nähtub, et K.V. esindaja avalduste alusel on kohtutäitur algatanud otsuse nr 2-14-10256 täitmiseks avaldaja suhtes 6 täitemenetlust. Kohtutäituri 31. mai 2018 otsusega ühendati täiteasi nr 186/2017/6 täiteasja nr 186/2017/424 juurde. 6. augusti 2018 otsuse ajaks oli võlgnetavaks summaks 5395 eurot 76 senti, lisandub igakuine elatis. Lõpetamata olid täitemenetlused nr 186/2016/26 võlajäägiga 218 eurot 56 senti ja nr 186/2016/741 võlajäägiga 703 eurot 87 senti. 3. oktoobril 2018 tegi kohtutäitur otsuse ühendada täiteasjad nr 186/2016/26 ja nr 186/2016/741 täiteasjaga nr 186/2017/424. Seega olid avaldaja kaebuse esitamise ajaks kohtutäituri menetluses täiteasjad nr 186/2016/26, nr 186/2016/741 ja nr 186/2017/424. Praeguseks on kohtutäituri menetluses ainult täiteasi nr 186/2017/424. TMS § 33 lg-st 4 tuleneb, et kui täitedokument sisaldab mitut rahalist nõuet, avatakse nende osas üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse, kui sissenõudja ei taotle mitme täitetoimiku avamist. K.V. elatise nõude sundtäitmiseks on täitur alustanud 6 täitemenetlust, millest 2 lõpetati täitmise tõttu ning ülejäänud 4 on praeguseks liidetud ühte menetlusse. Sissenõudja ei väida ja asja materjalidest ei nähtu, et sissenõudja oleks taotlenud nõude sundtäitmiseks mitme täitetoimiku avamist. Seega ei järginud kohtutäitur täiteasjade alustamisel TMS § 33 lg-s 4 sätestatut, kuid kuna võlgnik seaduses ettenähtud tähtaja jooksul selle kohta kaebusi ei esitanud, ei ole tal TMS 217 lg-st 6 tulenevalt õigust enam sellele rikkumisele tugineda. Avaldaja oleks pidanud iga uue täitemenetluse alustamisel esitama selle kohta kohtutäiturile kaebuse, avaldaja seda teinud ei ole. Avaldajal oleks olnud õigus taotleda täiturilt ka täiteasjade ühendamist, avaldaja ei ole ka seda teinud (Riigikohtu 14. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-17, p 14). Maakohus möönis, et kohtutäitur võib olla erinevaid täitemenetlusi alustades rikkunud TMS § 33 lg 4 põhimõtet. Samas ei ole kohtule esitatud selget TMS § 217 kohaselt menetletud kaebust selle kohta, et kohtutäitur erinevad menetlused algatas või selle kohta, et täitur keeldub menetlusi liitmast. Praeguseks on see viga täitemenetluses ka kõrvaldatud, kohtutäitur on menetlused liitnud täiteasja nr 186/2017/424. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. KTS § 31 lg 1 kohaselt teeb kohtutäitur tasu, sealhulgas ettemaksu, sissenõudmiseks otsuse. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse peale esitada kohtutäiturile kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks esitanud kohtutäiturile kaebusi kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste peale. Seega on läbimata otsuste vaidlustamise kohtueelne kord. Elatusraha (elatise) sissenõudmise eest makstavat tasu käsitleb KTS § 37. Kohtul ei ole võimalik analüüsida erinevate täitemenetluse tasude kooskõla seadusega, kui avaldaja ei ole ühelegi konkreetsele täituri otsusele viidanud. Kui avaldaja ei ole erinevate täitemenetluste algatamist vaidlustanud, on formaalselt õige ka erinevate täitemenetluste raames tasu määramine. Samas lisandub täiteasjas nr 186/2017/424 igakuise jooksva elatise võlgnevus. Seega muutub täiteasja võlgnevuse summa pidevalt. Kohtul ei ole võimalik ega ka kohustust omal algatusel kontrollida, kas avaldaja elatise võlgnevus on arvestatud õigesti. Avaldaja peaks ise pöörduma kohtutäituri poole sooviga saada arvestus võla kujunemise ja summa kohta. Avaldajal on võimalik kohtutäituri arvestust vaidlustada ning selleks tuleb esitada kaebus kohtutäiturile. Avaldaja ei ole pöördunud käesolevas asjas kohtutäituri poole konkreetse etteheitega, et täiteasjas oleks mõni summa arvestamata, seega ei ole ka kohtul võimalik kaebust summade osas sisuliselt läbi vaadata.

Kui avaldaja soovib kohtutäiturilt saada teavet tasutud summade kohta, tuleb taotlus sõnastada võimalikult lühidalt, selgelt ja täpselt. Kui kohtutäitur hoolimata avaldaja taotlusest talle tasutud summade arvestust ei esita, on avaldajal võimalik pöörduda kohtu poole kaebusega täituri tegevuse peale. Täitemenetluses esitatud kaebusega ei saa vaidlustada kohtuotsusega välja mõistetud elatise suurust. Kui avaldaja leiab, et kohtutäitur on tekitanud oma tegevusega talle kahju, on tal võimalik esitada hagiavaldus kohtusse. Käesolevas menetluses maakohus kahju hüvitamise nõudeid ei lahenda, see ei ole osa kaebusest täituri tegevusele.

MÄÄRUSKAEBUS

SISSENÕUDJA SEISUKOHT

KOHTUTÄITURI SEISUKOHT

kohtutäitur on talle tekitanud kahju, siis on avaldajal võimalik pöörduda kohtusse hagiga kohtutäituri vastu. Kui avaldaja leiab, et täiteasja alustamisel on rikutud TMS § 33 lg-t 4 ning tema vastu suunatud nõuet tulnuks täita juba varem alustatud täiteasja raames, tuleb tal taotleda kohtutäiturilt täiteasjade ühendamist. Kui kohtutäitur keeldub täiteasjade ühendamisest, saab avaldaja vaidlustada kohtutäituri otsustuse TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korras. Alles sellise kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale saab avaldaja esitada kaebuse kohtule TMS § 218 alusel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kuivõrd avaldaja kui võlgniku kohustus maksta täituri tasu ja täitekulusid määratakse kindlaks kohtutäituri otsusega kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta (TMS § 2 lg 1 p 16), tuleb avaldajal kohtutäituri tasu maksma kohustatud isikuna tasuga mittenõustumisel vaidlustada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus TMS-is kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras. Selline kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse vaidlustamise kord tuleneb otseselt KTS §-st 52. Seega võis avaldaja kohtutäituri tasu ja muude täitekulude väljamõistmise otsuse KTS § 52 ja TMS § 217 lg 1 järgi vaidlustada kohtutäiturile kaebuse esitamisega kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest (Riigikohtu 14. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-17, p 15; 28. septembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11, p 24; 16. septembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-15, p-d 21 ja 22). Avaldaja on 23. juuni 2018 kaebuses kohtutäiturile küll märkinud, et on täiturile varasemalt kaebusi esitanud, samas ei ole käesolevas asjas tuvastatud, et täitemenetlustes tehtud kohtutäituri otsuseid tasu ja täitekulude kohta oleks avaldaja ülalnimetatud korras vaidlustatud. TMS § 217 lg 2 järgi saaks kohtutäitur kaebuse esitamise tähtaja TsMS §-des 67 ja 68 sätestatud korras ennistada, kuid avaldaja ei ole tähtaja ennistamist taotlenud ning TsMS § 67 lg-s 2 sätestatud tähtaeg tähtaja ennistamise taotlemiseks oleks praeguseks tõenäoliselt ka lõppenud. Seetõttu ei saa avaldaja juba lõpetatud täiteasjades seni tehtud täituritasu otsuseid enam vaidlustada (TMS § 217 lg 6). Võimalike järgnevate tasuotsuste vaidlustamisel on avaldajal siiski võimalik tugineda TMS § 33 lg 4 rikkumisele täiteasjade alustamisel (Riigikohtu 14. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-17, p 15).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.