2-19-16527/7 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Hageja nõuded OÜ Rakvere Betoon esitas Viru Maakohtule 24.10.2019 /korrigeeritult 12.11.2019/ hagi OÜ Allak Group teenused vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 05.04.2019 müügi raamlepingu. Lepinguga fikseeriti poolte vahelised õigused ja kohustused hagejalt tellitud kauba või teenuse müügiks. Hageja müüs kostjale 2019 juunis enda poolt valmistatud betoonisegu C25/30 XC2, hinnaga 80 eurot/m3 ja transport 1,20 eurot/km ning betoonsegu pumpamisega 65 eurot/h ja mikseri hind 36 eurot/h, hindadele lisandus käibemaks. Müüdud betooni osas koostati kostjale järgmised arved: 04.06.2019 arve nr 679, summas 855,60 eurot; 07.06.2019 arve nr 712, summas 393,60 eurot ja 18.06.2019 arve nr 804, summas 1363,20 eurot, kokku 2612,40 eurot, mis on kostja poolt tasumata. Kostja on tunnistanud eeltoodud rahalist kohustust hageja ees. Lisaks sellele soovib hageja kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt määraga 0,15% päevas alates 10.07.2019 kuni 24.10.2019 eest summas 417,30 eurot ja menetluskuludena hagilt tasutud riigilõiv 300 eurot ning õigusabikulud 200 eurot (käibemaksuta). Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 25.11.2019. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt nõuetekohast kirjalikku vastust esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud 25.11.2019, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 09.12.2019. Kostja kohtule vastanud

ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Poolte vahel on sõlmitud müügilepingu tunnustel müügi raamleping VÕS § 208 tähenduses. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 2612,40 eurot. VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus nõustub hageja poolt hagis esitatud viivise nõudega. Hageja märgib küll õige perioodi ja teeb hagi asjaoludes asjakohase viite sõlmitud lepingu punktile 2.3., mille kohaselt on pooled kokku leppinud viivises määras 0,5% päevas, kuid hagiavalduses soovib hageja viivise väljamõistmist määraga 0,15% päevas. Kuigi ka sel juhul tuleks ühe päeva arvestus mitte hagis märgitud 3,90 eurot, vaid 3,918 eurot, leiab kohus, et ei saa haginõude piire ületada ja seega võtab aluseks hageja arvestuse. Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis summas 417,30 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 300 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 200 eurot (käibemaksuta). Hageja märgib, et õigusabikulud on arvestatud 2 tunni eest tasumääraga 100 eurot/tund ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et menetluskulud õigusabile esitatud arvestuses on põhjendatud.