2-19-12833/5 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Asjaolud ja kohtu põhjendused Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 27.08.2019 kohtule hagi G O vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus võttis hagi menetlusse 23.09.2019 Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 75 eurot ning lepingulise esindaja kulud 420 eurot. Hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja pole ettenähtud tähtaja jooksul hagile vastust esitanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus märgib, et hageja on koos hagiavaldusega esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama sätte lõige 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses muu hulgas palunud välja mõista lepingulise esindaja tasu summas 420 eurot. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgi on lepinguline esindaja kulutanud 1,5 h dokumentide komplekteerimisele ja analüüsimisele ja 2 h hagiavalduse koostamisele. Kohus leiab, et vastav ajakulu nimetatud toimingutele pole põhjendatud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk ja sisu ei eelda nimetatud menetlusdokumentide koostamiseks ja esitamiseks märgitud ajakulu. Kohus märgib, et hagiavalduse sisuline osa ega hagiavalduse lisad ei ole mahult sellised, mis õigustaks märgitud ajakulu. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks nimetatud toimingutele lugeda 1,5 h. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus hageja õigusabikulusid. Riigikohus on lahendites 3-21-4-15 (p 14) ja 3-2-1-29-17 (p 13.1) leidnud, et üldjuhul ei tohiks hüvitatavate menetluskulude suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda ning et asja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (menetluskuludena tuleb selles kontekstis mõista esmajoones esindajakulusid). Antud asi ei ole eriliselt keerukas, mis õigustaks õigusabikulude hüvitamist suuremas ulatuses kui on hagihind. Kuna hagihind on 43,43 eurot, siis vähendab kohus hageja õigusabikulud samuti 43,43 euroni. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 43,43 eurot ja mõistab vastavas summas lepingulise esindaja kulud välja kostjalt. Ülejäänud osas rahuldab väljamõistmiseks.