Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 04.12.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-19-101001/41
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 04.12.2019
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 914

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Era Liisingu Inkassoteenused OÜ10625474(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-19-101001

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

04.12.2019, Jõgeva kohtumaja

Kohtunik

Maimu Laumets

Tsiviilasja number

2-19-101001

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagi Txxxxx Rxxxxxxxvastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (registrikood: 10625474; asukoht: Tartu mnt 24-20, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10115 Harju maakond), lepinguline esindaja Kristjan Vahar ([email protected]); Kostja: Txxxxx Rxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx e-post: x, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Li Uiga (Advokaadibüroo Valge&Uiga; [email protected])

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

Kohtuistung

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi ning TxxxxxxRxxxxxx vahel 03.12.2019 kirjalikult sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: 1.1 Txxxxx Rxxxxxx tunnistab võlgnevust summas 1500 eurot. Kostja kohustub tasuma nimetatud summa alates 15.02.2020 igakuiste maksetega 20 eurot kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Igakuised maksed tuleb sooritada hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks. 1.2 Käesoleva kompromisslepingu punktis 1.1 toodud osamaksete maksetähtajast mittekinnipidamisel, kohustub Txxxxx Rxxxxxx tasuma hagejale (ERA Liisingu Inkassoteenused AS) võlgnevuse jäägi täies ulatuses hageja esimesel nõudmisel. 1.3 Kõik summad tasub kostja ERA Liisingu Inkassoteenused AS-i arveldusarvele: a/a EE121200001297817924 AS Citadele Banka Eesti Filiaal. 1.4 Hageja kinnitab, et käesoleva kompromissi kinnitamise järel puuduvad temal muud varalised või mitte varalised nõuded kostja vastu, mis võisid tuleneda antud hagiesemest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Tagastada pool hageja poolt tasutud riigilõivust s.o 125 eurot hageja arveldusarvele nr EE121200001297817924. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav. Menetluse käik Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts esitas 15.01.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2015,94 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 31.01.2019 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. 28.02.2019.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 19.03.2019 hagi kostja vastu võla nõudes. Hageja nõuab kostjalt: põhivõlgnevust summas 1468,15 eurot, intressi summas 384,65 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist summas 81,09 eurot, võla sissenõudmiskulusid 16,11 eurot ja viivist hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Alternatiivselt palus hageja, juhul kui kohus leiab, et Creditstar Estonia AS ja kostja vaheline leping on tühine, kostjalt välja mõista alusetult saadud 1150,33 eurot ning viivist alates hagi esitamisest. Kohus võttis hagi 22.03.2019.a määrusega menetlusse. Kostja vaidles nõudele vastu. Pooled esitasid 03.12.2019 kirjalikult sõlmitud kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada ja ühtlasi asjas menetlus lõpetada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

2-19-101001 TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. TsMS § 661 lg 4 alusel on see võimalik, seega ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega määrab kohus, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 25.07.2019.a määrusega andis kohus kostjale menetlusabi riigilõivu tasumiseks määruskaebuse esitamiseks. 22.10.2019.a määrusega andis kohus kostjale riigi õigusabi tema esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, õigusdokumendi koostamiseks esindamisel kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, arvestades kompromissi sõlmimise asjaolu ja kostja majanduslikku seisundit, et põhjendatud on käesoleval juhul jätta riigilõiv 50 eurot määruskaebuselt ning esindaja tasu ja kulud riigi kanda. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. Hageja taotles poole riigilõivu ehk 125 euro tagastamist hageja arvelduskontole. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on tuvastanud, et hageja on käesolevas tsiviilasjas nõude esitamise eest riigilõivu tasunud 250 eurot. Kuna kohus kinnitab kompromissi, tuleb pool riigilõivu ehk 125 eurot hagejale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik