Txxxxx Rxxxxxx kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei tegevuse peale täiteasjas 084/2020/7360
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Kaebuse esitaja: Txxxxx Rxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx maakond; e-post: Kohtutäitur Oksana Kutšmei (Ülikooli 2, Tartu linn, 51003 Tartu maakond; [email protected]); Sissenõudja: Era Liisingu Inkassoteenused AS (registrikood: 10625474; asukoht: Tartu mnt 24-20, Tallinn, 10115 Harju maakon); lepinguline esindaja Kristjan Vahar (Tallinna Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg Lahend
28.07.2021. a; Lõpplahend
RESOLUTSIOON
1.Txxxxx Rxxxxxx kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei 10.03.2021. a otsuse peale jätta rahuldamata.
Mõista Txxxxx Rxxxxxxxx välja kaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv 15 (viisteist) eurot riigi tuludesse.
5.Riigilõiv 15 (viisteist) eurot tuleb tasuda riigi tuludesse 30 päeva jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest.
Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Koos kohtumäärusega antakse Toomas Reisalule eraldi dokument menetluskulude riigi tuludesse tasumiseks vajalike rekvisiitidega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Asjaolud ja menetluse käik
1.Txxxxx Rxxxxxx esitas 10.03.2021. a kohtule menetlusdokumendi (tl 4-8), mille kaaskirjas on märgitud, et saadetakse hagiavaldus kohtutäitur Oksana Kutšmei tegevuse peale. Manuses oleva menetlusdokumendi pealkiri on „Kaebus kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr 084/2020/7360. Kuupäev 10.03.2021. a. Esitatud menetlusdokumendil on 12 lisa enam kui 39l lehel. Txxxxx Rxxxxxx kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei tegevuse peale seisneb järgmises. Sissenõudja Era Liisingu Inkassoteenused AS esitas 07.12.2020. a. kohtutäiturile avalduse täitemenetluse läbiviimiseks võlgniku Txxxxx Rxxxxxx suhtes. Sissenõudja taotles TMS § 2 lg 2 p 1 alusel Tartu Maakohtu 04.12.2019. a määruse tsiviilasjas nr 2-19-101001 sundtäitmisele pööramist. 05.02.2021. a arestis kohtutäitur Txxxxx Rxxxxxx sissetuleku Eesti Töötukassast saadavast sissetulekust 25 eurot. 13.02.2021. a esitas Txxxxx Rxxxxxx kohtutäiturile kaebuse viimase tegevuse peale, milles taotles, et kohtutäitur võtaks maha ebaseadusliku aresti töövõimetoetuselt. 10.03.2021. a otsusega jättis kohtutäitur Oksana Kutšmei T.Rxxxxxx kaebuse rahuldamata. Txxxxx Rxxxxxx toob välja, et esitas 13.02.2021. a kohtutäituri tegevuse peale kaebuse, mitte aga 15.02.2021. a nagu seda väidab kohtutäitur. Lisaks esitas Txxxxx Rxxxxxx koos 13.02.2021.a menetlusdokumendiga kohtutäiturile ka oma vara nimekirja. Txxxxx Rxxxxxx hinnangul ei ole kohtutäitur 10.03.2021. a otsust tehes järginud seadusest tulenevaid protseduurilisi reegleid. Samuti on kohtutäitur eiranud või oluliselt ületanud diskretsiooni piire. Kohtutäitur ei ole käesoleval juhul millegagi põhjendanud Txxxxx Rxxxxxx töövõimetoetuse arestimist, samuti asjaolu, et arestimine on vältimatult vajalik ning seaduslik. Txxxxx Rxxxxxx leiab, et selleks, et kohtutäitur saaks võlgniku töövõimetoetuse arestimisel kohaldada TMS § 132 lg 12, peab kohtutäitur rakendama TMS § 132 lg-id 1, 2. Esmalt peab seega kohtutäituril olema sissenõudja avaldus, kohtutäitur peab võlgnikule sellise dokumendi olemasolu esitama. Seda kohtutäitur teinud ei ole. Lisaks peab täitemenetlus võlgniku suhtes olema ebaõnnestunud või ebaõnnestumas. Kohtutäitur selliseid asjaolusid tõendanud ei ole. Txxxxx Rxxxxxx toob välja, et tal on võimalik saada suuresummalisi kingitusi, pärandus või lotovõit. Kohtutäitur ei saa tõendada vastupidist. Samuti ei ole kohtutäitur võlgnikku ära kuulanud. Võlgniku töövõimetoetuse arestimine teeb tema igapäevase rahalise toimetuleku veel keerulisemaks ning raskeks. Hinnata tuleks võlgniku majanduslikku olukorda ning toimetulekut tervikuna. Kohtutäitur viitab 10.03.2021. a otsuse punktides 6, 7, et ta on erinevate tsiviilasjade raames võlgniku ärakuulanud. Kaebuse esitaja leiab, et tegemist on vanade tsiviilasjadega ning kaebused on esitatud vanadel argumentidel. TxxxxxxRxxxxxx majanduslik olukord on pidevas muutumises, ka on halb tema tervislik seisund. Kohtutäitur on ka varasemalt korduvalt Txxxxx Rxxxxxx töövõimetoetust ebaseaduslikult arestinud ning kordagi pole võlgnikku seejuures ärakuulatud.
Txxxxx Rxxxxxx ainsateks sisstulekuteks on Eesti Töötukassa poolt makstav töövõimetoetus 427,49 eurot ning Sotsiaalkindlustusametist saadav sotsiaaltoetus 53,70 eurot. Txxxxx Rxxxxxxx on keskmisest kõrgemad igapäevased kulutused ja seda nii toidule transpordile kui ka meditsiinile. Txxxxx Rxxxxxx viitab Riigikohtu lahendile nr 2-18-4482 (p 17, 20). Kaebuse esitaja leiab, et ta on kohtutäituriga suhtlemisel olnud väga aktiivne, kuid temaga ei ole tahetud suhelda ning ka ei vastata tema kaebustele ning taotlustele. Kohtutäitur on äärmiselt lühikese aja jooksul arestinud Txxxxx Rxxxxxxxtöövõimetoetuse, mis näitab aga, et kohtutäitur ei ole võlgnikult võla saamiseks teinud ühtegi põhjendatud käiku. TxxxxxRxxxxxx taotleb menetlusabi riigilõivu tasumiseks, soovib asja arutamist kohtuistungil ning taotleb menetluskulude jätmist kohtutäituri kanda.
2.Kohus jättis 23.03.2021. a määrusega (tl 50) Txxxxx Rxxxxxx kaebuse käiguta ning kohustas Txxxxx Rxxxxxx kohtule esitama kohtutäitur Oksana Kutšmei 10.03.2021. a otsuse.
3.Txxxxx Rxxxxxx kõrvaldas puudused 26.03.2021. a. Txxxxx Rxxxxxx märkis täiendavalt, et tema ainuke kasutuses olev arvelduskonto asub SEB Pank AS-is ning kõik teised arveldusarved, s.o Swedbank AS-is ning Luminor Bank AS-is on kohtutäiturite poolt arestitud (nullarest). LHV Pank AS-is paiknevad pensioni- ja investeerimiskonto, kuid nendel kontodel ei ole viimaste aastate jooksul tehinguid toimunud (tl 52-53).
4.14.04.2021. a määrusega (tl 1-2) võttis kohus Txxxxx Rxxxxxx kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei 10.03.2021. a otsuse peale menetlusse. Kohus küsis kohtutäituri vastust kaebusele ning sissenõudja seisukohta. Kohus määras Txxxxx Rxxxxxxxx menetlusabi riigilõivu tasumiseks ning vabastas ta riigilõivu (s.o 15 eurot) tasumisest. Kohus määras, et menetlusabi andmisel kuulub rakendamisele TsMS § 190 lg 2.
5.Kohtutäitur Oksana Kutšmei esitas 03.05.2021. a kohtule kirjaliku seisukoha tsiviilasjas nr 2-21-3813 (tl 65-67). Kohtutäitur soovib asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Avaldaja menetluskulud ja olemasolu korral muud menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohtutäitur osundab, et Txxxxx Rxxxxxx töövimetoetuse arestimise lubatavust on kohus juba varasemalt tsiviilasjades nr 2-20-11076 ja nr 2-20-12556 analüüsinud ning palub võtta viidatud tsiviilasjades tehtud lahendid käesoleva tsiviilasja juurde. Nimetatud tsiviilasjades on tuvastatud asjaolud ja kohtu seisukohad on asjakohased ning kohalduvad ka käesolevas tsiviilasjas. Kohtutäitur viitab TMS § 131 lg-le 2 ning leiab, et vaidlust ei saa olla selles, et töövõimetoetuse arestimiseks oli kohtutäituril nõuetekohane sissenõudja avaldus. Vaidlusalune ei saa olla ka asjaolu, töövõimetoetuse arestimisel oli alust asuda seisukohale, et täitemenetlus avaldaja suhtes eeldatavasti ebaõnnestub, sh avaldajal puudub mis iganes registreerimisele kuuluv vara ning et tema ainsateks registritest nähtavateks sissetulekuteks on töövõimetoetus päeva määraga 14,89 eurot (s.o 446,70 kuni 461,59 eurot kuus) ja sotsiaaltoetus 53,70 eurot. Vaatamata kohtutäituri nõudmisele ei ole Txxxxx Rxxxxxx kohtutäiturile vara nimekirja esitanud. Avaldaja poolt esitatud hüpoteetilised väited pärandi või kingi saamise kohta ei tõenda mingil viisil, et tema kohustusi on täitemenetluses võimalik rahuldada ta töövõimetoetust arestimata. TxxxxxxRxxxxxx ei ole selliseid hüpoteetilisi võimalusi kordagi maininud ka esitatud õigusabitaotlustes. Sissenõude pööramine avaldaja töövõimetoetusele on õiglane. Kohtutäitur viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-166-16 (p 15). Samuti osundab kohtutäitur Tartu Maakohtu 28.08.2020. a määrusele tsiviilasjas nr 2-20-10799, kus kohus on veenvalt põhjendanud, et Txxxxx Rxxxxxx põhjendatud ja mõistlikud kulud ühes kuus on kokku 410 eurot. Txxxxx Rxxxxxx ei ole
tõendanud ega ka isegi väitnud, et tema mõistlikud vajalikud kulud oleks selle ajaga võrreldes oluliselt kasvanud. Txxxxx Rxxxxxx sissetulek on 500,40 kuni 515,29 eurot kuus. Pärast tema töövõimetoetusest 25 euro suuruse kinnipidamise tegemist jääb talle kätte summa, mis vähemalt 65 euro võrra ületab avaldaja põhjendatud ja mõistlike kulude suurust. Kohtutäitur kohaldas Txxxxx Rxxxxxx sissetuleku arestimisel TMS § 132 § 12. Statistikaameti poolt Txxxxx Rxxxxxx töövõimetoetuse arestimise ajal avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi (s.o 221,36 eurot) ületav sissetuleku osa on 279,04 eurot kuni 293,93 eurot ning kohtutäituri poolt arestitud 25 eurot moodustab sellest ligikaudu 9%. Arestimine ei riiva seega võlgniku õigusi rohkem, kui see on vältimatult vajalik sissenõudja õiguste kaitseks.
6.05.05.2021. a saabus kohtusse sissenõudja seisukoht tsiviilasjas nr 2-21-3813 (tl 70-71). Puudutatud isiku arvates ei ole esitatud kaebus põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata. Seisukohas leitakse, et kaebuses toodud põhjused on otsitud, eesmärgiga vältida võlgade tasumist. Selgelt on tõendatud, et täitemenetlus Txxxxx Rxxxxxx suhtes eeldatavasti ebaõnnestub ilma töövõimetoetusele sissenõuet pööramata. Kaebuse esitajal puudub igasugune registreerimisele kuuluv vara ning tema sissetulekuks on üksnes töövõimetoetus päeva määraga 14,89 eurot ja sotsiaaltoetus 53,70 eurot. Väited võimaluse kohta saada kingitusi, pärandusi või lotovõit on hüpoteetilised ning sellistele väidetele ei ole võimalik tugineda. Selle kohta puuduvad igasugused tõendid. Puudutatud isik on seisukohal, et sissenõude pööramine kaebuse esitaja töövõimetoetusele on õiglane ning nõustub kohtutäituri 03.05.2021. a seisukohas toodud arvutus käiguga. TMS § 132 lg 12 alusel arestimine määraga 9% on lubatud. Arestimine ei riiva võlgniku õigusi rohkem, kui see on vältimatult vajalik sissenõudja õiguste kaitseks.
7.Txxxxx Rxxxxxx esitas 12.06.2021. a kohtule omapoolse seisukoha (tl 75-78). Kaebuse esitaja toob välja, et ta esitas kohtutäiturile oma vara nimekirja 13.02.2021. a ning seda koos esitatud kaebusega. Kohtutäituri vastupidine seisukoht ei vasta tõele. Seejuures viitab TMS § 45 lg-le 4 ning taotleb kohtult seisukoha võtmist selles küsimuses. Vajadusel karistada kohtutäiturit. Kohtutäituri seisukoha punktides 9, 10, 12, 15 toodu ei ole asjakohane ning ei haaku käesoleva tsiviilasjaga. Kohtutäitur ei ole asjakohaselt põhjendanud, miks ta viitab tsiviilasjadele nr 2-20-11076 ja nr 2-20-12556. Txxxxx Rxxxxxx hinnangul ei ole tegemist asjakohaste lahenditega analoogia kohaldamisel. Ka ei ole asjakohased kohtutäituri väited, et nimetatud tsiviilasjades oleks Txxxxx Rxxxxxx ärakuulatud. Analoogiat kasutada ei saa, kuna kaebuse esitajale ei antud nendes asjades riigi õigusabi ning ta pidi ennast ise esindama. Txxxxx Rxxxxxxx puuduvad juriidilised teadmised. Seega on nii maa- kui ka ringkonnakohus oluliselt rikkunud menetlusnorme ning tõlgendanud Riigikohtu lahendeid valesti. Txxxxx Rxxxxxx taotleb, et kohus ei arvestaks kohtutäituri seisukoha punktidega 9, 10, 12, 15 ja 16 ning kohtutäituri viidatud tsiviilasjadega ja tagastaks need kohtutäiturile. Txxxxx Rxxxxxx esitab kohtule Põlva kohtutäitur Aive Kolsar 14.04.2021. a otsuse täiteasjas nr 170/2021/149, kus kohtutäitur samuti arestis Txxxxx Rxxxxxx töövõimetoetuse. Kaebuse esitamise korral aga tegi uue otsuse, millega vabastas töövõimetoetuse arestist. Sarnaselt oleks tulnud toimida ka kohtutäitur Oksana Kutšmeil. Txxxxx Rxxxxxx kordab oma varasemaid seisukohti võlgniku ärakuulamise osas ning võlgniku majandusliku seisundi ja toimetuleku hindamise osas. TxxxxxxRxxxxxx tasub igakuiselt erinevatele võlausaldajatele kokku 95,24 eurot ning seda oma sissetuleku arvelt. Võlgnikule tuleb tagada elementaarne eluks vajalik.
8.Jõgeva Vallavalitsus vastuseks kohtu järelepärimisele esitas 05.07.2021. a kohtule kirja (tl 122), milles selgitab Txxxxx Rxxxxxx igakuiseid elektrikulusid ning makstavaid toetusi.
9.05.07.2021. a esitas Txxxxx Rxxxxxx kohtule taotluse (tl 128) selle kohta, et kohus hindaks, kas tema suhtes on läbiviidud ebaseaduslik jälitustegevus. Kohaliku omavalitsuse ametnik on käinud Txxxxx Rxxxxxx eluruumis ning tuvastas seal olnud seadmeid. Sellise vaatluse käigus kogus ametnik andmeid Txxxxx Rxxxxxx eraelu kohta. TxxxxxRxxxxxx leiab, et kohtul tulnuks otse temalt endalt küsida andmeid tema igakuise elektritarbimise kohta, aga mitte pöörduda selleks kohaliku omavalitsuse poole. Kohus ületas selliselt kohtule antud volitusi ja rikkus seadusi.
10.25.07.2021. a kirjas (tl 133-134) vastuseks kohtu küsimusele täpsustas kohtutäitur, millised asjaolud kohtutäituri poolt 03.05.2021. a vastuses viidatud asjadest (tsiviilasjad nr 2-20-11076 ja nr 2-20-12556) kohalduvad ka tsiviilasjas nr 2-21-3813. Mõlemas viidatud lahendis kontrollis kohus TMS § 132 lg 2 kohaldamise eelduste olemasolu ning leidis, et need on täidetud. Käesolevas asjas ei ole Txxxxx Rxxxxxx tõendanud ega ka usutavaks teinud, et tema varaline seis on muutunud või muutub lähiajal selliselt, et täiteasjas nr 084/2020/7360 sissenõudmisel olev nõue on võimalik rahuldada võlgniku muu vara arvelt. Seega on varasemates menetlustes Txxxxx Rxxxxxx varalisele seisundile antud hinnang asjakohane ka praeguses menetluses. Käesolevalt tuleb täiendavalt arvestada, et Eesti Töötukassa täidab töövõimetoetuse arestimise aktid põhimõttel, et üks akt korraga. Lisanduvate viivistega arvestamata on kaebuse esitaja varasemates asjades täitmisel olevate kohustuste summa kokku 4136,63 eurot. Selle summa rahuldamiseks 25 euro suuruste kuumaksetega kulub 13 aastat 9 kuud. Seega on käesoleval juhul sissenõudjaks olev isik oluliselt kehvemal positsioonil võrreldes varasemates asjades sissenõudjatega. Tal tekib teoreetiline võimalus raha saada alles enam kui 13 aasta pärast. Selleks ajaks on tema nõue aga juba aegunud. Täiteasjades nr 084/2020/148 ja nr 084/2020/2748 on kohus leidnud, et kaebuse esitaja töövõimetoetuse arestimine on õiglane. Võlgniku positsioon täiteasjas nr 084/2020/7360 ei ole olemuslikult varasematest erinev.
11.Kohus pidas tsiviilasjas nr 2-21-3813 kohtuistungi kaebuse esitaja Txxxxx Rxxxxxx, kohtutäituri esindaja Vladimir Kutšmei ning sissenõudja Era Liisingu Inkassoteenused AS esindaja Kristjan Vahar osavõtul.
12.29.07.2021. a esitas Txxxxx Rxxxxxx vastuväite kohtu tegevusele. Esitatu kohaselt ei pidanud maakohus Txxxxx Rxxxxxx esitatud tõendeid kohasteks tõenditeks, s.o lisa nr 4, mis on logifail e-kirjast. Kohus pole tõendeid korrektselt kajastanud kohtuasja digitoimikus ega ka pabertoimikus. Sellega on kohus oluliselt rikkunud menetlusnorme. Kohus on esitatud tõendeid kuritahtlikult eiranud ning eemaldanud need toimikust. Lisaks rikkus kohus tõendite igakülgse hindamise printsiipi, osapoolte võrdse kohtlemise printsiipi ning kohus oli erapoolik. Kohus diskrimineerib TxxxxxxRxxxxxx tema sügava vaimse puude, liikumispuude ja sotsiaalmajandusliku seisundi tõttu. Kohtule on teada, et kaebuse esitaja ei ole oma majanduslikust seisundist tulenevalt võimeline palkama endale advokaati. Txxxxx Rxxxxxx taotleb, et kohus annaks aru, miks kohus kohtleb teda teise menetluspoolega võrreldes ebavõrdselt.
KOHTU SEISUKOHTJA PÕHJENDUSED
13.Kohus kordab esmalt 28.07.2021. a kohtuistungil väljendatut, et Txxxxx Rxxxxxx 10.03.2021. a kaebus kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr 084/2020/7360 on TsMS § 475 lg 1 p 15 järgi hagita asi. Seega lahendab kohus hagita asja TsMS § 477 sätete kohaselt, sh otsustab kohus menetluse vormi ja vajalike menetlustoimingute üle vastavalt vajadusele ja põhjendatusele. Kohus on menetlusosalistelt saanud piisavalt kirjalikke seisukohti ja tõendeid ning kohus on tsiviilasjas pidanud kohtuistungi kaebuse esitaja Txxxxx Rxxxxxx, kohtutäituri esindaja
Vladimir Kutšemei ja sissenõudja Era Liisingu Inkassoteenused AS lepingulise esindaja Kristjan Vahar osavõtul. Kohus on Txxxxx Rxxxxxxxära kuulanud. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asjas seotud menetlusosaliste esitatud taotlustega ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 7 järgi kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Kohus nõuab menetlusosalistelt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
14.Kohus arutab Txxxxx Rxxxxxx kaebust kohtutäitur Oksana Kutšmei 10.03.2021. a otsusele (tl 55-57). Nimetatud otsusega on kohtutäitur lahendanud Txxxxx Rxxxxxx 15.02.2021. a kaebuse kohtutäituri 05.02.2021. a arestimisaktile (tl 10), millega kohtutäitur arestis 25 eurot (igakuiselt) võlgniku Txxxxx Rxxxxxx töövõimetoetusest, et täita Era Liisingu Inkassoteenused AS avaldust Tartu Maakohtu 04.12.2019. a määruse tsiviilasjas nr 2-19101001 sundtäitmiseks. Txxxxx Rxxxxxx leiab, et tema töövõimetoetuse arestimine on seadusevastane. Kohus kontrollib Txxxxx Rxxxxxx töövõimetoetuse arestimise seadusekohasust, võttes seejuures aluseks kohtutäituri 10.03.2021.a otsuse.
15.Kohus peab vajalikuks esmalt selgitada, et kuigi Txxxxx Rxxxxxx on oma kaebuse kohtutäituri tegevusele täiteasjas nr 084/2020/7360 koostanud ning allkirjastanud 13.02.2021.a, seejuures on allkirjastamine toimunud kell 22.10 (tl 12), tuleb lugeda kaebuse esitamise kuupäevaks siiski 15.02.2021. a. 13.02.2021. a oli laupäev, seega puhkepäev, mistõttu registreeriti ilmselgelt kohtutäituri büroosse 13.02.2021. a saadetud kaebus alles 15.02.2021. a, mida seetõttu loetakse ka kaebuse esitamise päevaks. Kohus peab vajalikus märkida, et kirjeldatud vaidlustatud asjaolu ei oma käesolevalt mingit õiguslikku tähendust. Kohtutäituri otsus vaidlusaluses täiteasjas koostati 10.03.2021. a ning kaebuse esitamise tähtaeg on 10 päeva alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse tegemisest. Seega oli Txxxxx Rxxxxxx kaebus igati tähtaegne ja seda vaatamata kaebuse registreerimise kuupäevale.
16.Kaebuse esitaja tõi välja, et kohtutäitur on rikkunud seadusest tulenevalt kohustust kuulata ta enne sissetuleku arestimist ära. Kohus leiab, et kohtutäitur on tegutsenud vastavalt seadusele ja rikkumist ei esine. Esmalt on TMS § 131 lg 2 teise lausel puhul oluline, et tegemist ei ole absoluutse kohustusega. Sellele viitab lause sõnastus: „... kuulab...võimaluse korral ära“. Seega sätte grammatilisest tõlgendusest sellist kohustust ei tule. Teiseks ei tulene sellist kohustust ka sätte sisulisest tõlgendamisest. Nimelt on võlgniku ära kuulamise eesmärgiks info kogumine esimeses lauses sätestatud eelduste esinemise/mitteesinemise kohta. Ka avaldaja ise saab selle sätte eesmärgist samamoodi aru - kaebuse punkt 7c (seisukoht, kaebus ja põhjendus) kohaselt tulnuks Txxxxx Rxxxxxx arvates kohtutäituril ta ära kuulata selleks, et selgusele jõuda, kas võlgniku töövõimetoetuse arestimine on võlgniku sotsiaalmajanduslikku seisundit arvestades õiglane või ebaõiglane. Sama seisukohta on Txxxx Rxxxxxx väljendanud 12.06.2021.a menetlusdokumendi punktis 6 (seisukoht, kaebus ja põhjendus). Kohus nõustub siinkohal kohtutäituri käsitlusega, mille kohaselt oli tal vajalik info juba olemas ning seega puudus vajadus võlgnikku ära kuulata. Kohtutäitur osales 05.01.2021. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas tsiviilasjas nr 2-20-12556 toimunud kohtuistungil, kus arutati Txxxxx Rxxxxxx kaebust kohtutäitur Oksana Kutšmei 21.08.2020. a otsusele täiteasjas nr 084/2020/2748. Txxxxx Rxxxxxx viibis kohtuistungil ning andis selgitusi, miks ta peab töövõimetoetuse arestimist lubamatuks. Analoogselt on ärakuulamise sisu ja eesmärki hinnanud ka Riigikohus lahendis 2-18-4482. Viidatud lahendis sedastas Riigikohus, et ärakuulamise põhiline eesmärk on saada võlgnikult teavet tema majandusliku seisundi ja muude sissenõude pööramise otsuse tegemiseks vajalike asjaolude kohta (p 20). Samas on Riigikohus märkinud, et iseenesest ei too alati ebaõiget
lahendit kaasa see, kui kohtutäitur jätab võlgniku enne TMS § 131 lg 2 kohaldamist ära kuulamata. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et Txxxxx Rxxxxxx märgib kaebuse punktis 21 (tl 7), et ta on väga aktiivselt kohtutäituriga suhelnud, millest omakorda võib teha järelduse, et kohtutäitur kogus seeläbi vajaliku info otsuse tegemiseks. Avaldaja ei ole kohtule esitanud asjaolusid, et täiteasjas nr 084/2020/7360 oleks ta soovinud kohtutäiturile avaldada erinevat informatsiooni, kui ta tegi seda täiteasjas nr 084/2020/2748. Seega saab asuda seisukohale, et kohtutäitur ei ole rikkunud võlgniku õigusi ning tal oli piisavalt teavet otsustuse tegemiseks ka ilma võlgniku ärakuulamiseta.
17.TMS § 131 lg 2 kohaselt, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib TMS 132 lg 1 p-des 6-7 nimetatud sissetulekutele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel. Kohtutäitur kuulab enne otsuse tegemist võimaluse korral võlgniku ära. TMS § 131 lg 1 p-de 6, 7 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis (p 6); töövõimetoetus (p 61) ja seadusel põhinev elatis (p 7). Kohus leiab, et kohtutäitur on 10.03.2021. a täiteasjas nr 084/2020/7360 otsust tehes kaalunud TMS § 132 lg-s 2 sätestatud eeldusi. 17.1 Täitemenetlus täiteasjas nr 084/2020/7360 on algatatud sissenõudja Era Liisingu Inkassoteenused AS avalduse alusel täitemenetluse läbiviimiseks Txxxxx Rxxxxxx suhtes. Täitedokumendiks on Tartu Maakohtu 04.12.2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-101001, milles Txxxxx Rxxxxxx võlgnevuse summa on 1460 eurot, lisanduvad täitemenetlusega seotud kulud (sh täitemenetluse alustamise tasu 36 eurot ning kohtutäituri põhitasu 360 eurot). Avaldus sundtäitmiseks esitati 07.12.2020. a (tl 69). Txxxxx Rxxxxxx leiab, et kohtutäituril on küll sissenõudja avaldus täitemenetluse algatamiseks, kuid puudub avaldus võlgniku töövõimetoetuse arestimiseks ning TMS § 132 lg 12 kohaldamiseks. Siinkohal leiab kohus, et õige on kohtutäituri osundus Riigikohtu 20.03.2019. a määrusele tsiviilasjas nr 2-18-4482 (p 17.1), mille kohaselt TMS § 131 lg 2 esimene lause ei pea silmas sissenõudja eraldi avaldust, milles taotletaks võlgniku sissetulekutele erandjuhul sissenõude pööramist. Selles vaid korratakse TMS § 23 lg-s 1 märgitud põhimõtet, mille järgi täitemenetluse alustamiseks on üldjuhul vaja sissenõudja avaldust. Piisav on TMS § 23 kohane täitmisavaldus, kui selle järgi taotletakse muu hulgas sissenõude pööramist võlgniku sissetulekutele (sh nõudeõigusele). Seejuures ei ole sissenõudja kohustatud täitmisavalduses eraldi märkima, et asjakohaste eelduste olemasolu korral soovib ta TMS § 131 lg 2 kohaldamist. Kohtutäitur saab täitmisavalduse alusel rakendada kõiki õigusaktides ette nähtud sunniabinõusid sissenõudja nõude rahuldamiseks, sh TMS § 131 lg-t 2, arvestades samal ajal võlgniku seaduses sätestatud huvidega. Kohus märgib, et kohtutäitur tegutseb Kohtutäituri seaduse alusel, mille § 6 lg.1 p.1 järgi kohtutäitur teeb ametitoiminguid täitemenetluse läbiviimisel Täitemenetluse seadustiku alusel. Sama § lg.2 järgi kohtutäitur võib keelduda ametitoimingu tegemisest ainult seaduses ettenähtud alustel ja korras. See tähendab, et kohtutäituril ei ole võimalust valida ja jätta teatud liiki täitetoimingud, nt sissenõude pööramine töövõimetoetusele selle arestimise kaudu, tegemata. Seega on täidetud esimene TMS § 132 lg-s 2 ettenähtud eeldus töövõimetoetusele sissenõude pööramiseks, s.o sissenõudja avalduse olemasolu. 17.2 Järgnevalt kontrollib kohus TMS § 132 lg-s 2 sätestatud teise eelduse olemasolu sissenõude pööramiseks töövõimetoetusele, s.o kas sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele.
Käesolevas asjas puudub vaidlus võlgniku sissetuleku suuruse üle. Txxxxx Rxxxxxxxe on Eesti Töötukassa 16.04.2019. a otsusega nr TVT/19/019420 (tl 24-25) määratud töövõimetoetus perioodil 01.05.2019. a kuni 04.03.2024. a. Kohtutäitur on 03.05.2021. a kirjaliku seisukoha punktis 17 välja toonud, et registri andmetel on Txxxxx Rxxxxxxxsissetulekuteks töövõimetoetus päeva määraga 14,89 eurot (s.o 446,70 eurot kuni 461,59 eurot kuus) ja sotsiaaltoetus summas 53,70 eurot. Seega on Txxxxx Rxxxxxx sissetuleku suurus 500,40 kuni 515,29 eurot kuus. Kohtule esitatud SEB Pank AS arveldusarve väljavõttest (tl 15-19; 29-31) nähtub, et igakuine Sotsiaalkindlustusameti makstav sotsiaaltoetus on püsivalt 53,70 eurot ning töövõimetoetus on alates 2020. a juulist kohtutäituri poolt viidatud summades. Muud sissetulekud puuduvad. Txxxxx Rxxxxxx on koos kaebusega kohtule esitanud ka menetlusabi taotluse ja majandusliku seisundi teatise (tl 33-46), milles kinnitab, et tema sissetulek töövõimetoetuse näol on ligikaudu 413,70 eurot, millele lisandub sotsiaaltoetus 53,70 eurot. Muu tulu puudub. Eeltoodust saab üheselt järeldada, et Txxxxx Rxxxxxx sissetulekuteks on üksnes TMS § 131 lg 1 p-des 2, p 61 sätestatud sissetulekud ehk sissetulekud, millele sissenõuet üldjuhul pöörata ei saa ning millele sissenõude pööramine on võimalik üksnes TMS § 131 lg 2 alusel. Sissetuleku arestimisel ei saa arvesse võtta võlgnikule määratud puudega inimese sotsiaaltoetust (TMS § 131 lg 1 p 2). Viidatud sissetuleku arestimisele ei anna erandkorras võimalust ka TMS § 131 lg 2. Riigikohus on lahendis 2-18-4482 (p 17.3) selgitanud, et kohtutäituril tuleb TMS § 131 lg 2 eesmärgipärase tõlgendamise kaudu arvestada konkreetse täitemenetluse poolte, eelkõige võlgniku ja sissenõudja õigustatud huve ja majanduslikku olukorda, et teha õiglane otsus. Esmalt tuleb arvestada nõude liiki ja sissetuleku suurust, kuid need on vaid osa kriteeriumeist, mida arvestada. Selline eelkõige nõude liigi ja sissetuleku suuruse arvesse võtmine tagab maksimaalselt poolte huvidest lähtumise, arvestades esmalt seda, et üldjuhul ei või sissetulekut (töövõimetoetust) võlgniku huvidest lähtudes arestida, kuid erandjuhtudel kõiki asjaolusid koos kaaludes on see piiratult võimalik. Kontrollides, kas Txxxxx Rxxxxxxx on olemas muud vara, millele võiks olla tulemuslik sissenõuet pöörata, tugineb kohus Txxxxx Rxxxxxx esitatud andmetele menetlusabi taotluses ja sellele lisatud majandusliku seisundi teatises. Nimetatud menetlusdokumendi punktis 3.4.5 (tl 43) märgib Txxxxx Rxxxxxx, et on äriühingu Sajandi Lugu OÜ (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liige. Äriühingul on eraisikute ees kohustusi ligikaudu 8000 euro ulatuses. Kohus kontrollis Txxxxx Rxxxxxx äriühingu juhatuse liikmeks olemise fakti äriregistrist. Kohtuistungil selgitas Txxxxx Rxxxxxx, et tasu äriühingust on võimalik saada üksnes juhul, kui ettevõte muutub kasumlikuks. Txxxxx Rxxxxxx ei ole ettevõttest kunagi juhatuse liikme tasu saanud. Ka ei täitnud võlgnik kohustust talle vabatahtlikuks täitmiseks antud aja jooksul, so kuni 04.02.2021. a ega ka käesoleva kohtumenetluse jooksul. Võlgnik ise põhjendab kohustuse mittetäitmist asjaoluga, et tal puuduvad selleks vahendid ning igapäevaseks toimetulemiseks võtab ta laene. Seega puudub vaidlus selle üle, Txxxxx Rxxxxxxx puudub reaalselt vara, millele saaks pöörata sissenõuet ning mille kaudu võiks täitemenetlus tulemuslikuks osutuda. Kohtuistungil ei toonud võlgnik esile reaalseid allikaid, millest võiks kohustuse täita mõtliku aja jooksul. Kohus nõustub kohtutäituri järeldusega, et arvestades võlgniku majanduslikku olukorda (TMS § 132 lg 1 alusel arestimiskõlbuliku sissetuleku ja vara puudumist) ei ole kohustuse täitmine ka tulevikus mõistliku aja jooksul võimalik. Kohtutäitur on 25.07.2021. a vastuses välja toonud, et teises täiteasjades nr 084/2020/148, nr 084/2020/2748 ja nr 084/2020/7126 on võlgnikul täimata kohustusi kokku summas 4136,63 eurot, mille täitmisel ainuüksi töövõimetoetuse arestidud osa alusel, s.o 25 eurot kuus, kuluks täitmiseks 13 aastat 9 kuud. Seega tekib sissenõudjal Era Liisingu Inkassoteenused AS teoreetiline võimalus raha saada alles 165 kuu pärast. Kuna põhinõudelt tuleb tasuda ka viiviseid, lükkub see tähtaeg
veelgi edasi. Seega peab võlausaldaja käesolevas täiteasjas ootama nõude rahuldamist ligikaudu 14 aastat, mis kohtu hinnangul juba iseenesest ei ole mõistlik. Kohus märgib, et selline täitmise tempo on võimalik vaid siis kui töövõimetoetuse arestid jäävad kehtima. Kui need aga tühistada (või kui aresti poleks üldse seatud), ei ole ei kohustuse täitmise alguse ega lõpu aega võimalik üldse ette ennustada. Seejuures on võlgnik ise kohtule kinnitanud, et tal on võlgnevusi 60 000 kuni 70 000 euro ulatuses. Kohus, kuulates võlgnikku kohtuistungil, sai temalt teada, et Txxxxx Rxxxxxxx endal puudub tegelik ülevaade oma kohustuste suurusest ja nende tasumise seisust. Ehkki T.Rxxxxxx saab arvestatavalt lotovõite ja spontaanselt laekuvaid kingitusi (T.Rxxxxxx seletused kohtuistungil), ei ole tal sisse seatud mingit järjekorda või muud korda, mille alusel ta ise oma laekumistest vabatahtlikult oma kohustusi tasuks. Kohus küsis T.Rxxxxxxxx kohtuistungil, millal jõuab järjekord selle sissenõudja nõude tasumiseni, T.Rxxxxxx ei osanud vastata. Avaldaja ise leiab, et kohtutäitur on liialt kiiresti asunud seisukohale, et avaldaja nõuet täita ei suuda ja oleks pidanud hindama ka hüpoteetilist võimalust, et avaldaja saab kas päranduse, kingituse või võidab lotoga. Kuigi Txxxxx Rxxxxxxx lasub rahalisi kohustusi ligikaudu 60 000 kuni 70 000 euro ulatuses, puudub võlgnikul täpne ülevaade, kuidas ta võlgnevusi tasub. Seega ei oska ta ka prognoosida, millal Era Liisingu Inkassoteenused AS võlgnevuse tasumise aeg kätte jõuab. Txxxxx Rxxxxxx üksnes arvab, et kunagi on võimalik ka seda võlgnevust siiski tasuda. Kohus leiab, et arvestades kohtutäituri poolt kindlaks tehtud andmeid võlgniku majandusliku seisundi kohta, oli kohtutäituril siiski põhjendatud alus eeldada, et võlgnik ei suuda kohustust täita mõistliku aja jooksul. Avaldaja väited hüpoteetilise vara saamise kohta on umbmäärased. Kohus leiab, et hüpoteetilisuse arvestamisel, peaks selle täitumine olema ka mingilgi määral reaalne ja ennustatav. Käesolevalt avaldaja ei nimetanud selliseid indikaatoreid, mille alusel kohus saaks vara kasvu/saamise hüpoteetilist võimalust kuidagigi reaalseks hinnata. Ka Txxxxx Rxxxxxx ise ütles, et kingituste saamist ta ette ei tea, need on spontaansed. 17.3 Lisaks eeltoodule leiab kohus, et ka töövõimetoetuse arest oli õiglane. Aresti määramisel peab täitur tegema kaalutlusotsuse, kus hindab nii võlgniku kui ka sissenõudja huve. Käesolevalt soovib võlgnik, et kohtutäitur juhinduks vaid tema huvidest ja jätaks sissenõudja huvid täiesti arvesse võtmata. Sissenõudja huviks on saada tagasi raha, mis ta ise või tema õiguseellane on kunagi võlgnikule kasutada andnud. Võlgnik peab tasumise kohustust enda suhtes ebaõiglaseks seetõttu, et tema sissetulek ei kata tema väidetavaid kulutusi. Kohus ei asu siinkohal hindama seda, millised on täpselt võlgniku kulud ja kas need on põhjendatud. Vastavalt TMS § 131 lg-s 2 sätestatud kolmanda eelduse sõnastusele tuleb arvesse võtta nõude liiki ja sissetuleku suurust. Seega ei arvestata antud juhul otseselt võlgniku kulutusi, kuid nimetatud asjaolu tuleb arvesse, kui hinnatakse olukorra õiglust. Kohus märgib, et lähtudes Riigikohtu lahendis nr 2-18-4482 (p 21.2) sedastatust, tuleb hinnata nii täitmise eeldatavat õnnestumist/ebaõnnestumist, sh täitmisele kuluda võivat aega aga ka võlgniku majanduslikku ja muud olukorda. Riigikohus selgitab, et nimetatud asjaolusid tuleb hinnata koosmõjus. Riigikohus märgib ka, et hinnata tuleks mh seda, kas töövõimetoetuse maksimaalses määras arestimisel on tagatud võlgniku toimetulek minimaalselt vajalikus määras (kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile jms), samuti seda, kas võlgnikul võib olla muid sissetulekuid või sääste. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kohtutäitur kohaldas Txxxxx Rxxxxxx sissetuleku (töövõimetoetuse) arestimisel TMS § 132 lg 12. Tulenevalt asjaolust, et TMS § 131 lg 1 p 2 kohaselt ei saa sissetuleku arestimisel arvesse võtta võlgnikule määratud puudega inimese sotsiaaltoetust ning seda ka erandkorras mitte (TMS § 131 lg 2), saab asuda seisukohale, et kohtutäituri arvutused võlgniku sissetuleku protsendi määramisel on ebaõiged. TMS § 131 lg 2 eeluste täitmise korral saab TMS § 132 lg 12 sätestatud lubatava arestimise määra arvestamisel
arvesse võtta vaid töövõimehüvitist. Täiteasjas 084/2020/7360 10.032021. a kaebuse osas tehtud otsuse punktis 14 on kohtutäitur liitnud töövõimetoetuse 446,70 kuni 461,59 ja sotsiaaltoetuse. Kohtu hinnangul saab nõuetekohane arvestus olla järgmine: (446,70-221,36) x 20% kuni (461,59-221,36) x 20%, seega 45,07 eurot kuni 48,05 eurot. Kohtutäitur on aga arestinud töövõimetoetuse vaid 25 euro ulatuses, seega veidi üle poole maksimaalselt võimalikust määrast. Eeltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale, et kohtutäitur on arestitavat summat määrates juba arvestanud võlgniku majandusliku ja muu olukorraga. Oluline on siinkohal viidatud Riigikohtu lahendi puhul juhis selle kohta, et tagatud peab olema võlgniku toimetulek minimaalses määras. Seega mitte määras, mida võlgnik ise peab endale vajalikuks või sobivaks. See, milline on vajalik summa vähemalt minimaalsete vajaduste rahuldamiseks on sätestatud seaduses, s.o TsMS § 132 lg-s 12. Kohus märgib, et TMS § 131 lg 2 eelduse hindamisel võetakse alati arvesse ka 132 lg-tes 1-3 sätestatud kriteeriume, millele on viidanud ka Riigikohus nimetatud lahendi punktis 21.2. Kohtutäitur on nimetatud asjaolusid ka arvesse võtnud. Kohtu sellist seisukohta ei muuda ka asjaolu, et kohtutäitur Aive Kolsar on 14.04.2021. a täiteasjas nr 170/2021/149 Eesti Töötukassale esitanud sissetuleku arestist vabastamise teate (tl 80). Lisaks peab kohus oluliseks välja tuua, et kaebuse esitaja ise on pidanud menetlusabi taotluses oma kulusid nii suureks, et nende rahuldamisele ei aita kaasa ka nimetatud 25 euro mittearestimine. Nagu kohus eelpool märkis, on õigused nii sissenõudjal kui võlgnikul. Sissenõudjal on õigustatud huvi oma raha tagasi saada, kusjuures võimalikult ruttu. Käeolevalt leidis kohus eespool, et kõigi eelduste kohaselt ei ole võlausaldajal põhjust oodata nõude täitmist ka mitte mõistliku aja jooksul vaid alles ligikaudu 14 aasta pärast. Siinkohal on kaalutluse tulemusel aga võimalik seadagi ettepoole võlgniku huvid ja asuda seisukohale, et arvestades võlgniku rasket majandlikku olukorda on täitmise venimine nii pika aja peale põhjendatud, seega peavad sissenõudja huvid taganema võlgniku huvide ees. Samas ei saa sissenõudjat jätta päriselt kaitseta ja teatada talle, et tal ei ole võimalust saada oma nõude rahuldamist mitte kunagi ja seda vaid seetõttu, et võlgnik on töövõimetu. Kohus leiab, et poolte huvide ja õiguste kaalumise tulemusel tuleb jaatada olukorda, kus võlgniku töövõimetoetus arestitakse nõude katteks (kuigi mitte seaduses lubataud maksimaalses ulatuses), kuid sissenõudja peab täitmist ootama pikka aega. Sama kinnitas kohtuistungil ka kohtutäitur- et tegelikult pööratakse sissenõue töövõimetoetusele üksnes ühe arestimisakti kaupa, järjekorras ja lootus, et kunagi jõutakse selle sissenõudja nõude täitmiseni, on vähene. Kohus on hinnanud ka võlgniku tegelike kulude põhjendatust, näiteks elektrikulu, mis on T.Rxxxxxxx ebamõistlikult suur (T.Rxxxxxx esitatud tõend- arve nr. 1831 tl.48). Kohalik omavalitsus vastas kohtu sellekohasele järelepärimisele (tl.110, tl.122-127), kinnitades, et T.Rxxxxxx kasutab sotsiaalmajas lisaks olemasolevatele ka täiendavaid energiatarbijaid ja tema elektrikasutus on oluliselt suurem kui teistel elanikel. Kohus märgib, et ka sellised tarbimisharjumused ja seega ka kulud on T.Rxxxxxx enda mõjutada. Ka on T.Rxxxxxx toimetuleku ja sotsiaalse hakkamasaamise juures kohane võtta arvesse, et T.Rxxxxxx saab arvestatavas suuruses kingitusi sponsoritelt, aga ka lotovõite, mida on võimalik enda huvides kasutada, samas on selliste sissetulekute saamine üksnes T.Rxxxxxx enda kontrolli all (sõltub näiteks lotopileti olemasolust). Need asjaolud näitavad, et Txxxxx Rxxxxxxx on võimalusi mõjutada nii enda väljaminekuid (kulusid) kui ka kasutada laekumisi ja töövõimetoetuse arestimist 25 euro ulatuses ei saa pidada ebaõiglaseks. Kohus leiab, et kohtutäitur on kaalunud TMS §131 lg 2 eelduste täitmist ja poolte õigusi kogumis ning 10.03.2021. a kaebust rahuldamata jättes teinud õiglase ja seadusliku otsuse. Kohus leiab, et puudub alus kohtutäituri otsuste muutmiseks või tühistamiseks. Põhjendatud on ka käesolevas asjas tuginemine tsiviilasjades 2-20-11076 ja nr 2-20-12556 tehtud lahenditele, kus vastavalt Riigikohus ning Tartu Ringkonnakohus on kontrollinud TMS § 132 lg 2
kohaldamise eelduse olemasolu ning on lugenud need täidetuks. Seejuures on kaebused esitatud samasugustel asjaoludel ning põhjendustel.
18.Tsiviilasjas on vaidlusaluseks küsimuseks, kas Txxxxx Rxxxxxx esitas täitemenetluse nr 084/2020/7360 kohtutäiturile vara nimekirja või mitte. Txxxxx Rxxxxxx tugineb asjaolule, et on koos kaebusega kohtutäiturile saatnud ka vara nimekirja, mida kaebuse esitaja hinnangul tõendab ekraani kuvatõmmis (tl 14). Lisaks on Txxxxx Rxxxxxx koos 13.02.2021. a seisukohaga esitanud kohtule kohtutäiturile edastatud kaebuse koos lisadega, sh esitatud vara nimekirja (tl 107-108). Esitatud dokumendist nähtub, et see on allkirjastatud 10.06.2020. a, mistõttu ei saa see olla täiteasjas nr. 084/2020/7360 (tsiviilasjas nr. nr 2-21-3813) aktuaalne. Nõuetekohast vara nimekirja vaidlusaluses täiteasjas esitatud ei ole. Puutuvalt Txxxxx Rxxxxxx ettepanekusse võtta seisukoht kohtutäitur Oksana Kutšmei karistamise küsimuses märgib kohus, et järelevalvet kohtutäituri ametitegevuse üle teostavad Justiitsministeerium ja kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja juhatus. Karistamise alused ja eeldused käesolevas asjas TsMS § 45 lg.5 korras (T.Rxxxxxx viide) puuduvad.
19.TxxxxxxRxxxxxx 29.07.2021. a vastuväite osas märgib kohus järgmist. Kõik nii Txxxxx Rxxxxxx kui ka kohtutäituri poolt esitatud menetlusdokumendid on olemas nii pabertoimikus kui ka avalikus e-toimikus. Koos kaebusega on T.Rxxxxxx esitanud kohtule ekraanitõmmise e-mailist (kaebuse lisa nr. 4), mille T.Rxxxxxx saatis 13.02.2021 kohtutäiturile (kaebus koos lisadega). See on ekraanitõmmis, millelt näha kohtutäiturile saadetud kaebuse lisad, nende hulgas vara nimekirja blankett, kuid neid lisasid endid ei ole kohtule saadetud (selleks puudub ka vajadus). Kõnealune vara nimekiri on saadetud kohtule T.Rxxxxxx poolt 12.06.2021 menetlusdokumendiga. Samas on tegemist vara nimekirjaga (allkirjastatud 10.06.2020), mis ei ole esitatud käesolevas asjas käsitletavas täiteasjas (084/2020/7360) ja seetõttu ei saa seda lugeda kohaseks vara nimekirjaks, vt.ka eelmises punktis märgitut. Kohus ei ole kohtuistungil 28.07.2021 ega 29.07.2021 hinnanud tõendeid ega kohelnud pooli ebavõrdselt. Tõendite hindamine toimub kohtulahendis. 28.07.2021 kohtuistung (menetlustoiming T.Rxxxxxx ärakuulamiseks) on korraldatud TxxxxxxRxxxxxx taotlusel. Kohus menetleb asja Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete alusel ja nende hulka ei kuulu aruannete esitamine. Kohus ei ole viinud Txxxxx Rxxxxxx suhtes läbi ebaseaduslikku jälitustegevust. TsMS § 477 lg.7 sätestab, et hagita menetluses kogub kohus vajadusel tõendeid omal algatusel. TsMS § 279 lg.2 järgi on isikul, kellelt kohus nõuab tõendi esitamist, kohustus dokument koostada ja kohtule esitada. Arve nr. 1831 (T.Rxxxxxx kaebuse lisa nr. 12), millelt nähtuvat on kohus palunud Jõgeva Vallavalitsusel kontrollida, esitaja on Jõgeva Vallavalitsus. Txxxxx Rxxxxxx vastuväite rahuldamiseks ei ole alust. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kuna kohus teeb lahendi Txxxxx Rxxxxxx kahjuks, jääb kaebuselt tasutav riigilõiv 15 eurot Txxxxx Rxxxxxx kanda. Kohus on Txxxxx Rxxxxxx menetlusabi korras 14.04.2021. a
määrusega (tl 1-2) vabastanud riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, kuid märkinud, et menetlusabi andmisel riigilõivu tasumiseks kuulub siiski rakendamisele TsMS § 190 lg 2. TsMS § 190 lg 2 sätestab, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Seega mõistab kohus riigilõivu 15 eurot TxxxxxxRxxxxxxxx välja riigi tuludesse. TsMS § 179 lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus määrab teistsuguse tähtaja - kostjal tuleb riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitis maksta riigi tuludesse 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Dokument vajalike makserekvisiitidega lisatakse kohtuotsuse juurde TsMS § 179 lg 21 alusel. Kohus selgitab TsMS § 179 lg 9 korras menetluskulude riigi kasuks hüvitamise kohustust: riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.