Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse avaldus XX õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.09.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
XX määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Avaldaja: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus, seaduslik esindaja kohtutäituri abi Viljo Konsap Puudutatud isik I (võlgnik): XX (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik II (sissenõudja): DD (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu XX 11.10.2019 esitatud tõend (pangakonto väljavõte).
2.Tühistada Harju Maakohtu 26.09.2019 määrus ja teha uus määrus, millega jätta Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse avaldus XX õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks rahuldamata.
Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada menetluskulude jaotuse osas määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avaldaja kaebus
1.Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (avaldaja, kohtutäitur) esitas 19.05.2019 Harju Maakohtule avalduse XX (võlgnik) õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks.
2.Avalduse kohaselt algatati võlgniku suhtes täitemenetlus täiteasjas nr 022/2019/186 DD (sissenõudja) avalduse ja Harju Maakohtu 17.09.2015 otsus tsiviilasjas nr 2-15-8381 alusel. Nõude sisuks oli elatise võlg ja igakuine miinmummääras elatis alates 01.09.2015 kuni sissenõudja täisealiseks saamiseni. Elatise võlgnevus on 1350 eurot (jaanuar – mai 2019) ja nõude suurus koos täitekuludega 1757 eurot.
3.Täitmisteade, täitedokument ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus loeti kättetoimetatuks võlgnikule Ametlike Teadaannete kaudu 11.03.2019. Täitmisteates märgitud nõude vabatahtlik täitmise tähtaeg on möödunud ning võlgnik ei ole täitemenetluses sissenõutavaid rahasummasid vabatahtlikult tasunud. 20.03.2019 esitas sissenõudja seaduslik esindaja kohtutäiturile avalduse, milles andis nõusoleku hoiatuse tegemiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1772 lg-s 1 loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning avalduse esitamiseks kohtule.
4.Täitemenetluse raames tuvastas kohtutäitur, et võlgnik omab B-kategooria juhtimisõigust kehtivusega kuni 21.01.2028. Teisi TMS § 1772 lg-s 1 nimetatud õigusi ja lube kohtutäitur ei tuvastanud. Kohtutäitur hoiatas võlgnikku TMS § 1771 lg 1 alusel 29.03.2019. Hoiatus edastati võlgniku teadaolevatele e-posti aadressidele XXX;XXX; XXX.
5.Kohtutäitur märkis, et kuna võlgnik hoiatuse kättesaamist ei kinnitanud, avaldati 24.04.2019 hoiatus ka Ametlike Teadaannete vahendusel ning hoiatus loeti võlgnikule kättetoimetatuks 06.05.2019. Võlgniku teadaolevatel elukoha aadressidel PPP, KKK, TTT ja EEE on kohtutäitur kontrollinud eelnevate täitemenetluste raames ning võlgnik antud aadressidel ei ela.
6.Võlgnik ei täitnud 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates ühtki TMS § 1771 lg-s 1 nimetatud tingimust.
7.Täitemenetluse raames arestis kohtutäitur võlgniku arvelduskontod, kuid rahalised vahendid nõude rahuldamiseks puuduvad. Maksu- ja Tolliameti andmetel töötab võlgnik Q OÜ-s (registrikood XXXXXXXX), kuid võlgniku suhtes ei ole töötasu väljamakseid deklareeritud. Äriregistri andmetel kuulub võlgnikule G OÜ (registrikood
XXXXXXXX) 100%-line osalus ja L OÜ (registrikood XXXXXXXX) 50%-line osalus, millele kohtutäitur on seadnud käsutamise keelumärke. Samuti omab võlgnik kinnisvara TTT, millele kohtutäitur on samuti seadnud käsutamise keelumärke. Täitemenetluse raames rakendatud abinõud ei ole viinud nõude täieliku rahuldamiseni. Võlgniku seisukoht
8.Võlgnik palus 12.06.2019 esitatud seisukohas mitte peatada tema mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivust. Võlgnik avaldas soovi lõpetada menetlus kompromissi sõlmimisega. Võlgnik kinnitas, et on valmis tasuma 1757 eurot (elatise võlg koos täitekuludega) osamaksetena 100 eurot kuus 20.-ks kuupäevaks alates 20.06.2019. Sissenõudja seisukoht
9.Sissenõudja seaduslikul esindajal puudub usk, et võlgnik hakkab vastavalt pakutud kompromissile vabatahtlikult elatist tasuma. Elatise õigeaegse tasumisega on kogu aeg probleeme olnud. Võlgnik ei ole kordagi teavitanud maksete hilinemisest ja 2019 ei ole tehtud ühtegi makset. Maakohtu määrus
10.Maakohus rahuldas 26.09.2019 määrusega kohtutäituri avalduse võlgniku õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks, peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult ja keelas võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda.
11.Maakohtu hinnangul olid TMS § 1771 ja § 1772 eeldused täidetud. Maakohus tuvastas, et võlgnik on Harju Maakohtu 17.09.2015 otsuse alusel kohustatud tasuma sissenõudjale miinimummääras elatist, et elatise võlgnevus on 1350 eurot (jaanuar 2019 – mai 2019) ja nõude suurus koos täitekuludega on 1757 eurot. Täitmisteade, täitedokument ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus loeti kättetoimetatuks võlgnikule Ametlike Teadaannete kaudu 11.03.2019. Täitmisteates märgitud nõude vabatahtliku täitmise tähtaeg on möödunud ning võlgnik ei ole täitemenetluses sissenõutavaid rahasummasid vabatahtlikult tasunud.
12.Võlgnik tunnistas elatise maksmata jätmist, kuid ei toonud esile mõjuvat põhjust selleks. Võlgnik soovis kompromissi korras tasuda elatist igakuiselt 100 eurot, kuid sissenõudja pakutud kompromissiga ei nõustunud. Käesolevas menetluses kogutud tõendite põhjal järeldas kohus, et võlgnikul puudus mõjuv põhjus elatise tasumata jätmiseks.
13.Kohus tuvastas, et võlgnikule kuulub G OÜ 100%-line osalus ja L OÜ 50%-line osalus. Kohtu hinnangul viitab osade omamine sellele, et võlgnik tegeleb ettevõtlusega. Lisaks omab võlgnik töökohta Q OÜ-s. Võlgnikule kuulub kinnisvara asukohaga TTT. Eeltoodust nähtuvalt ei ole võlgnikul takistusi elatise tasumise kohustuse täitmiseks ja kohtu hinnangul on elatise kohustuse täitmata jätmise põhjus võlgniku soovimatus seda kohustust täita. Seega on mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine kohane meede võlgniku distsiplineerimiseks. Määruskaebus
14.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata.
15.Alates juunist maksab võlgnik sissenõudja seaduslikule esindajale 300 eurot kuus, millest 270 on elatis ja 30 eurot elatise võlgnevuse katteks. Juunist kuni oktoobrini on võlgnik tasunud sissenõudja seadusliku esindaja kontole kokku 1511,21 eurot, sh elatist perioodil juuni – oktoober 2019 summas 1350 eurot ja võlgnevuse osa 161,21 eurot.
16.Võlgnikul on olnud raskused töö leidmisega ja tal puudus sissetulek. Seega ei saanud võlgnik tasuda elatist, mille tõttu tekkis võlg. Hetkel töötab võlgnik taksojuhina ja kogu võlgniku sissetulek on seotud taksoveoteenuste osutamisega. Taksojuhina töötamiseks on vajalik juhiloa olemasolu. Võlgniku juhiloa kehtivuse peatamine on ebaõiglane ja takistab oluliselt võlgniku ning tema ülalpeetava (sissenõudja) toimetulekut. Menetluse edasine käik
17.Kohtutäitur palus võlgniku määruskaebuse rahuldada.
18.Sissenõudja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
19.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
20.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659 ja § 667 lg 2 alusel tühistada ning teha maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus, millega jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata. Määruskaebus tuleb rahuldada.
21.Seoses võlgniku määruskaebuse menetlemisel esitatud tõendiga, märgib ringkonnakohus, et TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. TsMS § 238 lg 1 esimese lause järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendid, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus rahuldab võlgniku taotluse võtta asja juurde määruskaebusele lisatud tõend (pangakonto väljavõte), millega võlgnik soovib tõendada väidet elatise tasumise kohta. Tegemist on asjakohase tõendiga.
22.TMS § 1772 lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada võlgniku nende õiguste ja lubade kehtivuse, mis on sätestatud TMS § 1772 lg 1 p-des 1-5.
23.TMS § 1774 lg 2 p 1 järgi ei peata kohus võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt käesoleva seadustiku § 1773 lg-s 1 nimetatud avalduse esitamist asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise.
24.Maakohus tuvastas, et TMS §-s 1771 ja §-s 1772 sätestatud eeldused võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ja nende andmise keelamiseks olid täidetud. Arvestades võlgniku määruskaebuses esitatud väiteid ja tõendit, tuleb maakohtu määrus avalduse
rahuldamise osas tühistada, sest enne maakohtu määruse tegemist olid avalduse rahuldamise alused ära langenud.
25.Ringkonnakohus möönab, et maakohus lähtus 26.09.2019 määruse tegemisel võlgniku 12.06.2019 vastusest (tl 33) ja sissenõudja 14.06.2019 seisukohast (tl 36-40), millest nähtuvalt ei saavutanud võlgnik ja sissenõudja kompromissi ning võlgnik ei olnud asunud elatise võlga ega jooksvat elatist tasuma. Määruskaebuses avaldatu kohaselt on võlgnik alates juunist 2019 tasunud elatist ja elatise võlga. Võlgniku esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt on ta maksnud sissenõudja seaduslikule esindajale 1206,21 eurot, sh 16.06.2019 300,10 eurot, 02.07.2019 301,11 eurot, 04.08.2019 302 eurot ja 06.09.2019 303 eurot (tl 55). Viidatud maksete tasumist kinnitas sissenõudja seaduslik esindaja ka kohtutäiturile (tl 60). Seega on võlgnik tõendanud, et ta asus pärast kohtutäituri avalduse esitamist 19.05.2019 ja enne maakohtu 26.09.2019 määruse tegemist elatisnõuet täitma ja tasutud summa ületab kahe kuu elatise (TMS § 1774 lg 2 p 1). Seega puudus vajalik eeldus kohtutäituri taotluse rahuldamiseks ja maakohus on avalduse rahuldanud ebaõigesti.
26.Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et seadusandja on soovinud õiguste peatamise meetmega mõjutada võlgnikku, et ta hakkaks regulaarselt lapsele elatist maksma. Seaduse eesmärk on tõhustada lapse elatise sissenõudmist ning avaldada preventiivset mõju, et lapse elatist maksma kohustatud isik hakkaks elatise maksmise kohustust täitma vabatahtlikult. TMS § 1774 mõtte kohaselt on võlgniku õiguste piiramise kui meetme eesmärk tagada lapsele igakuine elatis. Võlgniku õiguste piiramise taotlemine ei ole seetõttu kohane õiguskaitsevahend kogunenud võlgnevuse nõudmiseks ja eesmärk ei ole karistada võlgnikku elatise tasumata jätmise eest. Käesoleval juhul koges võlgnik, et elatise maksmise kohustust rikkudes võivad rakenduda meetmed, mis raskendavad tal sissetulekut teenida ja panevad seeläbi keerulisse olukorda nii võlgniku enda kui elatist saama õigustatud lapse. Meetme rakendamine innustas võlgnikku maksma jooksvat elatist ja vähendama ka võlga.
27.Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 3 ja § 172 lg-ga 1 ning lähtudes asjaolust, et kohtutäituri poolt avalduse esitamise ajal esinesid kõik selle rahuldamise eeldused, kuid avaldus jääb rahuldamata pärast avalduse esitamist võlgniku poolt elatise tasumise tõttu, jätab ringkonnakohus nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Võlgnik esitas oma seisukoha ja tõendi alles määruskaebusega, kuigi tal oli võimalik need esitada maakohtu menetluses. Samas ei teavitanud ka sissenõudja seaduslik esindaja kohtutäiturit ega kohut asjaolust, et võlgnik asus elatist maksma. Seega oli tegemist asjaoludega, mis ei saanud olla maakohtule teada ning mis muutsid asja lõpplahendust.
28.TsMS § 660 lg 3 kohaselt saab hagita menetluses tehtud määruse peale edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul. TMS § 1774 lg 6 järgi saab määrust vaidlustada üksnes siis, kui kohus rahuldab kohtutäituri avalduse lapse elatise võlgniku õiguste piiramiseks. Kuna avaldus jääb rahuldamata, siis ei ole võimalik ringkonnakohtu määrust selles osas vaidlustada. Kohtumäärus on vaidlustatav menetluskulude jaotuse osas (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.