Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

puudub müügikäive; töölepingud on lõpetatud ja puuduvad kohustused endiste töötajate ees; laokaup on vastutaval hoiul aadressil Kuma tee 1, Peetri ja selle kohta on sõlmitud akt 20190530-1 (kuutasu 25€+km, kuid arvet ei ole rendileandja veel esitanud); VMT Varuosad OÜ on nõus laojäägist ära ostma kaupa kogusummas 461 eurot; mitmed nimekirjas olevad tooted on T S poolt valesti tellitud ja pole müügikõlbulikud, sh praak; kasutusrendis olevate kaubikute liisingmaksed (SEB Liising AS ja Luminor Liising AS) on seni tasunud VMT V OÜ; raamatupidamisdokumendid on A. K valduses; raamatupidaja – SB OÜ, M M, xxxx , xxxxx; pooleli on kohtuvaidlus nr 2-18116235 "A OÜ maksekäsu kiirmenetlus OÜ B vastu 6188 euro nõudes, järgmine istung 12.11.2019 kell 11:00; juhatuse liikmetele on makstud töötasu järgmiselt: 2018 aasta - T S - bruto 1 938,26 (jaanuar-veebruar 2018 + puhkusetasu); 2018 aasta A K - bruto 9 207,03; 2019 aasta A K - bruto 5 584,83. Vastates ajutise halduri küsimusele tehingute kohta, mis võisid kahjustada võlausaldate huve või kas on tehtud tehinguid lähikondsetega, teatab võlgniku esindaja, et tema selliseid tehinguid tehtud ei ole. Juhatuse liige T S teatab vastuses teabenõudele järgmist: A.K piiras pikka aega tema juurdepääsu raamatupidamisele ja pangakontole; põhjenduseks oli väide, et ta polevat seotud ettevõtte igapäevase äritegevusega; tema igakuine netotöötasu oli 576,38 eurot, viimane väljamaks detsember 2017 eest 10.01.2018 ja lõpparve 918,41 eurot netos 08.02.2018; A. K on asutanud samas valdkonnas konkureeriva ettevõtte VMT Varuosad OÜ; kui 05.05.2019 taastas T. S enda ligipääsud pangakontole ja raamatupidamisprogrammile, sai teada et A. K on juba ära kantinud põhivara ja laojäägi; äritegevus lõppes ja pankrotisituatsioon tekkis A. K tegevuse tulemusena; A. K takistas erikontrolli läbiviimist, kuid läbi erakorraliste koosolekute sai T. S võimaluse viia erikontroll läbi augustis-septembris 2019; erikontrolli teostajaks oli vandeaudiitor ja auditist selgub, et A. K tehtud tehinguid on viinud pankrotini, sh teinud tehinguid tema endaga seotud ettevõtetega O OÜ ja VMT V OÜ. Vastuseks A. K väitele, et T S maksis A C OÜ ́le alusetult 4800 eurot, teatab T.S, et see oli tasu erikontrolli läbiviimise teenuse eest A C OÜ ́ga sõlmitud lepingu ja esitatud arve alusel. Pankrotiavaldusele lisatud võlgade nimekirjas on võlad kogusummas 22 885,99 eurot: 4800 eurot krediitkaardi võlg Swedbank AS ees; 15 906,18 eurot VMT Varuosad OÜ antud laen; 2 179,81 eurot on maksuvõlg. Peale eeltoodute ei ole muid täitmata kohustusi esialgu teada. Kuni pankroti väljakuulutamiseni lisanduvad võlgadele veel viivised ja intressid ning võlgade täpne suurus ja koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete kaitsmise tulemusena. Ajalehes Postimees teatab Julianus Inkasso alates septembrist 2018, et A OÜ on probleemne võlglane. Maksuvõlg tekkis septembris 2019. Pankrotiavaldusele lisatud varanimekirjas on vaid laojäääk väärtusega 1932 eurot. Ajutise halduri esialgsel hinnangul võib selle laojäägi turuväärtus olla ca 500 eurot. Bilansireal „Raha ja pangakontod“ on seisuga 10.10.2019 jääk 325 eurot ja haldur küsis A. K selle summa asukohta, kuid A. K 31.oktoobri kiri sisulist vastust, sh 325 euro kohta, kahjuks ei anna - tekib vaid uusi küsimusi. Lõpetamata on kohtuvaidlus ts. asjas nr 2-18-116235 (maksekäsu kiirmenetlus), kus võlgnik nõuab 6 188 eurot OÜ ́lt B. Järgmise kohtuistungi aeg on 12.11.2019 kell 11:00. Kuid selle vaidluse tulemust ja 6 188 euro sissenõutavuse tõenäosust ei ole täna võimalik hinnata. Muu vara võlgnikul puudub, sealhulgas puuduvad kinnisasjad, osalused äriühingutes ja muud väärtpaberid ning puuduvad sõidukid. Tühjad on ka pangakontod. Järeldus: võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse kõiki kulusid katta ei saa. Varasematest finantsandmetest nähtub, et varasem majandustegevus oli kasumlik, kuid 2019.aastal vähenes käive oluliselt ja tänaseks on omakapital negatiivne. Ajutine pankrotihaldur leiab, et A. K poolt esitatud bilanss ja selle selgituskatsed 31. oktoobri kirjas ei anna selget ja piisavat ülevaadet võlgniku varade ja võlgade tegelikust koosseisust ja suurusest. Kummaline, et juhatuse liige esitas pankrotiavalduse, kuid tema enda poolt esitatud bilansis kajastatud omakapitali suurus vastab Äriseadustiku nõuetele. Raamatupidamise seaduse § 4 sätestab raamatupidamise korraldamise ühe põhinõudena, et tagatud peab olema aktuaalse, olulise,

objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine ettevõtte finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Seega peab äriühingu bilanss kajastama äriühingu majanduslikku seisu korrektselt ja täpselt ning vara bilansiline väärtus peab vastama selle tegelikule ehk turuväärtusele. Majandustegevuse vaibumine ja pankrotisituatsioon tekkisid omanikevahelise usaldamatuse ja tüli tagajärjel ning tänaseni süüdistavad mõlemad selles kõiges vastaspoolt. ÄS § 187 kohaselt peavad juhatuse liikmed kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega kuid juhatuse mõlemad liikmed on esitanud hulgaliselt väiteid vastaspoole konkreetsete tegevuste kohta, mis lõpptulemusena pankrotisituatsioonini viisid. Kuid näiteks A. K etteheide juhatuse teisele liikmele 4800 euro alusetu väljamaksmise kohta ei ole põhjendatud, sest T. S on tänaseni juhatuse täieõiguslik liige ja tal oli vastava lepingu sõlmimiseks ja teenuse eest 4800 euro tasumiseks täielik õigus. Seega puudub võlgnikul nimetatud 4 800 euro osas nõudeõigus T. S ja/või A C OÜ vastu. Ajutisel halduril seni puuduvad konkreetsed andmed, et juhtorgani liikmed oleks äriühingu juhtimisel teadvalt kahjustanud äriühingu huve või jätnud kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel. Tänase seisuga puudub võlgnikul arvestatav vara ja majandustegevus. Kui sellises olukorras oleva ettevõtte netovara väärtus ei vasta äriseadustiku nõuetele (ÄS § 136 kohaselt vähemalt 2500 eurot), on ettevõte püsivalt maksevõimetu. Kui menetluse edasises käigus leiab kinnitust, et juhatuse liige/liikmed on oma kohustuste rikkumisega tekitanud osaühingule kahju, vastutavad nad tekitatud kahju hüvitamise eest ja nende vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest kohustusi on 22 885 eurot, kuid reaalse varana on vaid laojääk väärtusega ca 500 eurot; netovara suurus ei ole vastavuses ÄS § 136 nõuetega; puudub võimalus ettevõtte tervendamiseks või saneerimiseks, sest majandustegevus on lõppenud ning osanikud/juhatuse liikmed on tülis; võlgnik tunnistab püsivat maksejõuetust ja on esitanud pankrotiavalduse, mille puhul maksejõuetust eeldatakse - PankrS § 31 lg 4. PankrS §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Maksejõuetuseni viis äriplaani nurjumine, sest osanike/juhatuse liikmete vahel ei tekkinud usaldust ja sisulist koostööd. Seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. PankrS §§-s 109-113 sätestatud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta täpsed andmed seni puuduvad. Tuleks kaaluda käesoleva menetluse lõpetamist raugemisega PankrS § 29 alusel, sest ajutise halduri seni kogutud andmetel puudub arvestatav vara, puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ning võimalus esitada nõue juhtorgani liikme(te) vastu. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu, kui keegi maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa, mis käesolevas menetluses võiks olla 3000 eurot. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada A OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsman’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul teadaolevalt kohustusi vähemalt summas 22 885 eurot, kuid varaks vaid laojääk väärtusega ca 500 eurot. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse kohaselt „muu põhjus“.

PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks 2 000 eurot kohtu deposiiti hiljemalt 02.12.2019. Võlgniku seadusliku esindaja T S eest on tasutud 02.12.2019 kohtu deposiitkontole 2 000 eurot. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud A OÜ juhatuse liikmed A K (isikukood xxxx) ja T S (isikukood xxxx). PankrS § 85 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 800 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri töötasuks 1 800 eurot. PankrS § 150 lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.