Harju Maakohus
Kohtunik
Laura-Liis Sarapuu
Kohtujurist
Evelin Miggur
Määruse tegemise aeg ja koht
02.12.2019.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-16703 T A A avaldus A C OÜ (kustutatud) likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks
Tsiviilasi
Menetlusosalised esindajad
Asja läbivaatamine
ja
nende Avaldaja: T A A (välisriigi isikukood xxxx) Avaldaja esindaja: vandeadvokaat Maria Klaos (e-post [email protected]) Puudutatud isik: A C OÜ (kustutatud xxxx, registrikood xxxx)
kirjalikus menetluses
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetluse käik ja asjaolud T A A esitas 28.10.2019 Harju Maakohtule avalduse A C OÜ (kustutatud) likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. Avalduse kohaselt kustutati puudutatud isik registrist 20.05.2013.a. ÄS § 60 lg 3 alusel. Puudutatud isikule kuulub kinnistu. Avaldaja on puudutatud isiku ainuosanik. Avaldaja palub algatada puudutatud isiku täiendav likvideerimine ning likvideerijaks määrata avaldaja. Avaldaja taotleb kohtult ka likvideerimisaruande esitamisest vabastamist. 31.10.2019 määrusega jättis kohus avalduse käiguta ning määras avaldajale tähtaja avaldaja sobivuse põhistamiseks likvideerija ametikohale. Samuti nõudis kohus avaldajalt 300 euro ettemaksu tasumist kohtu deposiitkontole likvideerimismenetluse kulu ja likvideerija tasu katteks. 05.11.2019 esitas avaldaja kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles esitas likvideerija kandidaadiks M J V. Samuti esitas avaldaja kohtule tagatise tasumist tõendava maksekorralduse. Kohtumääruse põhjendused TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 475 lg 1 p 11 on hagita asjaks juriidilise isiku likvideerija määramine. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et avaldus vastab seaduse nõuetele ja menetlusse võtmisest keeldumise aluseid ei esine. Kohus võtab avalduse menetlusse. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 5 kohaselt, kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Äriregistri kohaselt on avaldaja puudutatud isiku endine osanik ja juhatuse liige, s.o likvideerimismenetluse läbiviimisest huvitatud isik. Nähtuvalt kinnistusraamatust kuulub puudutatud isikule kinnistu nr xxxx. Kohus leiab, et kuna puudutatud isikul on vara, tuleb läbi viia puudutatud isiku likvideerimismenetlus, milleks määrata likvideerija. TsMS § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija olema isik, kelle elukoht on Eestis.
Avaldaja palub määrata likvideerijaks kas avaldaja või tema hea tuttav M J V. Avaldaja on märkinud, et ta on võimeline likvideerija ülesandeid vajalikul tasemel täitma. M. J. V on kinnitanud, et tal on seaduse kohaselt õigus olla likvideerija ning et ta on teadlik seaduses sätestatud likvideerija õigustest, kohustustest ja vastutusest ning sobib oma teadmistelt ja oskustelt likvideerijaks. M. J. V on usaldusväärne isik. Tal on laitmatu maine, ta on vastutustundlik inimene ja ta ei ole olnud ühegi ühingu juhtorgani liikmeks, mis oleks sundlõpetatud või muutunud maksejõuetuks. Avaldaja ja M. J. V kasutavad likvideerimise juriidiliste küsimuste lahendamisel ja dokumentide koostamisel ning likvideerimise läbiviimisel U A OÜ teenuseid. Kohus on seisukohal, et avaldaja ei ole veennud kohut, et avaldaja või M. J. V oleksid likvideerimismenetluse läbiviimiseks sobivad isikud. Nähtuvalt äriregistrist kustutati puudutatud isik registrist seoses majandusaasta aruande esitamata jätmisega ajal, mil avaldaja oli puudutatud isiku juhatuse liige. Avaldaja on seega tegutsedes juhatuse liikmena jätnud oma kohustused puudutatud isiku ees kohaselt täitmata. Äriregistrist ei nähtu, et kumbki kandidaat oleks varasemalt likvideerijana tegutsenud. Kui likvideerija on määratud kohtu poolt, lisandub likvideerija tavapärastele ülesannetele ka kohustus suhelda kohtuga ning pidada kinni kohtu antud korraldustest ning määratud tähtaegadest. Avaldaja on menetluses kohtuga suhelnud üksnes esindaja vahendusel, mistõttu ei ole kohtul kujunenud ka vahetut muljet, kas avaldaja võiks olla asjatundlik likvideerija. Asjaolu, et avaldaja palub vabastada määratav likvideerija aruande esitamise kohustusest, ei ärata usaldust kummagi kandidaadi võimaliku tegutsemise osas likvideerijana. Alust kahelda kandidaatide asjatundlikkuses annavad ka viited advokaadibüroo abile likvideerimise läbiviimisel. Likvideerija vastutab isiklikult oma kohustuste täitmise eest ning peab olema suuteline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Kuna kohus ei ole veendunud kummagi kandidaadi vastavas suutlikkuses, siis kohus neid likvideerijaks ei määra. Pankrotihaldur Ly Müürsoo on vastusena kohtu järelepärimisele 07.11.2019 teatanud, et on nõus puudutatud isiku likvideerija ametikohale asuma. Kohus leiab, et L. Müürsoo on pankrotihaldurina eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Kohus määrab likvideerijaks pankrotihaldur L. Müürsoo. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS § 209-220. TsMS § 4772 lg 1 alusel kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohus kohustab likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud 2. septembriks 2020, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatab, et TsMS § 4772 lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et kuna puudutatud isik kustutati registrist seoses majandusaasta aruande esitamata jätmisega ajal, mil avaldaja oli puudutatud isiku juhatuse liige, on menetluse põhjustanud avaldaja tegematajätmine. Seetõttu on õiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kuna puudutatud isikul ei saanud menetluskulusid tekkida, siis märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohus edastab määruse registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks. Kooskõlas TsMS § 606 lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.