Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 29.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-19-16916/9
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 29.11.2019
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1089

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

AKTSIASELTS PUUMARKET10363212(Hageja)OSAÜHING Roto Ehitus10708409(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

E E S TI V A B A R I I G I NI M E L

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

Harju Maakohus Andres Suik 29.11.2019, Tallinn 2-19-16916 AKTSIASELTS PUUMARKET hagi OSAÜHING Roto Ehitus, E T vastu võla nõudes 23 900,35 eurot Hageja: AKTSIASELTS PUUMARKET (registrikood 10363212, asukoht Väike-Männiku tn 11, 11216 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Ferenc Koso (OK Incure OÜ, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja I: OSAÜHING Roto Ehitus (registrikood 10708409, asukoht Kungla tn 50, 10413 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja II ja kostja I seaduslik esindaja: E T (isikukood xxx, registreeritud elukoht xxx) Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista kostjatelt OSAÜHING Roto Ehitus ja E T solidaarselt hageja AKTSIASELTS PUUMARKET kasuks 11.06.2018 sõlmitud krediiditingimustega müügilepingust nr xxx ning 11.06.2019 sõlmitud käenduslepingust tulenev põhivõlg summas 14 430,21 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 9470,14 eurot.

3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate OSAÜHING Roto Ehitus ja E T kanda. 3.2 Mõista kostjatelt OSAÜHING Roto Ehitus ja E T solidaarselt hageja AKTSIASELTS PUUMARKET kasuks välja menetluskulud summas 1080 eurot, sealhulgas riigilõiv 900 eurot ja õigusabikulu 180 eurot. 3.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1080 eurot) tuleb kostjatel OSAÜHING Roto Ehitus ja E T tasuda solidaarselt hagejale AKTSIASELTS PUUMARKET käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

4.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 AS LHV Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Kohtu selgitused  Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.  Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.  Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.  Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.  Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus märgib siiski, et käesoleva menetluse osaliseks mitteolev G T on esitanud kohtule kostja E Ti haiguslehed. Samas ei ole nimetatud haiguslehtedest võimalik järeldada, et E Ti haigus takistaks tal hagile vastamast. TsMS § 422 lg 2 on sätestatud, et oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast. TsMS § 422 lg 2 kohast tõendit kohtule esitatud ei ole. Samuti ei ole kostja E T esitanud kohtule muid tõendeid, millest nähtuks, et tema haigus takistaks tal kohtule vastamast. Kohtul puuduvad andmed, et kostja E Ti tsiviilkohtumenetlusteovõimet oleks piiratud. Samuti ei ole kostjad taotlenud käesolevas asjas hagile vastamise tähtaja pikendamist.

2-19-16916  Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda (TsMS § 162 lg 1). Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu 900 eurot ja õigusabikulu 420 eurot, kokku 1320 eurot ning kohustada kostjaid solidaarselt tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.  TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 900 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh materjalidega tutvumine) lugeda 2 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h (käibemaksuta) ei pea kohus antud juhul mõistlikuks. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 90 eurot/h (käibemaksuta). Hageja ei ole esitanud kohtule TsMS § 174 lg 10 kohast kinnitust, mistõttu kuuluvad menetluskulud hüvitamisele ilma käibemaksuta. Seega leiab kohus, et hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas asjas on 180 eurot (2 x 90). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1080 eurot (900 + 180) ning menetluskuludelt (1080 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.  Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik