Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

Menetluskulude jaotus

2-19-8487

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.

Asjaolud T K esitas 04.06.2019 Harju Maakohtule avalduse Pärnu mnt 76 korteriühistu vastu korteriühistu 16.04.2019 üldkoosolekul vastu võetud otsuse nr 5, korteriühistu 2019. a majanduskava soojusenergia kuluse jagamise osas, kehtetuks tunnistamiseks. Kohus jättis avalduse 10.07.2019 käiguta ja kohustas avaldajat kõrvaldama määruses osundatud puudused 30 päeva jooksul. Avaldaja esitas 02.08.2019 täiendatud avalduse, kuid kohus jättis 26.08.2019 määrusega avalduse taaskord käiguta ning kohustas avaldajat kõrvaldama määruses osundatud puudused 15 päeva jooksul. 06.09.2019 esitas avaldaja täiendatud avalduse ning kohus võttis asja menetluse 10.10.2019. Avaldaja soovib esitatud avalduses Pärnu mnt 76, Tallinn korteriühistu 16.04.2019 üldkoosoleku otsuse nr 5 osaliselt, s.o soojusenergia kulude jagamise osas, kehtetuks tunnistamist. 16.04.2019 toimunud korteriühistu üldkoosolekul oli muude päevakorra punktide hulgas ka korteriühistu majanduskava kinnitamine, alapunkti 5.2 all arutati korteriomanike kohustuste jaotust majandamiskulude kandmisel. Majanduskava osas, mis näeb ette korteriomanike kohuste jaotust majapidamiskulude kandmisel, on kehtestatud kaks erinevat soojusenergia kulude jaotamise reeglit. Soojusenergia kulude jaotamisel on eraldi reeglid äriühingutele ja korteriomanikele, need olid juba kehtestatud 2015. a korteriühistu kordusüldkoosoleku otsusega, millest nähtub, et soojusenergia eest esitatakse arve eelmisel kuul tarbitud soojusenergia eest vastavalt elamu arvesti näidule. Mõõdetud soojusenergia kogusest lahutatakse maha vee soojendamisega kaasnevad kulud ning äripindade soojusenergia tarbimine, mida mõõdetakse eraldi arvestiga. Järele jääv soojusenergia jagatakse vastavalt korteriomandite pindalale. Kahe erineva küttekulude arvestamise reegli kehtestamine paneb korteriomanikele oluliselt suuremad kohustused küttekulude tasumisel võrreldes äriühingutega. Erinevus on põhjustatud sellest, et äriühingute poolt paigaldatud soojusemõõtja ei näita tegelikult äriühingute poolt tarbitud soojusenergia hulka, kuna soojusmõõtja ei arvesta soojusenergia hulka, mis kulub kaasomandi eseme kütmiseks. Kortermaja poolt tegelikult tarbitud soojusenergia kogust mõõdab Utilitas Tallinn AS poolt kortermajja paigaldatud soojusmõõtja ning selle näit tuleb võtta aluseks küttekulude jagamisel. Avaldaja leiab, et korteriomanikud ei ole sõlminud kokkulepet, mis lubaks teistsugust ehk mitte kaasomandi suuruse põhist kulude jaotamist. Kahe erineva küttekulude jaotamise reegli kehtestamine on vastuolus KrtS § 40 lg-s 1 ja lg 2 sätetega ja füüsilistest isikutest korteriomanikelt kõrgema küttekulu nõudmine on selgelt vastuolus heade kommetega. Avaldaja viitab ka Mittetulundusühingute seadusele (MTÜS), mille § 24 lg 1 sätestab, et kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Nõue on esitatud tähtaegselt.

2 (5)

2-19-8487 Avaldaja palub jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja menetluskuludeks on riigilõiv summas 50 eurot.

Puudutatud isiku seisukoht Puudutatud isik leiab 24.10.2019 esitatud seisukohas, et avaldaja nõue korteriühistu 16.04.2019 üldkoosoleku otsuse nr 5 osaliselt kehtetuks tunnistamiseks soojusenergia kulude jagamise osas tuleb rahuldada, küll aga ei nõustu puudutatud isik avaldaja poolt märgitud õiguslike alustega. Kuivõrd avaldaja põhjendab nõuet asjaoludega, et korteriomanikud ei ole sõlminud kokkulepet, mis lubaks küttekulude jagamist erinevalt KrtS § 40 lg-s 1 sätestatust ja et majanduskava kohane küttekulude jagamine on vastuolus heade kommetega, põhjendades seda sellega, et eluruumide omanike maksekoormus suurem kui seda oleks kaasomandi osa suuruse alusel tehtava jaotuse korral. Puudutatud isik ei nõustu avaldaja seisukohaga nagu majanduskava kohane küttekulude jagamine oleks vastuolus heade kommetega. KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel ette näha korteriühistu põhikirjaga, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Avaldaja ei ole tuginenud asjaolule, et korteriomanike üldkoosoleku otsus soojusenergia kulude jagamise osas oleks vastuolus põhikirjaga. Avaldaja esitatud korteriühistu põhikirja (kinnitatud 17.04.2009) punkti 3.2.5 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid (s.h küttekulusid) üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Puudutatud isik leiab, et ainuüksi korteriomanike kokkuleppe puudumine ei välista majandamiskulude kaasomandi osa suurusele vastavast jaotusest erinevat jaotust põhikirja alusel ning et põhikirja kohane majandamiskulude jaotamine, mis mõne korteriomaniku maksekohustust proportsionaalselt oluliselt ei riku, ei ole heade kommetega vastuolus. Puudutatud isik leiab, et avaldaja põhjendused ei ole piisavad avalduses esitatud nõude rahuldamiseks, küll aga võib avaldaja nõue olla põhjendatud muul õiguslikul alusel. Puudutatud isik selgitab, et korteriühistu põhikiri võib olla majandamiskulude maksekohustuste jaotuse osas vastuolus seadusega – kaasomandi osa suurusele vastavast jaotusest erinev jaotus peab olema fikseeritud põhikirjas, mitte jäetud koosoleku otsustada. KrtS § 17 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse põhikirja ja seaduse vastuolu korral seaduses sätestatut. Kuna põhikirjas on vaid volitusnorm üldkoosolekule majandamikulude kehtestamiseks ning puudub konkreetne jaotuse regulatsioon soojusenergia kulude jagamiseks korteriomanike vahel, tuleb käesoleval juhul soojusenergia kulude jagamisele kohaldada KrtS § 40 lg-s 1 sätestatud kaasomandi eseme suurusele vastavat kohustuste jaotuse põhimõtet. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta kummagi menetlusosalise enda kanda. 22.11.2019 saadetud seisukohas leiab puudutatud isik, et menetlusosalistel puudub eriarvamus, et nõue korteriühistu 16.04.2019 üldkoosoleku otsuse nr 5 osaliselt kehtetuks tunnistamiseks, soojusenergia kulude jagamise osas, tuleb rahuldada. Pooltel on eriarvamus vaid avaldaja nõude õiguslikus aluses ja menetluskulude kandmises.

3 (5)

2-19-8487 Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub on järgmised: Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 29 lg 2 esimese lause kohaselt korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus on tutvunud esitatud avaldusega, puudutatud isiku vastusega ja poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Avaldaja palub kehtetuks tunnistada Pärnu mnt 76, Tallinn korteriühistu 16.04.2019 üldkoosoleku otsus nr 5 osaliselt, s.o soojusenergia kulude jagamise osas. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja nõue korteriühistu 16.04.2019 üldkoosoleku otsuse nr 5 osaliselt, so soojusenergia kulude jagamise osas, tuleb kehtetuks tunnistada ja avaldus rahuldada. Avaldaja ja puudutatud isik jäävad eriarvamusele nõude põhjenduste osas, avaldaja põhjendab nõuet asjaoludega, et korteriomanikud ei ole sõlminud kokkulepet, mis lubaks küttekulude jagamist erinevalt KrtS § 40 lg-s 1 sätestatust ja et majanduskava kohane küttekulude jagamine on vastuolus heade kommetega, kuna eluruumide omanike maksekoormus suurem kui seda oleks kaasomandi osa suuruse alusel tehtava jaotuse korral. Puudutatud isiku hinnangul ei ole avaldaja põhjendused piisavad avalduses esitatud nõude rahuldamiseks, küll aga võib avaldaja nõue olla põhjendatud muul õiguslikul alusel. Puudutatud isik leiab, et korteriühistu põhikiri võib olla majandamiskulude maksekohustuste jaotuse osas vastuolus seadusega – kaasomandi osa suurusele vastavast jaotusest erinev jaotus peab olema fikseeritud põhikirjas, mitte jäetud koosoleku otsustada. KrtS § 17 lg 2 sätestab, et Põhikirjaga võib ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. Kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kui põhikirja säte on vastuolus eriomandi kokkuleppega, kohaldatakse kokkuleppes sätestatut. KrtS § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. 4 (5)

2-19-8487

KrtS § 17 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse põhikirja ja seaduse vastuolu korral seaduses sätestatut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna Pärnu mnt 76 korteriühistu põhikirjas on vaid volitusnorm üldkoosolekule majandamikulude kehtestamiseks ja puudub konkreetne jaotuse regulatsioon soojusenergia kulude jagamiseks korteriomanike vahel, tuleb käesoleval juhul kohaldada soojusenergia kulude jagamisele KrtS § 40 lg-s 1 sätestatud kaasomandi eseme suurusele vastavat kohustuste jaotuse põhimõtet, millele osundab ka KrtS § 40 lg 2 regulatsioon. Arvestades asjaolu, et korteriühistu 16.04.2019 üldkoosoleku otsuse nr 5 on vaidlustatud osas seaduse ja korteriühistu põhikirjaga vastuolus, on Olenemata sellest, et avaldaja ja puudutud isik jäävad eriarvamusele nõude põhjenduste osas, puudub neil asja sisuline eriarvamus. Kuna nii avaldaja kui ka puudutatud isik leiavad, et Pärnu mnt 76, Tallinn korteriühistu 16.04.2019 üldkoosoleku otsuse nr 5 tuleb osaliselt, s.o soojusenergia kulude jagamise osas, kehtetuks tunnistada, siis leiab kohus, et puudutatud isik on avalduse õigeks võtnud. Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldus rahuldada.

Menetluskulude jaotus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd tegemist on hagita menetlusega ja käesolev lahend on tehtud avaldaja huvides, siis tuleks menetluskulud TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel jätta avaldaja kanda. Võttes arvesse asjaolu, et puudutatud isik on avalduses toodud väited õigeks võtnud ja sellest tulenevalt on kohus avaldaja nõude rahuldanud, siis peab kohus käesoleval juhul põhjendatuks jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.