lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-127745/17

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 28.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-18-127745/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.11.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2414
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

vastus pöördumisele
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2024-06-17
Selgitustaotlus
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2024-05-16
Järelepärimine isikuandmete kaitse asjas
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2022-09-07
Taotlus
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2019-12-31
Taotlus
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2019-11-29
Kaebus
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2020-12-28

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 407 lg 1, 5, 6Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korralTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 173 lg 1

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
CREDITREFORM EESTI OÜ10887820(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(Tagaseljaotsus) Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2019, Pärnu

Tsiviilasja number

2-18-127745

Tsiviilasi

Creditreform Eesti OÜ hagi R. O. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

355,24 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Creditreform Eesti OÜ (registrikood 10887820, Pirita tee 20, 10127 Tallinn), lepinguline esindaja Triin Reinmaa (e-post [email protected]) Kostja: R. O. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxx-x, xxxxx xxxxx, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista R. O.lt (O., isikukood xxxxxxxxxxx) Creditreform Eesti OÜ kasuks hageja (Ferratum Bank p.l.c) ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust (20.10.2014, laen nr 435321) tulenev võlgnevus 295,04 eurot (millest 190,00 eurot põhivõlgnevus, 35,00 eurot sissemõudmiskulu ning 70,04 eurot põhivõlalt perioodil 05.12.2014-10.07.2019 sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 317 lg 1Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamine
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 394Kostja vastus hagile
TsMS § 442 lg 10Otsuse sisu
TsMS § 444 lg 1Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 455 lg 1Kohtuotsuste kättetoimetamine
TsMS § 468 lg 1Viivitamatu täidetavus tagatiseta
TsMS § 4842
TsMS § 486 lg 2Kiirmenetluse muutumine hagimenetluseks
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 1132 lg 2
VÕS § 158 lg 1Leppetrahvi mõiste
VÕS § 164Nõude loovutamine
VÕS § 396 lg 1Laenulepingu mõiste
3.
Välja mõista R. O.lt (O., isikukood xxxxxxxxxxx) Creditreform Eesti OÜ kasuks alates 11.07.2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 190,00 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas ehk 0,0219% päevas).
4.Jätta rahuldamata Creditreform Eesti OÜ hagi R. O. vastu laenutasu 45,00 euro väljamõistmise osas.
5.TsMS § 163 lg 1 alusel jätta R. O. kanda tema enda võimalikud menetluskulud täies ulatuses ja hageja menetluskulud osaliselt: riigilõivust 75,00 eurot ning hageja põhjendatud ja vajalikest õigusabikuludest 87,33%.

Tsiviilasi nr 2-18-127745

6.Menetluskulud, mida kohus ei jätnud R. O. kanda, jäävad hageja Creditreform Eesti OÜ kanda.
7.Määrata Creditreform Eesti OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 260,00 eurot (millest 45,00 eurot maksekäsu kiirmenetluse esitamisel tasutud riigilõiv, 55,00 eurot hagi esitamisel täiendavalt tasutud riigilõiv, 20,00 eurot õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses ja 140,00 eurot lepingulise esindaja kulud (ei sisalda käibemaksu)).
8.Mõista R. O.lt Creditreform Eesti OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 197,26 eurot (sh riigilõiv 75,00 eurot ja õigusabikulud 122,26 eurot).
9.Väljamõistetud menetluskuludelt on R. O. kohustatud tasuma Creditrefirm Eesti OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
10.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
11.Toimetada kostjale R. O.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is, või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-is, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (6)

Tsiviilasi nr 2-18-127745

MENETLUSE KÄIK

1.02.11.2018 esitas Creditreform Eesti OÜ Pärnu Maakohtule avalduse R. O. vastu maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse väljamõistmiseks. 16.11.2018 on tehtud võlgnikele makseettepanek, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.
2.22.01.2019 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Creditreform Eesti OÜ esitas 05.03.2019 Harju Maakohtusse hagi R. O. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Harju Maakohus kohtumäärusega saatis asja alluvusel lahendamiseks Pärnu Maakohtule.
3.Pärnu Maakohus 05.06.2019 määrusega jättis hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks käiguta ning hageja esitas lõpliku hagiavalduse 12.08.2019.
6.Pärnu Maakohus 05.09.2019 määrusega võttis esitatud hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult väljavõtte avaldamisega 16.10.2019 väljaandes Avalikud teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seega lõppes kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva 15.11.2019 kell 24.00.
7.Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule hagile vastuse esitamise tähtaja pikendamise või ennistamise taotlust. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

8.Hagiavalduse kohaselt Ferratum Bank p.l.c omab interneti portaali www.ferratum.ee. Kostja sõlmis laenuandjaga Laenulimiidi lepingu. 20.10.2014 taotles kostja vastava laenutaotlusega nõude loovutajalt laenu summas 190 eurot. 20.10.2014 väljastati kostjale laenusumma. Kostja on jätnud tagastamata laenu summas 190 eurot. Nõude loovutamine hagejale toimus 01.01.2016, millest teavitati kostjat e-posti teel.
9.Hageja palub kostjalt välja mõista: 1) laenusumma 190 eurot. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 8 lg 2, § 100, § 101 lg 1 p-le 1 ja 3, 108 lg-le 1. 2) VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulu summas 35 eurot. 3) VÕS § 113 lõikele 1 kohaselt viivis 70,04 eurot, perioodi 05.12.2014 - 10.07.2019 eest ehk maksetähtajale järgnevast päevast kuni täiendatud hagiavalduse esitamiseni. 4) viivis põhinõudelt alates 11.07.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata summalt. 5) vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 1.10 laenutasu 45 eurot.
10.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse esitamise ajal on hageja menetluskuludeks: riigilõiv 100 eurot; õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot; õigusabikulud tõendite kogumise ja korrastamise, hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest 140 eurot; õigusabikulud täiendatud hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest 75 eurot. Hageja kinnitab, et on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, ei taotle ta menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist ning on esitanud kulutusi ilma käibemaksuta. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3 (6)

Tsiviilasi nr 2-18-127745

KOHTU PÕHJENDUSED

11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
12.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi 6.lõikega hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
13.Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hageja nõue tuleneb Ferratum Bank p.l.c ja kostja vahel sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingust. Ferratum Bank p.l.c on nõude loovutanud hagejale. Kostja ei ole laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi täitnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg-s 1 sätestatud tarbijakrediidi mõiste kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab võui kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 lg 1 kohaselt on laenulepingust tulenevaks laenusaaja põhikohustuseks maksta saadud laenusumma laenuandjale tagasi. VÕS § 397 lg-st 1 tuleneb kohustus maksta laenuandjale saadud laenusummalt kokkulepitud intressi. VÕS § 164 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on hagiavalduses põhistanud, et kostja on hageja õiguseelnejalt laenu saanud, kostja ei ole laenusummat tagastanud ega tasunud intressi. Seega on kostja rikkunud laenulepingust tulenevaid kohustusi.
14.Hagejal on VÕS 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud kostjalt rahalise kohustuse täitmist ning lisaks VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Samuti on hagejal õigus nõude sissenõudmiskulu VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 190,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 70,04 eurot ning sissenõudmiskulu 35 eurot, kokku 295,04 eurot hageja kasuks. Lisaks tuleb kostjalt (kuna hageja on oma nõude TsMS § 367 kohaselt sellisena esitanud) hageja kasuks välja mõista viivis, mis ei ole hagiavalduse esitamise seisuga veel sissenõutavaks muutunud - arvestatuna võla põhiosalt alates 11.07.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
15.Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta hageja laenutasu nõue summas 45,00 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja kohustatud tasuma laenutasu, kuna ta on jätnud laenulepingust tulenevad kohustused tähtaegselt täitmata. Kohus on hagejale selgitanud, et sellisena sätestatud laenutasu on käsitatav kohustuse rikkumise puhul nõutava leppetrahvina VÕS § 158 lg 1 tähenduses ning seetõttu hagejal ei pruugi olla õigust laenutasu nõuda. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hagiavalduse aluseks on sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidileping. VÕS § 415 lg 1 kohaselt tarbijalt ei 4 (6)

Tsiviilasi nr 2-18-127745 või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Seega VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda üksnes viivist ja kahju hüvitamist, mitte leppetrahvi. Seaduses sätestatakse üheselt, et tarbijaga sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tarbijakrediidilepingus kokkulepitud laenutasu on oma sisult leppetrahv, leppetrahvi kokkulepe on tühine ning hagejal ei ole õigust nõuda tühise kokkuleppe alusel leppetrahvi maksmist. Kohus jätab selles osas hagi rahuldamata.

MENETLUSKULUD

16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p 1; p 7).
17.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kostja ei ole menetluses faktiliselt osalenud ning tal ei saa olla tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda, jäävad kostja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Kohus jätab kostja kanda ka hageja menetluskulud osaliselt, vastavalt hagi rahuldamise ulatusele, v.a riigilõiv, mille kohus jätab kostja kanda summas, mis tulnuks hagejal tasuda rahuldatud nõudega hagi esitamisel. Kohus rahuldas hagi esitatud nõudest 87,33% ulatuses. Seetõttu tuleb hageja õigusabikuludest 87,33% jätta kostja kanda. Osas, mida kohus ei jäta kostja kanda, jäävad menetluskulud hageja kanda.
18.Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu kokku 100 eurot (45 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja täiendavalt 55 eurot hagimenetluses). Rahuldatud nõude hagihinnaks on 310,24 eurot, millelt tulnuks tasuda riigilõivu 75,00 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele jääb kostja kanda riigilõivust 75 eurot ja hageja kanda 25 eurot.
19.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
20.Hageja põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluse õigusabikulu 20 eurot (s.o TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses lisaks riigilõivule avaldaja menetluskulude katteks määratav maksimaalne summa). Maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõude hagimenetlusse üleandmisel loetakse TsMS § 486 lg 2 alusel hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seega on hagejal õigus nõuda hagimenetluses ka maksekäsu kiirmenetluse kulu.
21.Kohus leiab, et hageja näidatud õigusabikulud hagimenetluses 215 eurot (tõendite kogumine ja korrastamine, hagiavalduse koostamine, ülevaatamine ja kohtule esitamine, 5 (6)

Tsiviilasi nr 2-18-127745 hagiavalduse täiendamine) on selles asjas põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 140 euro ulatuses. Esmases hagiavalduses on õigusabi kuluna näidatud 140 eurot. Täiendavalt on hagejal tekkinud õigusabikulu 75 eurot hagiavalduse täiendamise eest. Hagiavalduse täiendamine oli kohtumääruse alusel puuduste kõrvaldamine hagiavalduses ehk hageja lepingulise esindaja poolt esimese 140 euro eest tehtud töö oli puudulik ja täiendavat õigusabikulu ei oleks tekkinud, kui hageja esindaja oleks kohe koostanud korrektse hagiavalduse.

22.Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles asjas 260,00 eurot (millest 45,00 eurot maksekäsu kiirmenetluse esitamisel tasutud riigilõiv, 55,00 eurot hagi esitamisel täiendavalt tasutud riigilõiv, 20,00 eurot õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses ja 140,00 eurot lepingulise esindaja kulud (ei sisalda käibemaksu)). Vastavalt menetluskulud jaotusele kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja kokku 197,26 eurot (riigilõivust 75,00 eurot ja 87,33% hageja põhjendatud ja vajalikest õigusabikuludest, s.o 122,26 eurot).
23.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
24.Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avaliku kättetoimetamisega ning uusi andmeid kostja elu- ja asukoha kohta ei ole, tuleb ka kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega (TsMS § 455 lg 1 ja § 317 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja