Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

EDASIKAEBAMISE KORD

2-19-12825 Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Avaldaja Sillamäe linn Kesk tn 41 korteriühistu esitas avalduse G Mi vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Avalduse kohaselt kinnistusraamatu kande kohaselt x linn korter number x (registriosa nr x) kuulub 04.07.2017 avalduse alusel puudutatud isikule. Alates 11.01.2008 aastat teostab Kesk tn. 41 elumaja haldamist ja majandamist Sillamäe linn, Kesk tn 41 korteriühistu. Võlgnevuse periood juuli 2018 kuni juuni 2019 kaasa arvatud. Kesk tn 41 korteriühistu 29.05.2017 üldkoosoleku otsusega kehtestati hooldustasu suuruseks 0,45 eurot korteri ruutmeetrilt. Kesk tn 41 korteriühistu 12.10.2015 üldkoosoleku otsusega kehtestati sihtmaks suurusega 0,20 eurot korteri ruutmeetrilt kuus elamu katuse remondiks. Kesk tn 41 korteriühistu 12.10.2015 üldkoosoleku otsusega kehtestati sihtmaks suurusega 0,20 eurot korteri ruutmeetrilt kuus elamu elektrisüsteemi renoveerimiseks. Majandamiskulud, kommunaalteenused ja muud maksed tuleb tasuda hiljemalt 20. kuupäevaks. Korteriühistu põhikirja punkt 3.2.11. kohaselt maksete mittetähtaegsel tasumisel maksma viivist 0,2% tasumata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Korteriühistu kaudu tasuvad korteriomaniku ka kommunaalteenuste (keskkütte, gaas, vesi ja kanalisatsioon) eest. Seisuga 27.08.2019 on puudutatud isiku võlgnevus avaldaja ees 751,51 (1085,08 – 333,57) eurot põhivõlga, millele lisanduvad viivisvõlgnevus sama päeva seisuga summas 25,99 eurot. Puudtatud isik on esitanud igakuiselt arveid majanduskulude eest, mida puudutatud isik täitnud ei ole. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista võlgnevus 751,51 eurot ja seisuga 27.08.2019 viivised 25,99 eurot ning edaspidi 0,02% viivitatud summalt päevas kuni põhivõla tasumiseni, menetluskulud summas 230 eurot ning viivised menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu seisukoht ja põhjendused Alates 01.01.2018 kehtib TsMS § 613 lg 1 p 1 muudetud versioonis: kohus menetleb hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks, edastades kohtumaterjalid kohtule teadaolevale aadressile. Puudutatud isik seda ei teinud, kuigi kohtumaterjalid on kätte toimetatud TsMS § 326 lg 21 alusel postkasti panekuga 01.11.2019. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand asukohaga: x linn korter number x (registriosa nr x, katastritunnus x). Puudutatud isik on jätnud tasumata majanduskulude arved (maja hooldus, vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine, soojusenergia, prügivedu, remondifond, üldelekter) perioodil juuli 2018 kuni juuni 2019, summas 751,51 eurot ja viivis 25,99 eurot. Avaldaja on puudutatud isikule esitanud igakuiselt arveid, mida puudutatud isik ei ole

2-19-12825 tasunud. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Kesk tn 41 korteriühistu 29.05.2017 üldkoosoleku otsusega kehtestati hooldustasu suuruseks 0,45 eurot korteri ruutmeetrilt. Kesk tn 41 korteriühistu 12.10.2015 üldkoosoleku otsusega kehtestati sihtmaks suurusega 0,20 eurot korteri ruutmeetrilt kuus elamu katuse remondiks. Kesk tn 41 korteriühistu 12.10.2015 üldkoosoleku otsusega kehtestati sihtmaks suurusega 0,20 eurot korteri ruutmeetrilt kuus elamu elektrisüsteemi renoveerimiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Avaldaja on puudutatud isikule esitanud igakuiselt arveid, mida puudutatud isik ei ole tasunud. Puudutatud isik võlgnevuse suurusele vastuväiteid ei esitanud. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhinõude 751,51 eurot ja viivised 25,99 eurot. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud summas 230 eurot. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv summas 50 eurot, õigusabikulud 180 eurot.

2-19-12825 Riigilõivuseaduse § 59 lg 17 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulud hagiavalduse koostamise eest 180 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja õigusabi kulud summas 230 eurot. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Avaldaja on vastava taotluse esitanud. Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 230 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt (293 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.