TARTU HOIU-LAENUÜHISTU hagi Merike Mägi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
10 016,85 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: TARTU HOIU-LAENUÜHISTU (registrikood: 11319532, asukoht: Raekoja plats 20, Tartu linn, Tartu linn, 51004, Tartu esindajad maakond; lepinguline esindaja: Raigo Sõlg, e-post: [email protected]). Kostja: Merike Mägi (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post:
XXX).
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada TARTU HOIU-LAENUÜHISTU hagi Merike Mägi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista Merike Mägilt TARTU HOIU-LAENUÜHISTU kasuks võlgnevus summas 5413,92 eurot.
3.Jätta menetluskulud 54% ulatuses Merike Mägi kanda ja 46% ulatuses TARTU HOIU-LAENUÜHISTU kanda.
4.Välja mõista Merike Mägilt TARTU HOIU-LAENUÜHISTU kasuks menetluskulud summas 324 eurot. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 22-25, 62-64)
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TARTU HOIU-LAENUÜHISTU (hageja) ja Merike Mägi (kostja) XX.XX.XXXX. a laenulepingu nr XXX, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 12 769 eurot. Laenulepingu lisana koostati ka maksegraafik, mida kostja kohustus täitma. Laenu tasumise päevaks lepiti kokku 10.03.2017. a. Enne tagasimaksmise tähtaja saabumist taotles kostja laenulepingu pikendamist ning XX.XX.XXXX. a sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr XXX lisa nr 1, millega pikendati laenulepingu tähtaega kuni 10.02.2018. a ning sõlmiti ka uus maksegraafik. Laenu tähtaja saabumisel kostja laenu ei tasunud. Kostja võlgneb hagejale põhivõla summas 4960,54 eurot, intressi 95,77 eurot ja viivise 4960,54 eurot.
2.Hageja selgitab, et laenulepingu kohaselt kohustus kostja laenu õigeaegselt tagastamata jätmise korral tasuma viivist iga viivitatud päeva eest 0,5%, mille kohaselt oleks viivise suuruseks tänase seisuga 10 838,75 eurot. Hageja on valmis viivist vähendama selliselt, et arvestatud viivise summa ei ületa põhinõude suurust. Viivise vähendamisel lähtus hageja heast tahtest, et mitte liigselt koormata võlgnikku (seetõttu jäeti arvesse võtmata põhinõuet ületava viivise summa), kuid lepingust tulenevat põhjust sellele ei ole. Juhul, kui kohus peab hagiavalduses esitatud viivise summat ebamõistlikult suureks, on hageja nõus aktsepteerima selle vähendamist kohtu poolt põhjendatud määrani.
3.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 10 016,85 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS (dtl 57-59)
4.Kostja tunnistab põhinõuet summas 4960,54 eurot, kõrvalnõudeid ei tunnista. Kostja leiab, et viivis 0,5% päevas ei ole mõistlik ning on ilmselgelt hea usu põhimõtte vastane. Hageja on küll hagis viivist vähendanud, kuid pole kostjale selgitanud miks on viivise summaks põhinõude suurune summa.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-st 7 ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses ning poolte vaheline võlasuhe on tarbijakrediidilepingul põhinev võlasuhe.
8.Asja materjalidest nähtuvalt on TARTU HOIU-LAENUÜHISTU (hageja) ja Merike Mägi (kostja) vahel sõlmitud XX.XX.XXXX. a laenuleping nr XXX (dtl 28-36), mille kohaselt sai kostja hagejalt laenu 12 769 eurot ning poolte vahel XX.XX.XXXX. a sõlmitud laenulepingu nr XXX lisa nr 1 (dtl 37-39) p 1 järgi kohustus kostja tagastama laenu vastavalt maksegraafikule (p 2) koos intressidega hiljemalt 10.02.2018. a.
9.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
10.Kuna kostja on tunnistanud põhivõlga summas 4960,54 eurot ja ei vaidle sellele vastu, ei võta kohus seisukohta kostja poolt omaksvõetud nõude põhjendatuse üle. Seega kuulub hageja põhinõue summas 4960,54 eurot rahuldamisele.
11.Kostja vaidleb vastu kõrvalnõuetele. Lepingu järgi tuli kostjal tasuda laenult intressi 9% aastas laenujäägilt ning maksegraafiku (dtl 39) kohaselt tuli intress summas 95,77 eurot tasuda iga kuu 10. kuupäevaks. Kokku tuli perioodil s.o 10.03.2017. a kuni 10.02.2018. a
(lepingu kehtivuse ajal 12 kuu jooksul) tasuda kostjal intresse kokku 1149,24 eurot. Laenu tagasimakse arvestusest (dtl 41) nähtuvalt on kostja tasunud perioodil 04.04.2017. a kuni 12.03.2018. a intresse kokku 1245,01 eurot. Seega nähtub esitatud tõenditest, et kostja on nõutud summas intressi tasunud, mistõttu ei ole hageja intressi nõue summas 95,77 eurot põhjendatud.
12.Kostja vastuväidete kohaselt on viivisemäär ebamõistlik ning ilmselgelt hea usu põhimõtte vastane. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
13.Lepingu p 10.5.1 järgi on viivise määraks 0,5% päevas. Kuigi hageja ei ole hagis viivise perioodi märkinud nähtub laenu tagasimakse arvestusest (dtl 41), et hageja on arvestanud viivist perioodi 11.06.2018. a kuni 01.08.2019. a eest. Hageja on viivist vähendanud põhivõlani ning nõuab kostjalt viivise tasumist summas 4960,54 eurot.
14.Tüüptingimuste võimalikku kasutamist tuleb kontrollida iga tarbija ning majandus- ja kutsetegevuses osaleva isiku vahel sõlmitud lepingust tekkinud vaidluse lahendamisel. Kui vaidlusalune laenuleping ja kokkulepped on sõlmitud tüüptingimusi kasutades, tuleb arvestada ka VÕS-is tüüptingimusi reguleeritavate sätetega. VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepinguteks kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Seega ei pea tüüptingimus olema välja töötatud korduvaks kasutamiseks tüüplepinguteks ning tüüptingimuseks loetakse ka muu ilma läbirääkimiseta eelnevalt välja töötatud lepingutingimus, mille sisu ei ole pool, kelle suhtes seda kasutatakse, võimeline mõjutama.
15.VÕS § 35 lg 2 järgi eeldatakse, et tüüptingimust ei ole eraldi läbi räägitud. Selle sätte kohaselt peab kandma lepingutingimuse võimaliku tühisuse riski VÕS §-s 42 sätestatud alusel see lepingupool, kes esitas läbirääkimata tingimuse teisele poolele sellistel asjaoludel, et viimasel polnud võimalik tingimuse üle läbi rääkida ja selle sisu mõjutada. Muu hulgas tuleneb VÕS § 39 lg 1 teisest lausest, et tüüptingimust tõlgendatakse kahtluse korral tingimuse kasutaja kahjuks. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel kaasa tüüptingimuse tühisuse ning võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses.
16.Kohus leiab, et viivisemäär 0,5% päevas (182,50% aastas) on laenuandja ühepoolselt kehtestatud üldtingimustes teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus VÕS § 42 mõttes. Seega on poolte vahel sõlmitud laenulepingu üldtingimuste p-s 10.5.1 sätestatud viivisemäär 0,5% päevas VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt tühine ning viivisenõudega sellises määras on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval
juhul VÕS § 113 lg-s 1 viivise seadusjärgne määr. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb kohaldamisele VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määr. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
17.Hageja arvestatud perioodi s.o 11.06.2018. a kuni 01.08.2019. a (417 päeva) eest on seadusjärgne viivis kokku 453,28 eurot.
18.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 5413,92 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 4960,54 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisest 453,38 eurot.
MENETLUSKULUD
19.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
20.Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 54% ulatuses kostja kanda ja 46% ulatuses hageja kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
22.Hageja menetluskuluks on riigilõiv 600 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
23.Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 10 016,85 eurot tasuda riigilõivu 600 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 600 eurot. Seega kuulub hageja tasutud riigilõiv kostja poolt hüvitamisele.
24.Arvestades menetluskulude proportsiooni kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 324 eurot (600 eurost 54%). /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.