R.C (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma hagi AS TBB pank (likvideerimisel) ja AS TBB liising vastu hagile vastamata jätmise tagasivõitmiseks ja tagaseljaotsuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.03.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
R.C (pankrotis) pankrotihaldur apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja R.C (pankrotis, isikukood XXX) pankrotihaldur Toomas Saarma
Toomas
Saarma
Kostja I AS TBB pank (likvideerimisel, registrikood 10237984), lepinguline esindaja vandeadvokaat Daniil Savitski Kostja II AS TBB liising (registrikood 10570483), lepinguline esindaja vandeadvokaat Daniil Savitski Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 12.03.2025 otsuse resolutsiooni p 5 muutmata.
2.Jätta R.C (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud R.C (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
2-24-14347 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.R.C (pankrotis, võlgnik) pankrotihaldur Toomas Saarma (hageja) esitas 23.09.2024 Harju Maakohtule hagi AS TBB pank (likvideerimisel, kostja I) ja AS TBB liising (kostja II) vastu tsiviilasjas nr 2-21-2143 hagile vastamata jätmise kehtetuks tunnistamiseks ning 04.05.2021 tagaseljaotsuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt esitasid kostjad 10.02.2021 Harju Maakohtule ühise hagiavalduse võlgniku vastu kahju hüvitamiseks (tsiviilasi nr 2-21-2143). Kostja I nõudis kahju hüvitamist 14 667 eurot ja viivist 8% aastas alates 10.02.2021 kuni nõude täitmiseni. Kostja II nõudis kahju hüvitamist 23 367 eurot ja viivist 8% aastas alates 10.02.2021 kuni nõude täitmiseni. Maakohus võttis kostjate nõuded menetlusse ning toimetas menetlusse võtmise määruse koos hagimaterjalidega võlgnikule kätte. Võlgnik hagile ei vastanud. Maakohus tegi 04.05.2021 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi. Tagaseljaotsus jõustus 15.06.2021.
1.2.Harju Maakohus kuulutas 22.09.2021 välja pankrotihalduriks hageja (tsiviilasi nr 2-21-9837).
võlgniku
pankroti
ja
nimetas
1.3.Hageja palus tunnistada kehtetuks võlgniku poolt tsiviilasjas nr 2-21-2143 hagile vastamata jätmise ning tunnistada tagaseljaotsuse sundtäitmise lubamatuks. Võlgniku poolt hagile vastamata jätmine kahjustab võlgniku võlausaldajate huve, millest kostjad olid teadlikud. Hagile vastamata jätmine toimus ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Kostjate vastuväited
2.Kostjad võtsid hagi õigeks ja palusid jätta menetluskulud võlgniku kanda. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas hagi 12.03.2025 õigeksvõtul põhineva otsusega ning tunnistas kehtetuks võlgniku tsiviilasjas nr 2-21-2143 kostjate hagidele vastamata jätmise. Samuti tunnistas maakohus lubamatuks Harju Maakohtu 04.05.2021 samas asjas tehtud tagaseljaotsuse sundtäitmise. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
2
2-24-14347
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt pöördus hageja kohtusse põhjendatult ning saavutas oma eesmärgi – hagile vastamata jätmise aluseks olnud tegevusetuse tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise ning tagaseljaotsuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise. Vaidlust ei oleks saanud vältida ega lahendada kokkuleppel – pooled ei oleks saanud kokku leppida pankrotivõlgniku tegevusetuse tagasivõitmises ega sundtäitmise lubamatuses.
3.2.Teisalt oleks tekkinud olukorras äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud kostjate kanda. Kostjad ei andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks, nad võtsid hagi kohe õigeks ega põhjustanud menetluskulude suurenemist.
3.3.Tagaseljaotsuse tegemise põhjustanud tegevusetust sai ette heita võlgnikule, kuid mitte tsiviilasja nr 2-21-2143 hagejatele (praeguse asja kostjatele), kel oli õigus pöörduda kohtu poole ning nõustuda tagaseljaotsuse tegemisega. Kuna poolte õigussuhe oli olemuslikult selline, et seda poleks saanud kohtuvälise kokkuleppega tagasiulatuvalt reguleerida, siis ei olnud ka kostjatele midagi ette heita.
3.4.Eelnevat ei vääranud hageja osundatu, mille kohaselt oleks kostjad saanud jätta oma nõude võlgniku pankrotimenetluses esitamata. Kostjate kasuks oli tehtud otsus, mis oli jõustunud. Jõustunud kohtuotsus oli täitmiseks kohustuslik. Seega võisid kostjad kohtuotsusest tuleneva nõude võlgniku pankrotimenetluses esitada.
3.5.Tulenevalt menetluskulude jaotusest puudus vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja jättis menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Hageja palub tühistatud osas teha uue otsuse, millega jätta maakohtu menetluskulud kostjate kanda.
5.Hageja hinnangul on maakohus ebaõigesti kohaldanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-t 4, jätnud ebaõigesti kohaldamata TsMS § 162 lg 1 ning hinnanud tõendeid valesti.
6.Hageja juhtis kohtuväliselt kostjate poolt võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõuetele esitatud vastuväidetes tähelepanu sellele, et kostjate poolt võlgniku vastu esitatud hagid olid alusetud, mistõttu esineb alus hagidele vastamata jätmise tagasivõitmiseks. Samuti märkis hageja oma vastuväidetes, et kui kostjad ei loobu võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõudest, siis peab hageja esitama kostjate vastu hagi võlgniku poolt hagile vastamata jätmise tagasivõitmiseks. Vaatamata hageja hoiatusele ei loobunuid kostjad nõuetest. Seetõttu ei jäänud hagejal muud üle, kui esitada kostjate vastu hagi. Seetõttu on ilmne, et kostjad andsid oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks.
7.Hageja heidab kostjatele ette, et nad ei loobunud pankrotimenetluses esitatud nõuetest pärast hageja selgitusi. Hageja tegi kohtuväliselt kõik endast oleneva, et hagi esitamist vältida. Hageja suhtes on ebaõiglane olukord, kus kostjad sundisid hagejat kohtusse pöörduma, kuid kostjad ei kanna hageja menetluskulude hüvitamise riski.
8.Hageja on hagi esitanud võlgniku pankrotihaldurina. Hagejat ei saa samastada võlgnikuga ning võlgniku tegevusetust ei saa omistada hagejale. Seetõttu ei saa võlgniku tegevusetusega põhjendada ka hageja menetluskulude hageja kanda jätmist. Teiseks, pankrotiseaduses sätestatud alustel saab tagasi võita ainult pankrotivõlgniku tehtud tehinguid ja toiminguid, st 3
2-24-14347 tagasivõitmise hagide puhul saaks seetõttu alati väita, et hagi ajendiks on pankrotivõlgniku enda tegevus. See aga ei anna alust jätta hagi esitanud pankrotihalduri menetluskulusid pankrotihalduri enda kanda. Vastustaja seisukoht
9.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.
11.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu otsust üksnes menetluskulude jaotuse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 5). Ülejäänud osas on maakohtu otsus edasikaebamata jõustunud (TsMS § 456 lg 4).
12.Hageja hinnangul jättis maakohus vääralt kohaldamata TsMS § 162 lg 1 menetluskulude jaotamisel ning kohaldas ebaõigesti TsMS § 162 lg-t 4. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väidetega.
12.1.Hagimenetluse menetluskulud jagatakse üldjuhul TsMS § 162 lg 1 järgi, st hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Erandid sellest põhimõttest on seaduses sätestatud. Näiteks TsMS § 168 lg 6, mis näeb ette, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
12.2.Riigikohus on leidnud, et pankrotimenetluses vara tagasivõitmise hagi rahuldamise korral (kui kostja võtab hagi kohe õigeks) tuleb üldjuhul jagada menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi, mitte aga TsMS § 168 lg 6 alusel (RKTKo 11.04.2013, 3-2-1-36-13, p 13). Samas on kohtul kõikidel juhtudel õigus kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 (RKTKm 04.04.2011, 3-2-1-411, p 10), st TsMS § 162 lg 4 kohaldamisala on laiem kui sama paragrahvi eelnevad lõiked (TsMS I komm (2017), § 162, p 3.4.2). Riigikohus on eelviidatud lahendis nr 3-2-1-36-13 kinnitanud kohtu õigust kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 vara tagasivõitmise hagi rahuldamisel.
12.3.Vastavalt TsMS § 162 lg-le 4 võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud.
12.4.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetluskulude jaotuse üle otsustades kaalutlusõiguse piire ületanud. Maakohus on põhjendanud, miks ta jättis maakohtu menetluse kulud poolte enda kanda, ja ei ole seejuures menetlusõiguse norme rikkunud.
4
2-24-14347
13.Maakohus leidis õigesti, et poolte õigussuhe on olemuslikult selline, et seda ei oleks saanud kohtuvälise kokkuleppega tagasiulatuvalt reguleerida. Seega ei ole kostjatele midagi ette heita. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et eelnevat ei mõjuta hageja osundatu, mille kohaselt oleks kostjad saanud jätta oma nõude võlgniku pankrotimenetluses esitamata. Õiguslikult selgem on olukord, kus kohtuotsusega tunnistatakse kehtetuks võlgniku hagidele vastamata jätmine, kui et kostjad jätavad esitamata jõustunud kohtuotsusest tuleneva nõude. Viidatud asjaolu ei muuda ringkonnakohtu arvates ka hageja seisukoht, et hageja hoiatas kostjaid, et kui nad ei loobu oma nõuetest, siis esitab pankrotihaldur kohtule hagi. Maakohus leidis õigesti, et praegusel juhul oli õiglane jätta TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda.
14.Eelnevast tulenevalt jääb hageja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
16.Kostjad ei esitanud menetluskulude nimekirja. Seega puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.