Kaarma Põllumajandus Osaühingu hagi Saaremaa Tuletõrje- ja Päästeühingu vastu liikmeks olemise tuvastamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 22.04.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kaarma Põllumajandus Osaühingu apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Kaarma Põllumajandus Osaühing (registrikood 10033779), seaduslik esindaja KH ja lepinguline esindaja Liivi Tuus Kostja Saaremaa Tuletõrje- ja Päästeühing (registrikood 80094311), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Vinni
Menetluse liik
04.11.2019, avalik kohtuistung
Resolutsioon
1.Jätta Pärnu Maakohtu 22.04.2019 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta kohtuotsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Kaarma Põllumajandus Osaühingu kanda.
Välja mõista Kaarma Põllumajandus Osaühingult Saaremaa Tuletõrje- ja Päästeühingu kasuks ringkonnakohtu menetluskulud 400 eurot ja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
5.Muuta tsiviilasja hinda maakohtus ja määrata tsiviilasja hinnaks maakohtus 3500 eurot.
6.Välja mõista Kaarma Põllumajandus Osaühingult hagiavalduselt vähem tasutud riigilõiv 225 eurot ja apellatsioonkaebuselt vähem tasutud riigilõiv 225 eurot, kokku 450 eurot, riigituludesse. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt otsusele lisatud makseinfolehele. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Kaarma Põllumajandus Osaühingu (hageja) 02.08.2017 hagi ja selle täienduse kohaselt palub hageja tuvastada, et hageja on Saaremaa Tuletõrje- ja Päästeühingu (kostja) liige.
2.Hageja on ühinemiste ja reorganiseerimiste tulemusel tekkinud järgmiselt. Maleva ja Kalevi kolhoos ühinesid. Ühinemise tulemusena tekkis Kaarma kolhoos. Kaarma kolhoosis tegutses Kaarma vabatahtlik tuletõrjesalk. Kaarma kolhoos reorganiseeriti, mille tulemusel tekkis Kaarma Põllumajandusühistu. 1993.a reorganiseeriti Kaarma Põllumajandusühistu, mille tulemusel tekkis hageja.
3.12.08.1968 toimunud Maleva kolhoosi juhatuse koosolekul otsustas kolhoos astuda Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu juriidiliseks liikmeks. Kostja on 28.04.1995 Eesti Ettevõtete, Asutuste ja Organisatsioonide Registrikeskuses nr 45820410 all registreeritud Saaremaa Tuletõrje- ja Päästeühingu õigusjärglane, mis omakorda on Kuressaare Linna Vabatahtlike Tuletõrjeühingu õigusjärglane aastast 1867.
4.Hageja on jätkuvalt kostja liige. Seda tõendab ka asjaolu, et kostja 20.01.1999 üldkoosolekul osales hageja esindajatena Kaarma vabatahtliku tuletõrjesalga neli liiget.
5.Hagejat ei ole kostja liikmete hulgas välja arvatud. 09.12.2002 otsustati kostja juhatuse koosolekul mh, et Kaarma vabatahtliku tuletõrjesalga nelja liikme liikmeks olemine lõpetatakse, kuna nad ei ole osalenud kostja töös ega tasunud liikmemaksu. Kostja ei ole aga teavitanud oma liikmeid kehtestatud liikmemaksu suurusest. Hageja maksis 12.06.2015 kostja arvelduskontole liikmemaksu 2014 ja 2015 aasta eest. Samuti ei ole hageja saanud kirjalikku teadet kostja juhatuse koosoleku toimumisest. Seega isegi juhul, kui hageja
väljaarvamise kohta on tehtud mingi otsus, siis on see protseduurireeglite rikkumise tõttu tühine.
6.Hageja on hagi esitamiseks õiguslik huvi. Hageja väljaarvamine kostja liikmeskonnast rikub hageja õigusi. Lisaks on hageja huvi varaline. Kostja on soetanud Kuressaare kesklinnas kinnisvara. Mittetulundusühingu liikmel on õigus mittetulundusühingu varale. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda.
8.Hageja ei ole kunagi olnud kostja liikmeks. Kostjal ei ole juriidilisest isikust liikmeid, kostja liikmed on erinevad füüsilised isikud. Hageja väide, et 20.01.1999 üldkoosolekul osales hageja esindajatena Kaarma vabatahtliku tuletõrjesalga neli liiget, on väär. 20.01.1999 üldkoosoleku protokollist nähtub üksnes, et kostja liikmed on neli füüsilist isikut, kes on grupeeritud nende piirkonna järgi kui Kaarma vabatahtlik tuletõrjesalk. Kaarma vabatahtlik tuletõrjesalk ei ole juriidiline isik.
9.Kostjale jääb arusaamatuks, mis moel peab hageja ennast Maleva ja Kaarma kolhoosi õigusjärglaseks ning kuidas on tuletatud sellest hageja liikmelisus – kostja liikmeteks ei ole olnud kolhoosid ega juriidilised isikud, vaid füüsilised isikud. Nelja füüsilise liikme väljaarvamine kostja liikmeskonnast ei seondu hagejaga. Hagejale 13.06.2015 saadetud kirjas selgitatakse, miks neli füüsilist isikut kostja liikmete hulgast välja arvati. Hageja tegi 12.06.2015 makse väidetava liikmemaksu kohta, kuid see tagastati hagejale kui alusetult tehtud makse. Menetluse vahepealne käik
10.Maakohus keeldus 21.08.2017 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest. Hageja määruskaebuse alusel tühistas maakohus 14.09.2017 määrusega oma 21.08.2017 määruse ja võttis hagi menetlusse.
11.08.12.2017 määrusega jättis maakohus hagi läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27.04.2018 määrusega maakohtu 08.12.2017 määruse ja saatis asja menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
12.Pärnu Maakohus jättis 22.04.2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 942 eurot ja menetluskuludelt viivise.
13.Hageja on kohtule esitanud kunagise Maleva kolhoosi juhatuse koosoleku protokolli 12.08.1968, mille päevakorras oli Tuletõrje ühingu liikmeks astumine. Kas see ka tegelikult teoks sai, ei ole tõendamist leidnud. Küll aga on esitatud protokollidega tõendatud, et Maleva kolhoosi juures tegutses aastatel 1980-1982 tuletõrje salk ja komando (tl 57), kelle aktiivse ühiskondliku tegevuse eest on juhatuse otsusega määratud preemia.
14.Maakohus leidis, et hagejal puudub asjas tuvastushuvi. Kostja liikmeks on varasemalt küll olnud Maleva vabatahtlik tuletõrjesalk, mitte Maleva kolhoos, kuid sellel ei ole õigusjärglust. Kaarma vabatahtlik tuletõrjesalk kostja liikmeks olnud ei ole. Vaatamata sellele, et kolme isiku kuuluvuseks on märgitud Kaarma vabatahtlik tuletõrjesalk, ei
eksisteeri sellist juriidilist isikut. Kuigi vabatahtliku tuletõrjesalga liikmed töötasid Kaarma kolhoosis (hiljem Kaarma Põllumajandus Osaühingus) ei anna see alust käsitleda tuletõrjesalka hageja õiguseellasena, mis annaks aluse lugeda hageja kostja liikmeks. Isegi kui lugeda Kaarma vabatahtlikku tuletõrjesalka Maleva kolhoosi vabatahtliku tuletõrjesalga õigusjärglaseks, ei anna see õigusjärglust hagejale ja ei saa olla aluseks hageja liikmelisuse tunnustamiseks, sest hageja õiguseelnejad, Maleva kolhoos (hiljem Kaarma kolhoos) ei ole kunagi olnud kostja liikmeks. Tuletõrje salga tegevus toimus ühiskondlikul alusel. See aga ei seo salka hagejaga sedavõrd, et annaks viimasele õigusjärgluse. Vabatahtlik tuletõrjesalk ei olnud juriidiline isik. Maakohus leidis, et seega ei oma asjas tähtsust Maleva kolhoosi ühinemisdokumendid, mis justkui tõendaks hageja õigusjärglust. Kohus oli seisukohal, et hagi on põhjendamata, kuna hageja õigusjärglus kostja liikmena ei ole tõendamist leidnud.
15.Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale õigusteenust osutatud 10,5 tundi tunnihinnaga 125 eurot käibemaksuta, kokku 1722 eurot käibemaksuga. Kohus leidis, et kostja menetluskulud on liialdatud. Kohus pidas hagiga tutvumise ja vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Hagi terviktekstiga tutvumise ja seisukoha koostamise põhjendatud ajakuluks luges kohus 2 tundi. Seega vähendas kohus kostja menetluskulude suurust 4,5 tunni ehk 562 euro võrra. Kostja põhjendatud menetluskulude suurus oli kohtu hinnangul 6 tundi. Samuti luges kohus põhjendatuks kostja esindaja tunnihinna 125 eurot käibemaksuta. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 900 eurot (6*125+150KM) õigusteenuse osutamise eest ning 42 eurot transpordikulu, kokku 942 eurot ning edasiulatuva viivise kostja menetluskuludelt seadusjärgses määras. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
16.22.05.2019 esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega tuvastada, et hageja on kostja liige.
17.Kohtumenetluses on leidnud tõendamist, et hageja on seniajani kostja liige, sest tema liikmelisus ei ole lõppenud. Kostja juhatuse liige on 13.06.2015 kirjas kinnitanud, et 09.12.2002 on kostja juhatus teinud oma liikmete väljaarvamise kohta otsuse. Hageja on seisukohal, et hageja suhtes ei ole kostja sellist otsust tegelikult teinud, hagejale pole otsust edastatud. Kohus jättis lahendamata hageja 06.06.2018 menetlusdokumendis sisalduva taotluse nimetatud otsuse väljanõudmiseks kostjalt. Kui otsus vastu võeti, siis on see tühine, kuna on vastuolus kostja liikmete kaitseks kehtestatud normidega ja heade kommetega.
18.Hagejal on käesoleval juhul õiguslik huvi liikmeks olemise tuvastamiseks, kuna liikmeskonnast välja arvamine rikub hageja õigusi. Hageja huvi on ka varaline, kuna kui hageja ei ole kostja liige, siis ei ole tal ka õigust kostja varale. Hageja on kostja liikmete hulgast välja arvatud varalistel kaalutlustel, et kostjal oleks võimalikult vähe liikmeid, kellel oleks õigus kostja varale. Kostja väide selle kohta, et hageja poolt kostjale ülekantud liikmemaks on tagastatud, on paljasõnaline.
19.Maleva kolhoosi juhatuse koosoleku 12.08.1968 protokollis sisalduvast otsusest nähtub, et Maleva kolhoos otsustas astuda Tuletõrjeühingu liikmeks. Maleva kolhoosi otsus realiseerus. Kohtu seisukoht, mille kohaselt Maleva kolhoosi astumine Tuletõrjeühingu liikmeks ei ole tõendatud, ei tugine tõenditele. Maleva kolhoosi järgnevatest juhatuse koosoleku otsusest nähtub, et Maleva kolhoosi tuletõrjesalga nõukogu esimehele määrati kuutöötasu. Seega oli tuletõrjesalk Maleva kolhoosi struktuuriüksus.
Vastus apellatsioonkaebusele
20.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid muuta tuleb kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
22.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et hagejal puudub tuvastushuvi. Kuna on vaidlus küsimuses, kas hageja on kostja kui mittetulundusühingu liige, siis on hagejal õiguslik huvi selle kindlakstegemiseks.
23.Hageja leiab, et ta on kostja liige. Hageja põhjendab seda asjaoluga, et Maleva kolhoos astus kostja õiguseellase liikmeks ning hageja on Maleva kolhoosi õigusjärglane.
24.Asja materjalides on Kalevi ja Maleva kolhoosi volinike 22.12.1972 ühise koosoleku protokoll nr 6, millega otsustati kinnitada mõlema kolhoosi volinike otsused kolhooside ühinemise kohta. Ühtlasi otsustati panna ühinenud kolhoosi nimeks Kaarma (I kd tl 109111). 01.11.1990 vastu võetud Põllumajandusühistu Kaarma põhikirja kohaselt Põllumajandusühistu Kaarma moodustatakse Kaarma kolhoosi õigusjärglasena (I kd tl 112). Põllumajandusühistu Kaarma 11.01.1993 üldkoosolekul otsustati Põllumajandusühistu Kaarma reorganiseerida (I kd tl 112 pöördel). 11.02.1993 asutamisotsusega otsustati asutada Põllumajandusosaühing Kaarma (I kd tl 113). Äriregistri väljatrükist nähtuvalt on Põllumajandusosaühing Kaarma kantud 14.05.1996 äriregistrisse Kaarma Põllumajanduse Osaühingu nime all (I kd tl 98).
25.Samuti on asja materjalides Maleva kolhoosi 12.08.1968 juhatuse koosoleku protokoll nr 7, mille kohaselt otsustas Maleva kolhoosi juhatus astuda Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu juriidiliseks liikmeks (I kd tl 51-53). Kaarma kolhoosi juhatuse koosoleku protokollist (dateerimata) ja Kaarma kolhoosi juhatuse 03.03.1982 koosoleku protokollist nr 4 nähtub, et Kaarma kolhoosis oli moodustatud vabatahtlik tuletõrjesalk (I kd tl 54-58).
26.Kostja põhikirja kohaselt on kostja 28.04.1995 Eesti Ettevõtete, Asutuste ja Organisatsioonide Registrikeskuses nr 45820410 all registreeritud Saaremaa Tuletõrje- ja Päästeühingu õigusjärglane, mis omakorda on Kuressaare Linna Vabatahtlike Tuletõrjeühingu õigusjärglane aastast 1867.
27.Kolleegiumi hinnangul nähtub tsiviilasja materjalidest, et Maleva kolhoosi juhatus otsustas 12.08.1968 astuda Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu liikmeks. Tõendamata aga on, et Maleva Kolhoos Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu liikmeks ka võeti. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu nähtuks tõenditest, et kostja liikmeks oli varasemalt Maleva vabatahtlik tuletõrjesalk. Maakohtu viidatud tõend puudutab Kaarma kolhoosi. Kuigi Maleva kolhoosi õigusjärglase Kaarma kolhoosi juhatuse koosoleku protokollidest nähtub, et Kaarma kolhoosis tegutses vabatahtlik tuletõrjesalk, ei järeldu üksnes vabatahtliku tuletõrjesalga olemasolust asjaolu, et Kaarma kolhoos oli Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu liige.
28.Lisaks ei ole tõendatud, et Vabatahtlikul Tuletõrje Ühingul oleks seos 28.04.1995 Eesti Ettevõtete, Asutuste ja Organisatsioonide Registrikeskuses nr 45820410 all registreeritud Saaremaa Tuletõrje- ja Päästeühinguga. Tsiviilasjast ei nähtu, et Vabatahtlik Tuletõrje
Ühing oleks Eesti Ettevõtete, Asutuste ja Organisatsioonide Registrikeskuses registreeritud Saaremaa Tuletõrje- ja Päästeühingu õiguseellane. Sellist järeldust ei saa teha ka Saaremaa Tuletõrje- ja Päästeühingu 20.04.1995 avaldusest Saare Maavalitsusele, milles palutakse registreerida Saaremaa Tuletõrje- ja Päästeühingu põhikiri. Avalduses on märgitud, et Saaremaa Tuletõrje- ja Päästeühing liidab Saare maakonnas vabatahtlikkuse alusel tegutsevaid tuletõrje- ja päästeüksusi. Üksnes sellisest avaldusest ei saa teha järeldust, et Vabatahtlik Tuletõrje Ühing oli 20.04.1995 avalduse esitanud Saaremaa Tuletõrje- ja Päästeühingu õiguseellane. Samuti ei nähtu tsiviilasjast, et Vabatahtlik Tuletõrje Ühing oleks mingil viisil õigusjärgluse kaudu seotud Kuressaare Linna Vabatahtlike Tuletõrjeühinguga. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata, et Maleva või Kaarma kolhoos oleksid olnud kostja õiguseellase liikmed.
29.Kolleegiumi hinnangul ei tõenda ka kostja 20.01.1999 üldkoosoleku protokoll, et hageja on kostja liige (I kd tl 12-14). Sellest nähtub, et kostja liikmed on füüsilised isikud, kes jagunevad tuletõrje salkadesse. Neli mittetulundusühingu liiget kuuluvad Kaarma vabatahtlikku tuletõrjesalka. Sellest aga ei järeldu, et hageja on kostja liige. Ka kostja 13.06.2015.a kirjast hagejale ei tulene, et hageja on olnud kostja liige (I kd tl 8). Sellest ilmneb, et kostja 09.12.2002 juhatuse koosolekul arvati Kaarma vabatahtliku tuletõrjesalga neli liiget kostja liikmete hulgast välja. Kirjas ei ole juttu hageja väljaarvamisest. Kuigi maakohus on jätnud lahendamata hageja taotluse kostja 09.12.2002 juhatuse koosoleku protokolli väljanõudmiseks, ei saa seda antud juhul pidada menetlusnormi oluliseks rikkumiseks, kuna otsuse sisu nähtub eelviidatud kirjast.
30.Ülaltoodule tuginedes on tõendamata, et hageja on kostja liige ning maakohus jättis hagi lõppjärelduses õigesti rahuldamata. Menetluskulude jaotus
31.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Seega tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus (TsMS § 174 lg 3).
32.Kostja esindaja on teinud apellatsiooniastmes menetlustoiminguid 2 tunni 40 minuti ulatuses. Kostja esindaja tunnihind on 125 eurot ja sellele lisandub käibemaks. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Samuti palus kostja välja mõista menetluskuludelt viivise.
33.Kolleegium leiab, et kostja esindaja menetlustoimingud 2 tunni 40 minuti ulatuses on vajalikud ja põhjendud. Kostja esindaja tunnihind jääb turuhinna piiridesse. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista apellatsiooniastme menetluskulud 400 eurot (koos käibemaksuga) ja viivis TsMS § 177 lg 4 alusel.
34.Hageja märkis maakohtus tsiviilasja hinnaks TsMS § 135 alusel 350 eurot. Nimetatud säte võimaldab hagejal nimetada tsiviilasja hinna, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Maakohus otsuses tsiviilasja hinda ei märkinud. Kolleegium leiab, et hageja on ebaõigesti nimetanud tsiviilasja hinnaks maakohtus 350 eurot. TsMS § 125 sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Vastavalt TsMS § 132 lg-le 1 eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihind 3500 eurot, kui
käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti. Seega on hagi hind 3500 eurot. TsMS § 137 lg 11 sätestab, et kõrgema astme kohus võib asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus määratud ebaõigesti. Eeltoodust lähtudes tuleb tsiviilasja hinda maakohtus muuta ning määrata tsiviilasja hinnaks maakohtus 3500 eurot. Tsiviilasja hind ringkonnakohtus on samuti 3500 eurot.
35.Hageja on nii hagiavalduselt kui apellatsioonkaebuselt tasunud riigilõivu 75 eurot. Tsiviilasjalt hinnaga 3500 eurot tulnuks nii maakohtus kui ringkonnakohtus tasuda riigilõivu 300 eurot. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et vähem tasutud riigilõivu mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Seega tuleb hagejalt riigi tuludesse välja mõista hagiavalduselt vähem tasutud riigilõiv 225 eurot ja apellatsioonkaebuselt vähem tasutud riigilõiv 225 eurot (kokku 450 eurot). TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 9 sätestab, et menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.