Kaarma Põllumajandus Osaühingu hagi Saaremaa Tuletõrjeja Päästeühingu vastu liikmelisuse tunnustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 08.12.2017 määrus hagi läbi vaatamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse Kaarma Põllumajandus Osaühingu määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja Kaarma Põllumajandus Osaühing (registrikood esindajad 10033779), lepinguline esindaja Liivi Tuus Kostja Saaremaa Tuletõrje- ja Päästeühing (registrikood 80094311), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Vinni Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Pärnu Maakohtu 08.12.2017 määrus tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Hagiavalduse asjaolud
1.Kaarma Põllumajandus Osaühing (hageja) esitas 02.08.2017 hagiavalduse Saaremaa Tuletõrje- ja Päästeühingu (kostja) vastu, milles palus tuvastada, et Kaarma Vabatahtlik Tuletõrjesalk (Kaarma VTS) on kostja liige. 16.10.2017 esitas hageja hagi täpsustuse, milles palus tunnustada, et hageja on kostja liige.
Hagiavalduse kohaselt oli Maleva kolhoos Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu liige. Maleva ja Kalevi kolhooside ühinemisena tekkis Kaarma kolhoos. Kaarma kolhoosis tegutses Kaarma VTS. Kaarma kolhoos reorganiseeriti, mille tulemusena tekkis Kaarma Põllumajandusühistu. Kaarma Põllumajandusühistu reorganiseerimise tulemusena tekkis
hageja. Seega oli hageja õiguseellane Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu liige. Kaarma VTS kuulub hageja koosseisu.
Kostja on Eesti Ettevõtete, Asutuste ja Organisatsioonide Registrikeskuses nr 45820410 all registreeritud Saaremaa Tuletõrje- ja Päästeühingu õigusjärglane, mis omakorda on Kuressaare Linna Vabatahtlike Tuletõrjeühingu õigusjärglane.
Eeltoodule tuginedes on hagiavalduse kohaselt hageja kostja liige.
Kostja teatas Kaarma VTS esimehele, et kostja 09.12.2002 juhatuse koosolekul otsustati, et nende, kes ei ole mitu aastat osalenud kostja töös ega ole tasunud liikmemaksu, liikmeks olemine lõpetatakse (sh ka Kaarma VTS). Hageja leiab, et ta on jätkuvalt kostja liige. Kostja ei ole oma liikmeid teavitanud kehtestatud liikmemaksu suurusest. Samuti ei ole hageja saanud kirjalikku teadet kostja juhatuse koosoleku toimumise kohta, kus arutati hageja väljaarvamist. Hageja ei ole saanud ka pädeva isiku poolt allkirjastatud teadet või kostja motiveeritud otsust tema väljaarvamise kohta. Kui selline otsus on tehtud, siis on see tühine.
21.08.2017 määrusega keeldus maakohus hagi menetlusse võtmast. Hageja esitas maakohtu määruse peale 29.08.2017 määruskaebuse, mille maakohus 14.09.2017 määrusega rahuldas ja võttis hagi menetluse.
Kostja seisukoht
7.Kostja leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hagejal puudub tuvastushuvi. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
8.Pärnu Maakohus jättis 08.12.2017 määrusega hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.
Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 12 lg 1 esimese lause kohaselt võib mittetulundusühingu liikmeks olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab mittetulundusühingu põhikirja nõuetele. Kostja põhikirja p 2.1. kohaselt võivad kostja liikmeteks olla Saare maakonnas elavad juriidilised ja füüsilised isikud, kes on liitunud juhatusele esitatud avalduse alusel, kohustuvad täitma kostja põhikirja nõudeid ja kohustuvad tasuma üldkoosoleku poolt kinnitatud sisseastumis- ja liikmemaksu. Kaarma VTS ei saa olla kostja liige juba ainuüksi põhjusel, et Kaarma VTS ei ole füüsiline ega juriidiline isik.
10.02.08.2017 seisukohas palus hageja tuvastada, et hageja on kostja liige. Kohtu hinnangul ei saa hageja olla kostja liige läbi Kaarma VTS-i. Juhul, kui hageja ise on kostja liige, siis on ta hagis tunnistanud, et ei ole maksnud liikmemaksu, kuna talle ei ole teatatud liikmemaksu suurust. Liikmemaksu suurus on määratud põhikirjaga ja selle maksmata jätmine ei ole põhjendatud. Kuna Kaarma VTS ei ole hageja juhatus ega seda asendav organ, ei saa Kaarma VTS TsÜS § 34 alusel hagejat kostja liikmeskonnas esindada.
11.Kuivõrd hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Määruskaebus
12.Hageja esitas 27.12.2017 Pärnu Maakohtu 08.12.2017 määruse peale määruskaebuse, millega palus maakohtu määruse tühistada.
13.Maakohus on põhjendamatult tuginenud MTÜS § 12 lg 1 esimesele lausele, mille kohaselt võib mittetulundusühingu liikmeks olla füüsiline või juriidiline isik. Hageja kõrvaldas esialgses hagiavalduses olnud puuduse ja palus tuvastada, et hageja on kostja liige.
14.Maakohus on märkinud, et hageja on ise tunnistanud, et ta ei maksnud liikmemaksu. Hageja märgib, et ta on aastakümneid maksnud kostjale liikmemaksu. Kostja on viimastel aastatel ise olnud liikmemaksu kogumise küsimuses hooletu. Hageja on esitanud asja materjalidesse tõendid liikmemaksu maksmise kohta 2014.a ja 2015.a aasta eest. Lisaks märkis hageja, et põhikirjaga on pandud liikmetele kohustus maksta liikmemaksu, kuid ei ole määratud selle suurust. Kui kohtule jäi ebaselgeks, kas hageja on kostja liige, saanuks kohus seda täpsustada asja menetluse käigus. Vastus määruskaebusele
15.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole kostja liige ning liikmelisust ei ole võimalik saavutada ka esitatud hagi kaudu. Edasine menetluse käik
16.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Pärnu Maakohtu 08.12.2017 määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata menetluse jätkamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
18.TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata põhjusel, et hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 371 lg 2 pde 1 ja 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (Vt Riigikohtu 01.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-16 p 9). Ka hagi läbi vaatamata jätmisel TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel ei saa kohus hinnata tõendeid ega lahendada asja sisuliselt.
19.Maakohus märkis, et Kaarma VTS ei saa olla kostja liige juba ainuüksi seetõttu, et ta ei ole juriidiline isik. Kolleegium märgib, et kuigi algselt palus hageja tunnustada, et Kaarma VTS on kostja liige, on hageja oma nõuet 16.10.2017 täpsustanud, ja palunud tunnustada, et hageja on kostja liige. Kuna hageja palus täpsustuses tunnustada enda liikmelisust, siis ei saanud maakohus hagiavaldust jätta läbi vaatamata põhjusel, et Kaarma VTS ei saa olla kostja liige. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et 16.10.2017 esitatud täpsustus on hagi muutmine või uue hagi esitamine. Kuna hageja on esialgses hagis tuginenud asjaolule, et Kaarma VTS kuulub tema koosseisu, siis ei saa 16.10.2017 menetlusdokumenti, milles hageja palub tunnustada enda liikmelisust kostjas, pidada hagi muutmiseks või uue hagi esitamiseks, vaid seda saab pidada hagi täpsustamiseks.
20.Maakohtu määrusest tuleneb, et hageja ei saa taotleda enda liikmelisuse tunnustamist, kuna ta ei ole tasunud liikmemaksu. Kolleegium leiab, et küsimust, kas mingil perioodil liikmemaksu mittemaksmine välistab hageja väidetava liikmelisuse, saab hinnata asja sisulisel arutamisel, mitte asja läbi vaatamata jätmisel perspektiivituse tõttu.
21.Samuti on maakohus viidanud, et kuna Kaarma VTS ei ole hageja juhatus ega seda asendav organ, ei saa Kaarma VTS TsÜS § 34 alusel hagejat kostja liikmeskonnas esindada. Kolleegium märgib, et hageja ei ole väitnud, et Kaarma VTS esindab hagejat TsÜS § 34 alusel kostja liikmeskonnas. Hageja on väitnud, et ta on kostja liige ning Kaarma VTS kuulub hageja kui juriidilise isiku koosseisu. Seda, kas hageja on kostja liige, saab otsustada asja sisulisel arutamisel.
22.Määruskaebuse lahendamisel puudub kolleegiumil vajadus hinnata määruskaebuse vastuse väiteid selle kohta, miks hageja ei ole kostja liige. Kostja vastuväidete kohta saab maakohus seisukoha võtta asja sisulisel lahendamisel.
23.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus määruses esile toonud põhjendusi, mis annaksid aluse jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Seega saadab ringkonnakohus asja maakohtule tagasi menetluse jätkamiseks.
24.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.