Viru Maakohus Kaire Pullerits 19. november 2019, Jõhvi kohtumaja 2-19-13012
Kohtuasi
Kohtla-Järve linn Olevi tn 13 korteriühistu avaldus I. B. vastu võlgnevuse tasumiseks
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja esindajad
Asja läbivaatamine
Avaldaja: Kohtla-Järve linn Olevi tn 13 korteriühistu, registrikood 80236366, asukoht Olevi 13 Kohtla-Järve 30323 Avaldaja seaduslik esindaja: juhatuse liige Galina Šablinskaja, e-post xxxx Avaldaja lepinguline esindaja: jurist Tatjana Jerjomenko Puudutatud isik: Igor B., Läti Vabariigi ik xxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx xxxx xxx Kohtuistungil 29.10.2019
RESOLUTSIOON
Rahuldada Kohtla-Järve linn Olevi tn 13 korteriühistu avaldus I. B. vastu võlgnevuse nõudes. Välja mõista I. B.ilt Kohtla-Järve linn Olevi tn 13 korteriühistu kasuks korteriomandi xxx xx-xx Kohtla-Järve majandamiskulude võlgnevus perioodi 22.03.2018-31.05.2019 eest 976, 39 eurot (sh põhiosa 942,48 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 33,91 eurot). Jätta I. B.ki vastuhagi menetlusse võtmata. Jätta avaldaja menetluskulud I. B. kanda. I. B. menetluskulud jätta tema enda kanda. Välja mõista I. B.ilt Kohtla-Järve linn Olevi tn 13 korteriühistu kasuks menetluskulud 320 eurot, sh riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu 270 eurot.
Edasikaebamise kord Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot.
1(8)
Avalduse aluseks olevad asjaolud ja avaldaja nõue
1.Kohtla-Järve linn Olevi tn 13 korteriühistu esitas 28.08.2019 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale avalduse I. B. vastu majandamiskulude võlgnevuse nõudes. Avaldaja täpsustas avaldust ja esitas täiendavad tõendid 16.10.2019 . Avalduse ja selle täpsustuse kohaselt on elamu Olevi 13 korteriomanike poolt asutatud korteriühistu. I. B. on korteriomandi asukohaga xxxx xx-xx Kohtla-Järve (registriosa nr xxxx) omanik, kes on jätnud seisuga 01.06.2019 tasumata majandamiskulude eest kokku 976,39 eurot. Korteriomanik rikub kohustusi korteriühistu ees sellega, et ei tasu teiste teenuste osutajate poolt pakutavaid teenuseid. Kohustused on sätestatud nii endises (p. 18.4, 18.5, 18.6, 18.11 ja 18.12) kui kehtivas (p 3.2.6., 3.2.7 ja 3.2.7.1) korteriühistu põhikirjas. Puudutatud isik ei ole võlgnevust tasunud. Avaldaja nõudeks on: Välja mõista I. B.ilt 01.06.2019 seisuga 976,39 eurot, sh hooldustasu (365,90 eurot, soojus 447,24 eurot, vesi 36,75 eurot, prügivedu 15,98 eurot, remondifond 76,61 eurot ja viivis 33,91 eurot. Avaldaja palub kindlaks määrata ja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja ka menetluskulud 320 eurot, sh tasutud riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 270 eurot. Puudutatud isiku vastuväited
2.Igor B. avaldas 06.09.2019 vastuses avaldusele, et korteriühistul ei ole õigust temalt midagi nõuda, sest korteriühistul ei ole asutamisdokumente ja õigustloovaid akte ning korteriühistul ei ole temaga lepingut sõlmitud. Tal ei ole võlgnevust korteriühistu ees, kõik on tasutud. Tõendina esitas KÜ Olevi 13 2018 aasta finantsaruande. Kohtuistung
3.29.10.2019 toimunud kohtuistungil jäi avaldaja esitatud nõude juurde ning avaldas, et puudutatud isik võlgnevust tasunud ei ole. Esitatud tõendite alusel selgitas täiendavalt võlgnevuse kujunemist ja seda, kuidas toimub hooldustasu, vee, soojuse, remondifondi, prügiveo ja viiviste arvestus. Puudutatud isik jäi selle juurde, et tal ei ole võlgnevust. Täpsustas täiendavalt, et Eesti Vabariigi valitsus on maksnud tema eest korteriühistule raha korteri iga ruutmeetri kohta ning tasunud elektri, vee ja prügi eest, mis nähtub esitatud finantsaruandest. Korteriühistul ei ole õigust nõude dokumente kehtestada. Ei keeldu maksmast, kuid vajalik on õigusdokument, mille alusel maksta. Korteriühistu on talle võlgu, kuna maja kommunikatsioonid, maa, ressursid, so vesi, küte kuuluvad talle. Ei kasuta teenuseid, vaid tarbib neid. Ei ole omanik, omanikuks on KohtlaJärve linn. Omand ja omandiõigus on erinevad asjad. Tal on omandiõigus, aga korteri omanik on Kohtla-Järve linna administratsioon. Arveid tasunud ei ole ja ei kavatse korteriühistule midagi maksta. Kohtumääruse põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 476 lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata (lg 2). Hagita asja ei või lahendada tagaseljamäärusega (lg 3 teine lause). Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (lg 5). Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui 2(8)
avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (lg 7).
5.TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kohus on selgitanud menetlusse võtmise määruses, et asi lahendatakse hagita menetluses TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel.
6.Kohus, tsiviilasja materjalid läbi vaadanud, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõlgnevuse seisuga 01.06.2019 (so perioodi 22.03.2018-31.05.2019 eest) summas 942,48 eurot, sh hooldustasu eest 365,90 eurot, soojuse eest 447,24 eurot, vee eest 36,75 eurot, prügiveo eest 15,98 eurot, remondifondi eest 76,61 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 33,91 eurot. Avaldaja on avaldanud, et korteriomanik rikub kohustusi korteriühistu ees sellega, et ei tasu teiste teenuste osutajate poolt pakutavaid teenuseid. Kohustused on sätestatud korteriühistu endises (kehtis 07.01.2018-16.07.2019 p-des 18.4, 18.5, 18.6, 18.11 ja 18.12; kontrollitav elektroonilisest äriregistrist) kui alates 16.07.2019 kehtivas (p-des 3.2.6., 3.2.7 ja 3.2.7.1; I kd tl 82-87) põhikirjas.
7.1.Avaldaja on esitanud tõenditena korteriühistu 12.04.2014 (II kd tl 34-35), 30.05.2015 (I kd tl 5-6), 18.09.2015 (I kd tl 7-8), 16.12.2016 (I kd tl 9-10), 24.05.2019 (I kd tl 11-12) üldkoosolekute protokollid koos koosolekutel osalejate nimekirjadega, puudutatud isikule esitatud 16 arvet koos arve selgitustega (I kd tl 13-20, sama I kd tl 104, 112, 120, 128, 134, 140, 146, 155, 164, 174, 183, 192, II kd, tl 1, 10, 19, 28, 105-111, 113-119, 121-127, 129-133, 135139, 141-145, 147-154, 156-163, 165-173, 175-182, 184-191, 193-200; II kd 2-9, 11-18, 2027, 29-33), kinnistusraamatu väljavõtte (I kd tl 23), puudutatud isikule saadetud pretensiooni koos ümbrikuga (I kd 24-30), põhikirja (I kd tl 82-87), lepingud, mis on sõlmitud korteriühistu ja teenust osutava ettevõtte vahel (I kd tl 88-97) ning tabeli võlgnevuse kujunemise kohta (I kd tl 21), tõendi võlgnevuse suuruse kohta (I kd tl 22), selgitused vee tarbimise kohta (I kd tl 102103) ja viivise arvestuse ( I kd tl 101).
7.2.Puudutatud isik on esitanud vastuväite, et korteriühistul ei ole õigust temalt midagi nõuda, sest korteriühistul ei ole asutamisdokumente ja õigustloovaid akte ning korteriühistul ei ole temaga lepingut sõlmitud. Tal ei ole võlgnevust korteriühistu ees, kõik on tasutud. Tõendina on esitanud KÜ Olevi 13 2018 aasta finantsaruande (I kd, tl 38).
7.3.Kohus puudutatud isikuga ei nõustu. Tuvastatud on, et puudutatud isikule kuulub alates 22.03.2018 korteriomand aadressil xxxx xx-xx Kohtla-Järve (registriosa nr xxxxx) üldpindalaga 39,8 m2 (I kd tl 23). Samuti on tuvastatud, et Kohtla-Järve linn Olevi tn 13 on moodustatud korteriühistu (elektrooniline äriregister). Kohus selgitab, et avaldaja nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja KrtS § 40. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt (VÕS § 100) nõuda kohustuse täitmist. Sellise nõude rahuldamise 3(8)
eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus. Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1). Puudutatud isiku kohustused on sätestatud korteriühistu endises (kehtis 07.01.2018-16.07.2019 p-des 18.4, 18.5, 18.6, 18.11 ja 18.12; kontrollitav elektroonilisest äriregistrist) kui alates 16.07.2019 kehtivas (p-des 3.2.6., 3.2.7 ja 3.2.7.1; I kd tl 82-87) põhikirjas. Kohustusteks on: tasuda igakuiselt kuu 30-ks kuupäevaks möödunud kuu eest elamu ja abihoonete majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed vee-, kanalisatsiooni-, gaasi-ja elektriavariide likvideerimiseks ning süsteemide hooldamiseks, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid, samuti elamu ja abihoonete ühiste kommunikatsioonide kaudu käsutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, keskküte, kanalisatsioon, elekter, gaas, prügivedu) eest makseid ühistu üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Majandamiskuludega seonduvad otsustused on vastu võetud korteriühistu üldkoosolekutel: 12.04.2014 (II kd tl 34-35), 30.05.2015 (I kd tl 5-6), 18.09.2015 (I kd tl 7-8), 16.12.2016 (I kd tl 9-10), 24.05.2019 (I kd tl 11-12). Üldkoosolekute otsuseid vaidlustatud ei ole. Seega, puudutatud isiku kohustus tasuda majandamiskulude eest tuleneb seadusest, korteriühistu põhikirjast ja ühistu otsustest.
7.4.Puudutatud isik leiab, et tal ei ole võlgnevust korteriühistu ees, kõik on tasutud. Tõendina on esitanud KÜ Olevi 13 2018 aasta finantsaruande (I kd, tl 38). Kohus leiab, et puudutatud isiku poolt esitatud tõend ei tõenda, et puudutatud isik oleks võlgnevuse tasunud. Tegemist on korteriühistu finantsseisu kajastava dokumendiga. Muid tõendeid puudutatud isik võlgnevuse tasumise kohta esitanud ei ole, vastupidiselt, on istungil avaldanud, et arveid tasunud ei ole ja ei kavatse võlgnevust tasuda. Avaldaja on kohtuistungil kinnitanud, et puudutatud isik ei ole võlgnevust perioodi 22.03.201831.05.2019 eest summas 942,48 eurot, sh hooldustasu eest 365,90 eurot, soojuse eest 447,24 eurot, vee eest 36,75 eurot, prügiveo eest 15,98 eurot, remondifondi eest 76,61 eurot tasunud. Põhivõlgnevusele lisanduvad sissenõutavaks muutunud viivised summas 33,91 eurot, mida samuti tasutud ei ole. Avaldaja on oma nõuet selgitanud, so millest võlgnevus koosneb, mis oli arvete esitamise õiguslik alus ja kuidas maksed on korteriomanike vahel jaotatud. Avaldaja on ka oma nõuet tõendanud, so esitanud arved koos alusdokumentidega (korteriühistu 12.04.2014 (II kd tl 344(8)
35), 30.05.2015 (I kd tl 5-6), 18.09.2015 (I kd tl 7-8), 16.12.2016 (I kd tl 9-10), 24.05.2019 (I kd tl 11-12) üldkoosolekute protokollid koos koosolekutel osalejate nimekirjadega, puudutatud isikule esitatud 16 arvet koos arve selgitustega (I kd tl 13-20, sama I kd tl 104, 112, 120, 128, 134, 140, 146, 155, 164, 174, 183, 192, II kd, tl 1, 10, 19, 28, 105-111, 113-119, 121-127, 129133, 135-139, 141-145, 147-154, 156-163, 165-173, 175-182, 184-191, 193-200; II kd 2-9, 1118, 20-27, 29-33), lepingud, mis on sõlmitud korteriühistu ja teenust osutava ettevõtte vahel (I kd tl 88-97), selgitused vee tarbimise kohta (I kd tl 102-103). Puudutatud isik ei ole vaidlustanud arvete kättesaamist ning arvetel kajastatud teenuste tarbimist arvetel esitatud mahus. Asjas olemasolevate tõendite alusel on tuvastatav, et puudutatud isikul on kohustus tasuda korteriühistule alates 22.03.2018 eluruumi ülalpidamise eest (hooldustasu) 0,60 eurot 1m2 eest 30.05.2015 aasta üldkoosoleku otsuse alusel, mis kehtib käesoleva ajani kokku igakuiselt 23,88 eurot (I kd tl 5). Vee eest tasu arvestamise aluseks on 12.04.2014 aasta üldkoosoleku otsus (II kd tl 34-35) ja avaldaja selgitused, et inimese kohta säilib sanitaarnorm 2 m3. Arvestuse aluseks on korteri omanike antud näidud ja trepikoja mõõdik ja sellest tekkiv vahe 2m3. Puudutatud isik andmeid ei anna, tal puudub mõõdik, siis on talle arvestatud 2 m3. 1m3 hind on 2,45eurot, tasu vee eest 4,90 eurot kuus (2x2,45) (II kd tl 55 pöördel ning esitatud arved (I kd tl 102-103 so selgitus kuidas vee eest arvestatakse, 106-107, 112, 114-115, 120, 126-128, 130-131, 134, 136-137, 140, 142-143, 146, 153-155, 158-159, 164, 168-169, 174, 181-183, 190-192, 199200, II kd tl 1, 8-10, 17-19, 26-28, 32-33). Remondifond: 18.09.2015 aasta üldkoosoleku otsus 5 eurot korteri kohta (I kd tl 7). Prügivedu: 16.12.2016 otsus (I kd tl 9), leping Ekoviriga, tasu arvestatakse teenuse osutaja igakuulise arve alusel, mis on jagatud elanike arvuga ning (tl 110111, 118-119, 122-123, 132-133, 138-139, 144-145, 149-150, 162-163, 172-173, 177-178, 186187, 195-196, II kd 4-5, 13-14, 22-23, 30-31) arvestatakse korteris elavate inimeste pealt. Arve jagatakse korteriomandis olevate inimeste arvuga (II kd tl 57). Avaldaja selgituste kohaselt, soojuse arvestamisel võetakse soojussõlme eelmine näit ja uue kuu jooksev näit ja siis arvestatakse kütuse 1 megavatt välja. Soojuse megavatti hind korrutatakse maja tarbimisega ja siis arvestatakse välja tariifi 1 m2 kohta (II kd tl 57; leping ja soojuse arved (I kd tl 108-109, 116-117, 124-125, 151-152, 160-161, 170-171, 179-180, 189-190, 197-198, II kd 6-7, 15-16, 24-25). Arvete ning alusdokumentide alusel on tuvastatud, et puudutatud isiku majandamiskulude põhivõlgnevus perioodi 22.03.2018-31.05.2019 eest moodustab 942,48 eurot, sh hooldustasu 365,90 eurot (15*23,88+7,70); soojuse tarbimise eest 447,24 eurot (24,17+38,61+9,15+4,78+35,82+47,76+69,25+76,02+58,90+54,92+23,08+4,78); vee tarbimise eest 36,75 eurot (15*2,45); prügiveo eest 15,98 eurot (0,76+0,75+0,75+0,82+0,85+1,03+0,84+0,91+1,15+1,11+1,16+1,09+1,34+1,20+1,13+1,09) ja remondifondi eest 76,61 eurot (15*5+1,61). Seega, tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 942, 48 eurot.
7.5.Avaldaja on esitanud ka sissenõutavaks muutunud viivise nõude. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivise määr tuleneb ka avaldaja põhikirja punktist 3.2.7.1., so 0,022%, mis on kooskõlas seadusega ning on märgitud arvetele. Avaldaja on esitanud viivise arvestuse ja selle aluseks olevad tõendid (I kd tl 13-20, 83, 104, 112, 120-121, 128-129, 134-135, 140-141, 146-148, 155157, 164-167, 174-176, 183-185,192-194, II kd tl 1-3, 10-12, 19-21, 28-29). Tõendite alusel on 5(8)
tuvastatud, et sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks on 33, 91 eurot, mis tuleb puudutatud isikul avaldajale lisaks põhivõlgnevusele hüvitada. Puudutatud isiku esitatud vastuväited, so, et korteriühistu on talle võlgu, kuna maja kommunikatsioonid, maa, ressursid- vesi, küte kuuluvad talle ja, et tal on omandiõigus, aga korteri omanik on Kohtla-Järve linna administratsioon, on asjassepuutumatud ning asja lahendamisel ei arvestata. Kokkuvõtvalt, tuleb I. B.ilt Kohtla-Järve linn Olevi tn 13 korteriühistu kasuks välja mõista korteriomandi xxx xx-xx Kohtla-Järve majandamiskulude võlgnevus perioodi 22.03.201831.05.2019 eest 976, 39 eurot (sh põhiosa 942,48 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 33,91 eurot). Vastuhagi
8.Puudutatud isik on esitanud käesoleva tsiviilasja menetlusse vastuhagi. Puudutatud isik leiab, et tal on nõue Galina Šablinskaja vastu summas 10 000 eurot, puudutatud isiku ja Galina Šablinskaja vahel 16.06.2019 ja 17.06.2019 puudutatud isiku mobiiltelefonilt nr +372 xxxxxxxxx (Telia) Galina Šablinskaja telefoninumbrile +372 xxxxxx sõnumi teel sõlmitud pakkumislepingu alusel. Galina Šablinskaja on 02.10.2019 kohtuistungil selgitanud, et tema ja puudutatud isiku vahel mingit laenusuhet ei ole olnud. 16.10.2019 menetlusdokumendis on G.Šablinskaja (avaldaja seadusliku esindajana) täiendavalt selgitanud, et temal isiklikult ei ole mingeid suhteid puudutatud isikuga. TsMS § 373 lg 1 kohaselt kostjal on õigus esitada kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi), kui: 1) vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele; 2) vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise; 3) vastuhagi ja põhihagi vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt vastuhagi avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut. Kui vastuhagina esitatud hagi ei võeta vastuhagina menetlusse, võetakse see menetlusse eraldi hagina, kui vastuhagi esitaja ei ole taotlenud, et hagi menetletaks üksnes vastuhagina. Puudutatud isik ei ole viidanud millisele TsMS § 373 lg 1 punktile on puudutatud isik soovinud tugineda. Kohtu hinnangul ei ole I. B.i poolt esitatud nõude puhul, millega I. B. soovib Galina Šablinskajalt raha saamist, täidetud ükski TsMS § 373 lg 1 p-des 1-3 sätestatud vastuhagi esitamise eeldus. Käesolevas menetluses on menetlusosalisteks korteriühistu ja puudutatud isikuna korteriomanik. Puudutatud isiku võimalik nõue on esitatud füüsilise isiku Galina Šablinskaja vastu ja nõuded ei ole omavahel seotud. TsMS § 373 lg 3 kohaselt vastuhagi avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut. Puudutatud isiku poolt esitatud menetlusdokument ei vasta hagiavaldusele esitatud nõuetele, mis on sätestatud TsMS §§ 363 ja 338. Nõudelt tuleb tasuda ka riigilõiv vastavalt TsMS ja RLS sätetele. Kui vastuhagina esitatud hagi ei võeta vastuhagina menetlusse, võetakse see menetlusse eraldi hagina, kui vastuhagi esitaja ei ole taotlenud, et hagi menetletaks üksnes vastuhagina. Kohtu hinnangul on I. B. soovinud vastuhagi menetleda käesolevas menetluses. Eeltoodu alusel, jätab kohus I. B.ki vastuhagi menetlusse võtmata. 6(8)
Kohus on selgitanud ja selgitab veelkord, et kui I. B.il on eeldused nõude esitamiseks Galina Šablinskaja vastu, siis on tal võimalik esitada enda nõue (hagi) hagiavaldusele ette nähtud nõudeid järgides väljaspool käesolevat menetlust. Menetluskulud
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda ning puudutatud isiku menetluskukud tema enda kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva määrusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult menetluskulud 320 eurot, sh tasutud riigilõiv 50,00 eurot ja õigusabikulud 270 eurot (02.08.2019 arve nr 16/2019 3x50=150 eurot ja 26.09.2019 arve nr 19/2019 2x60=120 eurot). Kohtule on esitatud korteriühistule lepingulise esindaja poolt esitatud arved ja maksekorraldused arvete tasumise kohta (II kd tl 35-39). Riigikohus on märkinud, et lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks on asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud. Seega ei ole oluline, kas või kes on esindajale tasu maksnud või kes on selle tasunud (3-2-1-65-13 p 18). Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on tasunud riigilõivu 50 eurot. Kohus jätab puudutatud isiku kanda riigilõivu, mida avaldajal tuli avalduse esitamisel tasuda, so 50 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et kohtule esitatud dokumendid on allkirjastatud seadusliku esindaja, mitte lepingulise esindaja poolt, on leidnud tõendamist asjaolu, et avaldaja on õigusabikulusid kandnud ja need kulud on põhjendatud. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja õigusabi kulud 270 eurot.
7(8)
Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 320,00 eurot, sh tasutud riigilõiv 50,00 eurot ja õigusabikulud 270 eurot. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 617 lg 1 ja 2 kohaselt kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse.