Vabastada F.K (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded F.K vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade F.K-ga kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5.Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 25.01.2016 määrusega kuulutas kohus välja F.K-ga pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Karin Antsovi. Tartu Maakohtu 06.03.2020 kohtumäärusega (jõustus 24.03.2020) lõpetati F.K-ga pankrotimenetlus raugemisega ning algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ja kohustati F.K ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama aruandeid igal aastal 15.aprillil ja 15.oktoobril ning tegema võlausaldajate väljamakseid igal aasta 1.aprillil. Kohtumääruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 3 165 991,12 eurot.
2.Kohtule on esitatud aruanded järgnevalt: 16.11.2020, 07.05.2021, 04.11.2021, 26.05.2022, 30.11.2022, 30.05.2023, 01.11.2023, 23.05.2024, 04.11.2024 ja lõpparuanne 07.04.2025. Kohtule esitatud aruannetest nähtuvalt oli võlgnik kohustustest vabastamise menetluse algul kaks aastat töötu. Alates 18.04.2022 asus tööle projektijuhina ettevõttesse OÜ Lumira, kuid käeoperatsiooni tõttu viibis pikal haiguslehel. Alates 2022.a oktoobrist määratud osaline töövõime. Võlgnik on teinud võlausaldajate nõuete katteks väljamakseid kogusummas 1512,10 eurot.
3.07.04.2025 esitas võlgnik kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks.
4.Kohus küsis 10.04.2025 kirjaga võlausaldajate seisukohta kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas.
4.1.Paragrahv OÜ ja Malerba OÜ esindaja vastas kohtule 10.04.2025, et ei ole vastu.
4.2.Aktiva Finance Group OÜ esitas oma seisukoha 23.04.2025, mille kohaselt ei ole võlausaldaja nõus võlgniku kohustustest vabastamisega, leides, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS §173 lg-1 ja lg-2 sätestatud kohustusi, kuivõrd pole üles näidanud tahet leida mõistlikult tulutoov tegevus ega ka vajalikku teavet. Võlausaldaja nõude katteks laekumisi ei ole olnud.
4.3.OÜ Brivoland Varahaldus esitas seisukoha 23.04.2025, mille kohaselt on võlausaldaja nõus võlgniku taotlusega nii kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kui ka kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja ei esita vastuväiteid ja ei pea vajalikuks menetluse jätkamist.
4.4.AS SEB Pank esitas seisukoha 23.04.2025, mille kohaselt ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlgniku kohustus võlausaldaja ees on märkimisväärselt suur (77118,14 eurot), mida võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul vähendanud kokku summas 56,51 eurot. Seega on võlgnik tasunud kõigest 0,07%. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse ajal töötanud miinimumpalga lähedase töötasuga või olnud töötu. Võlgnik ei ole selgitanud ega esitanud tõendeid selle kohta, milliseid pingutusi on ta parema (suurema sissetulekuga) töö või üldse töö leidmiseks teinud. Eluliselt ei ole usutav, et isik, kellel on varasemalt olnud piisavad sissetulekud, et ülisuuri laenukohustusi igakuiselt teenindada ja tagada, ei 2 / 5
suuda kohustustest vabastamise menetluse kestel teenida sissetulekut, et võlausaldajate nõudeid arvestatavas osas rahuldada. Seega on tõenäoline, et võlgnik on oma tegelikke tulusid varjanud. Vähemalt ei ole võlgnik mingeid tõsiseltvõetavaid pingutusi teinud, et arvestatavat tulu teenida. Võlgniku tegevus on võlausaldaja hinnangul seetõttu kvalifitseeritav raske hooletusena VÕS § 104 lg 4 mõttes ning seega rikkus võlgnik PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust süüliselt. Kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita.
5.Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks kohtuistungi 04.06.2025. Võlgnik selgitas ärakuulamisel kuidas on täitnud kohustustest vabastamise menetluses enda kohustusi. Osalise töökoormusega töötamine on võlgniku sõnul tingitud terviseprobleemidest, mille tõttu on määratud ka osaline töövõime. Kohus kohustas võlgnikku esitama oma terviseseisundit kajastavad dokumendid.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
1.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
2.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud viis aastat. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.
3.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
4.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. F.K ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
5.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
5.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik oli menetluse alguses kaks aastat töötu ja aruannete järgi jälgis töökuulutusi, kuid ei ole kohtule esitanud tõendeid tööle kandideerimiste kohta. Võlgnik asus reaalselt tööle alles pärast seda kui kohus oli võlgnikku ärakuulamisel hoiatanud, et võlgadest vabanemiseks tuleb leida mõistlik sissetulek. Alates 2023.a maist töötab võlgnik osalise koormusega ettevõttes xxxxxxxxxxxxxxxx. Võlgnikule on määratud osaline töövõime perioodidel 07.10.2022 - 05.10.2023 ja 30.09.2024 - 29.09.2025. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustust.
5.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
3 / 5
Võlgnik on menetluse kestel esitanud kohtule aruandeid oma tegevuse kohta, kuid iga kord on kohus seda kohustust pidanud meelde tuletama, vahest on kohus saatnud ka ühe aruandlusperioodi osas mitmeid meeldetuletusi aruande esitamise kohta ja määranud täiendavaid tähtaegu. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.
5.3.PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgnik on rahuldanud võlausaldaja nõudeid kokku 1512,10 euro ulatuses, s.o 0,05% kogunõuetest. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud võlausaldajatele raha eraldamise kohustust.
5.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
6.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).
7.Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on kohtule esitanud tõendid osalise töövõimetuse ja terviseprobleemide kohta, mis ei ole võimaldanud võlgnikul töötada sarnaselt varasemaga. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi.
8.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
9.Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud vastavalt oma võimalustele kuna võlgniku tervislik seisund on menetluse ajal halvenenud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et F.K tuleb vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
10.PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
11.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud F.K-ga pankrotimenetluses täitmata 4 / 5
jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka F.K-ga pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
12.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab F.K-ga kohustustest vabastamise menetluse, tuleb F.K vabastada usaldusisiku kohustustest F.K-ga kohustustest vabastamise menetluses.