Muud

Tartu

R.P. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Usaldusisikule tasu määramise kohta tehtud määrusele võivad esitada määruskaebuse võlgnik ja usaldusisik 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlausaldaja OÜ Hekamerk esitas 03.04.2025. a Tartu Maakohtule avalduse R.P. pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud asjaolude kohaselt muutusid võlausaldaja kõige varasemad nõuded sissenõutavaks 31.07.2023. Seega on täidetud eeldus, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist. 07.03.2025 saatis 2

võlausaldaja võlgnikule e-kirja teel kompromissiettepaneku ning hoiatas teda kavatsusest esitada maksejõuetusavaldus. Võlgnik pöördumisele ei vastanud. 09.08.2024 esitas võlausaldaja võlgniku suhtes avalduse täitemenetluse algatamiseks, 21.08.2024 saatis kohtutäitur võlgnikule täitmisteate, 24.08.2024 sai võlgnik täitmisteate kätte, millega algas TMS § 24 lg 2 kohaselt täitemenetlus. 16.09.2024 on kohtutäitur teatanud: „Võlgnik R.P. /.../ Nõue ilmselt koguulatuses täidetud ei saa, kui võlgnik hakkab hoiduma koostööst ja nõude täitmisest osamaksetena.“. Nõue ei olegi saanud täidetud. Täitemenetluses on 7 kuu jooksul võlausaldajale laekunud 688 eurot. Seega on täidetud eeldus, et võlgniku suhtes toimuvad täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või ilmneb, et võlgnik ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. 08.01.2025 kohtutäiturile esitatud varanimekirja kohaselt justkui ei oleks võlgnikul mistahes vara. Kõigi rahaliste sissetulekute osas on võlgnik märkinud, et need tal puuduvad. Kõigi rahaliste kulutuste (mh kommunaalteenused, toit, sidevahendid) osas on võlgnik märkinud, et nende eest tasub tema ema Vxxxx xxxxx. Samuti kasutab võlgnik transpordiks väidetavalt ema antud sõidukit. Arvestades, et võlgnik on tööealine ja töövõimeline isik, et ole usutav, et võlgnikul endal vara ei ole. Võlgnik peidab oma vara, st hoidub iseenda nimel mistahes vara hoidmisest ja väites, et teda peavad üleval lähikondsed (eelkõige ema Vxxxx Sxxxx). 13.05.2024 on võlgnik võlausaldajale teatanud: „võlgnevuse tasumist ei ole toimunud tänaseni, kuna puuduvad selleks vahendid.“. Kuigi võlausaldaja pakkus 20.05.2024 võlgnikule võimalust sõlmida kompromiss hiljemalt 21.05.2024, siis võlgnik võlausaldaja 20.05.2024 e-kirjale ei vastanud. Kokku on võlausaldaja kasuks võlgnikult välja mõistetud 19 278,32 eurot, millega seonduva täitemenetluse algatamiseks on võlausaldaja tasunud 233,02 eurot ja mille katteks on täitemenetluses laekunud 688 eurot, st kohustuste jääk on 18 823,34 eurot (15 000 + 4278,32 + 233,02 - 688). Kohus võttis 08.04.2025 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja määras FiMS § 12 lg.5 korras tähtaja deposiidimakse tasumiseks. Deposiidimakse tasuti. Kohus määrusega 28.04.2025 nimetas võlgnikule usaldusisiku ja tegi talle ülesandeks FiMS § 17 loetletud ülesannete täitmise. Usaldusisik esitas 23.05.2025 kohtule aruande oma tööst, võlgniku vara- ja võlanimekirja ja alusandmed vara- ja võlgade kohta. Usaldusisikule teadaolevate andmete kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 18 823,34 eurot. Vara, mille arvelt oleks võimalik tasuda pankrotimenetluse kulusid ja kohustusi on võlgnikul 1 160,10 eurot, millele lisandub võlgniku igakuine töötasu 850 eurot. Ka esitas usaldusisik oma hinnangu võlgniku maksejõuetusolukorra kohta. Usaldusisiku arvates ei ole võlgniku R.P. puhul tõenäoline võlgade ümberkujundamise kava täitmine. Võlgnik R.P. on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg.2 tähenduses. Usaldusisik teeb ettepaneku kuulutada välja võlgniku R.P. pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Kohus pidas kohtuistungi 16.juunil 2025, kus osalesid võlgnik R.P. ja võlausaldaja OÜ Hekamerk esindaja vandeadvokaat Henri Torop. Usaldusisik esitas dokumendid ja tõendid kirjalikult ja andis nõusoleku pidada kohtuistung ilma tema osaluseta. Pankroti väljakuulutamisel on usaldusisik/ajutine haldur nõus jätkama pankrotihaldurina. Võlausaldaja kohtuistungil oli arvamusel, et vaidlust ei saa olla nõude üle, kuna see on varasemas kohtumenetluses kohtulahendiga tunnustatud. Pooled on arutanud kompromissi teemal, kuid kompromissi ei sündinud. Võlgnik on maksejõuetu ja see nähtub ka ajutise halduri aruandest. Pankrot tuleb välja kuulutada ja võlausaldaja ei vaidle vastu kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Võlgnik R.P. kohtuistungil kinnitas, et ta töötab Plastkaev OÜ objektijuhi-töödejuhatajana. Ta 3

on tutvunud ajutise halduri aruandega, nõustub sellega, tal ei ole võimalust võlausaldaja nõuet rahuldada. Ka tema äriühingul Mestre OÜ ei lähe hästi. On suur maksuvõlg, maksunõue esitati tagasiulatuvalt. OÜ Plastkaev on tema emale kuuluv ettevõte, ema juhib seda. Võlgnikul on üks alaealine laps, kes elab oma emaga ja võlgnik osaleb lapse ülalpidamises vastavalt oma võimalustele. Võlgnik palub tema kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

KOHTU SEISUKOHT

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 1 lg 1 järgi toimub maksejõuetusavalduse esitamine ja läbivaatamine füüsilise isiku suhtes ning kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine FIMS-s sätestatud korras. FIMS § 1 lg 2 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses (PankS). Kohus loeb usaldusisiku esitatud andmete põhjal tõendatuks, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Usaldusisiku aruande, vara- ja võlgade nimekirjast nähtuvalt on võlgnik töötav isik- ehituse töödejuhataja Plastkaev OÜ-s töötasuga 850 eurot kuus. Tal on ülalpidamisel üks alaealine laps. Võlgnikul on erinevate äriühingute aktsiaid, mille väärtus 08.05.2025.a seisuga on 1005,08 eurot. Võlgniku nimel on registreeritud üks sõiduk (reg.nr xxxxxx), mille asukoht on võlgniku väitel teadmata. Kolmest võlgniku nimele registreeritud sõidukist on kaks võõrandatud aastatel 2022-2024, üks registrist kustutatud. Võlgnik omab 100% osalust äriühingutes Mestre OÜ ja Mestre VK OÜ, neist esimesel on maksuvõlg enam kui 300 000 eurot, teisel enam kui 10 000 eurot. Mõlemate vastu on ka Hekamerk OÜ nõuded täitemenetluses. Kokku on võlgniku varad 1160,10 eurot ja igakuine töötasu 850 eurot. Võlgnikul on kohustus pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Hekamerk OÜ ees summas 18 823,34 eurot, mis tuleb võlgniku poolt antud käendustest Mestre OÜ ja Mestre VK OÜ kohustuste täitmiseks. Nõude aluseks on Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-24-8074. Kohustust üle 18 000 euro ei ole võlgnikul võimalik tasuda tema varakogumi (1160 eurot) ja igakuise töötasu 850 eurot arvel lähemas ettenähtavas tulevikus. Äriühingud ei suuda ka ise oma kohustusi (maksuvõlgnevusi) tasuda, mistõttu on nõue pööratud käendaja R.P. vastu. Võlgade ümberkujundamise menetlus ei ole võlgniku sissetuleku juures talle jõukohane. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg.5 mõistes. Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus FIMS § 18 lg 2 p 2 alusel välja R.P. pankroti ja algatab R.P. kohustustest vabastamise menetluse. Vastavalt FIMS § 45 lg 1 kolmandale lausele algab võlgniku kohustustest vabastamise menetlus samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kohus nimetab pankrotihalduriks tema nõusolekul Martin Kruppi. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses pankrotihaldur usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1). 4

Kohus avaldab pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg-d 1, 2). Kohus selgitab: 

TMS § 51 lg 1 järgi lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega.



Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS§ 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FIMS § 47 lg-d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49 lg 1).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotiavarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 146 lg 1 p 4, § 150 lg 2).

Maksejõuetusavalduse menetlemise kulud Usaldusisiku tasu Martin Krupp on esitanud kohtule töötasuarvestuse ja tasutaotluse, paludes määrata usaldusisikule tasu kokku 1317,60 eurot. Aruande kohaselt kulus usaldusisikul R.P. maksejõuetusmenetluses ülesannete täitmiseks 9 tundi, sh: 

Teabenõue võlgnikule 0,5 t



Päringute koostamine ning edastamine erinevatesse registritesse, krediidiasutustesse 1 t



päringute vastuste töötlemine 1,5 t



Võlgniku poolt esitatud vastustega tutvumine, täiendavad päringud 0,5 t



Saadud andmete analüüsimine, vara- ja võlanimekirja koostamine 2 t. 5



Usaldusisiku aruande koostamine 3,5 t.

Usaldusisik taotleb tasu määramist FiMS § 54, § 23 sätete alusel lähtudes kehtivast tunnitasu ülemmäärast 177,20 eurot. Arvestades usaldusisiku tunnitasuks 120 eurot ja tööajaks 9 tundi, määrata tasu summas 1080 eurot, millele lisandub käibemaks 237,60 eurot, kokku 1317,60 eurot. Ajutise halduri tasust 1000 eurot maksta kohtu deposiidikontole kantud rahast ja 317,60 eurot pankrotivara arvelt. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FIMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses (PankrS) ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus võib määrata ajutise halduri tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6). Kohus ei pea põhjendatuks ajakulu, mis usaldusisiku aruande kohaselt kulus päringute vastuste ja andmete analüüsimiseks, vara- ja võlanimekirja koostamiseks ja usaldusisiku aruande koostamiseks kokku 2+3,5=5,5 tundi. Ehkki võlgnikul on kaks äriühingut, on tal üksnes üks võlausaldaja, kelle nõuegi on selge (aluseks jõustunud kohtulahend). Kohus loeb nende toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 4,5 tundi. Kokku on usaldusisiku põhjendatud ajakulu 8 tundi. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on PankrS § 23 lg.3 alusel summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal kuupalga alammäär 886 eurot, viiendik sellest 177,20 eurot. Taotletud tunnitasu 120 eurot mahub PankrS § 23 lg.3 määra piiresse. Kohus peab põhjendatuks rakendatud tunnitasu 120 eurot, seega tasu 960 eurot, millele lisandub käibemaks 22% ehk 211,20 eurot. Kokku tasu 1171,20 eurot. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1171,20 eurot. Usaldusisiku taotlusel määrab kohus tasu büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb - Saneerimismenetluse OÜ (registrikood 11579994). PankrS § 65 lg.11 alusel lisandub tasule käibemaks. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Võlausaldaja on maksnud kohtu määruse alusel PankrS § 11 korras kohtu deposiidikontole 1000 eurot. PankrS § 150 lg.1 p.2, lg.2 alusel maksta usaldusisiku tasu summas 1000 eurot välja kohtu deposiidikontole makstud raha arvel ja ülejäänud osas ehk 171,20 eurot mõista välja pankrotivarast. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse (FIMS § 54 lg 11). Võlausaldaja menetluskulude nõue Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Hekamerk OÜ esitas menetluskulude nimekirja ja taotluse määrata kindlaks tema menetluskulud summas 2204,25 eurot, millele lisanduvad 16.06.2025.a kohtuistungil osalemisega seotud kulud. VÕS § 113 lg.1 alusel palub võlausaldaja välja mõista viivise menetluskuludelt alates kulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Võlausaldaja menetluskulude nimekirja järgi on võlausaldaja ajakulu pankrotiavalduse koostamisele, maksejõuetusavalduse koostamisele, selle täiendamisele, viiviste arvutamisele, 6

suhtlusele kliendiga ja tagasisidestamine, suhtlusele kohtuga, kohtuistungiks ettevalmistamisele ja menetluskulude nimekirja koostamisele olnud kokku 9,15 tundi. Tunnitasuna on rakendatud 195 eurot. Kokku esindaja tasu 1784,25 eurot (ilma käibemaksuta). Võlausaldaja on maksnud riigilõivu maksejõuetusavalduselt 420 eurot. Kokku võlausaldaja menetluskulude suurus 2204,25 eurot, millele lisanduvad 16.06.2025.a kohtuistungil osalemise ja võlausaldaja esindamise kulud. Võlausaldaja on käibemaksukohustuslane, mistõttu taotletakse menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Võlausaldaja taotleb menetluskulude ja neilt arvestatava viivise väljamõistmist võlgnikult. FiMS § 8 lg.1 järgi Kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg.1 p.1 järgi on pankrotimenetluse kulud menetluskulud, lg.2 järgi Kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. TsMS § 138 lg.1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p.1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Võlausaldaja Hekamerk OÜ esindaja on olnud Advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Henri Torop, seega liigituvad võlausaldaja esindamisega seotud kulud menetluskulude hulka. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 2 – esindajate kulud ja nende sõidukulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus on seisukohal, et kuna kohus kuulutab välja võlgniku R.P. pankroti, siis tuleb tasuda pankrotimenetlusega seotud kulud pankrotivarast PankrS § 150 lg.2 alusel. Kohus määrab kindlaks võlausaldaja esindaja kulud. Arvestades eeltoodut ja võlausaldaja esindaja toimingute sisu ja hulka, hindab kohus toiminguid (sh tasumäärasid vastavalt toimingutele, ajakulu jms) kogumis lähtudes asja olemusest, mahust ja keerukusest. Kohus hindab toiminguid eraldiseisvalt üksnes vajadusel. Kohus leiab, et asi ei olnud õiguslikult sedavõrd keerukas, et see tooks kaasa osutatud õigusabi mahu suurenemise või tunnitasu määramise näiteks lisakoefitsiendiga. Vastupidi, käsitletav menetlus (maksejõuetusmenetlus) on vormilt ja sisult lihtsustatud, näiteks on kohustuslik FiMS § 12 lg.4 alusel kasutada maksejõuetusavalduse esitamisel sama seaduse § 9 lg.1 alusel kehtestatud maksejõuetusavalduse vormi, PankrS § 10 lg.1, lg.5 alusel on võlausaldaja jaoks lihtsustus- kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. Käesolevas menetluses just nii ongi. Asja lahendamisele kulunud aeg (2 kuud 13 päeva) ja läbiviidud menetlustoimingud on minimaalses mahus. Nimetatut arvestab kohus õigusabikulude hindamisel. 7

Kohus hindab võlausaldaja esindaja tunnitasu määra põhjendatust ja vajalikkust. Praktikas on vandeadvokaatide tunnitasud kohtule esitatavate dokumentide kohaselt üldjuhul vahemikus 140-190 eurot. Riigikohus on pidanud põhjendatuks vandeadvokaatidest esindajate mõistliku tunnitasu suurusena 130 eurot tunnis (käibemaksuta), 150 eurot tunnis (käibemaksuta), 153 eurot tunnis (käibemaksuta), 156,25 eurot tunnis (koos käibemaksuga), 170 eurot tunnis (käibemaksuta), 180 eurot tunnis (käibemaksuta) ja 190 eurot tunnis (käibemaksuta) (vt nt RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-91-13, p 13; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115 14, p 14; 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24; 2-18-17536 p 18; RKTKm 10.07.2023, 2-22-359/30, p 17; RKTKm 07.06.2023, 2-22-6145/105, p 19; 24.05.2023, 2-20-119460/71, p 28; RKTKm 30.11.2022, 2-21-13599/26, p 15; RKTKm 26.01.2022, 2-20-9006/24, p 16). Põhjendatuks on peetud ka suuremaid tunnitasumäärasid, kuid tunnitasu suurus sõltub siiski ja eelkõige asja ning vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Võlausaldaja esindaja tunnitasu (käibemaksuta) 195 eurot ületab kohtu hinnangul selles menetluses vajaliku ega ole põhjendatud. See ei vasta kohtu hinnangul õigusabiturul välja kujunenud keskmistele turuhindadele käsitletud lihtsakoelise menetluse juures. Kohus on eespool põhjendanud, et tegemist oli seadusandja poolt lihtsustatud ja ka faktiliselt lihtsa ja väikesemahulise menetlusega, milles puudub sisuline vaidlus, õiguslik keerukus ja menetluse maht on minimaalne. Menetlus ei eeldanuks keskmiselt kõrgemalt kvalifitseeritud õigusabi osutajat, kuid siiski on hageja esindaja tunnitasu keskmisest hinnast märgatavalt kõrgem. Kõike eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatud lepingulise esindaja õigusabi tunnitasu määraks 140 eurot (käibemaksuta). Kohus hindab õigusabile kulunud aega. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt jaguneb õigusabile kulunud aeg peamiselt kolmeks: esmalt maksejõuetusavalduse ehk pankrotiavalduse koostamisele kulunud aeg, mis on olnud kokkuvõtlikult 5,95 tundi, teiseks kohtu määrustega ja kohtukutsega tutvumine, tagasisidestamine kokku 1 tund, kolmandaks sisuline töö menetluses – tutvumine usaldusisiku aruande ja lisadega 0,45 tundi, ettevalmistus kohtuistungiks 1,20 tund, menetluskulude nimekirja koostamine kokku 1,95 tundi. Kohus, hinnates õigusabile kulunud põhjendatud ja vajalikku aega, lähtub TsMS § 175 lg.1 sõnastusest, mille kohaselt mõistab kohus (teiselt menetlusosaliselt) kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. See tähendab, et menetlusosaline (käesoleval juhul võlausaldaja) ja tema lepinguline esindaja on vabad omavahel kokku leppima nii õigusteenuse mahus kui ka hinnas, kuid kohus hindab osutatud õigusteenuse mahtu (aga ka hinda) lähtudes põhjendatusest mõista kulud teiselt menetlusosaliselt välja. Arvestades käesolevas menetluses rakendatavat lihtsustatud vormi (avaldus esitatakse ettenähtud vormil), õigusliku vaidluse ja keerukuse puudumist, ei loe kohus põhjendatuks maksejõuetusavalduse koostamisele kulunud aega (umbes 5,95 tundi), vajalik aeg ei ületa 4,45 tundi. Ka ei loe kohus põhjendatuks kohtuistungi ettevalmistamisele kulunud aega (1,20) tundi, kuna oli ette teada, et asjas ei ole õiguslikku keerukust, võlausaldajale (avalduse esitajale) olid asjaolud selged juba avalduse koostamisest, puudub õiguslik vaidlus ja (hagita menetluses) ka kohtukõne pidamise vajadus. Kohtuistungi ettevalmistamise põhjendatud aeg 0,5 tundi. Kokku õigusteenuse osutamisele kulunud põhjendatud aeg 6,95 tundi. Arvestades tunnitasuga 140 eurot on teenuse selle osa maksumus 973 eurot. 16.06.2025.a kohtuistung kestis 38 minutit (salvestamine algas kell 10.00, lõppes kell 10.38). Lähtudes tunnitasust 140 eurot on teenuse selle osa maksumus 88,54 eurot. Kokku õigusteenuse hind (973+88,54) 1061,54 eurot. Võlausaldaja on maksnud riigilõivu 420 eurot, mis kuulub kohtukuluna samuti 8

menetluskulude hulka (TsMS § 138 lg.2). Kokku on võlausaldaja menetluskulud 1061,54+420=1481,54 eurot, mis tuleb teiselt menetlusosaliselt ehk võlgnikult välja mõista. Käesolevas maksejõuetusmenetluses jäävad need kulud pankrotivara kanda Pankrs § 150 lg.2 alusel. Võlausaldaja taotleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kui täitmiseni TsMS § 177 lg.4, VÕS § 113 lg.1 teises lauses ettenähtu alusel. Kohus ei pea põhjendatuks määrata VÕS § 113 lg.1, TsMS § 177 lg.4 alusel viivise väljamõistmist võlgnikult alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Pankrs § 3 lg.2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 35 lg.1 loetleb pankroti väljakuulutamise tagajärjed, mille kohaselt pankroti väljakuulutamisega (p.6) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Seega näeb Pankrs § 35 lg.1 p.6 ette teisiti (kui TsMS § 177 lg.4), pankroti väljakuulutamisega fikseeruvad nõudesummad ja edasiselt need ajas enam ei suurene. Seetõttu jääb võlausaldaja sellekohane taotlus rahuldamata. Kohus märgib, et võlausaldaja poolt PankrS § 11 lg.1 alusel 08.04.2025 tasutud deposiidimakse 1000 eurot loetakse PankrS § 150 lg.1 p.6 alusel menetluskulu hulka, mille väljamaksmine toimub PankrS § 146 korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

9

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.