Advokaat Kai Villman, Advokaadibüroo Narlex, e-post: [email protected]
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt OSC Transport OÜ Alfatre Cargo kasuks põhivõlgnevus 3 163 (kolm tuhat ükssada kuuskümmend kolm) eurot 27 senti ja viivis kuni 05.12.2018. a 152 (ükssada viiskümmend kaks) eurot 61 senti.
3.Välja mõista OÜ-lt OSC Transport OÜ Alfatre Cargo kasuks viivis alates 06.12.2018. a põhinõudelt (3 163,27 eurolt) 0,021918% päevas kuni nõude täitmiseni.
2.Välja mõista OÜ-lt OSC Transport OÜ Alfatre Cargo kasuks menetluskulude katteks 1 215 (üks tuhat kakssada viisteist) eurot.
3.Välja mõista OÜ-lt OSC Transport OÜ Alfatre Cargo kasuks viivis menetluskuludelt (1 215 eurolt) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
HAGIAVALDUS
1.Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks OÜ Alfatre Grupp (hageja) ja OÜ OSC Transport (kostja) vahel sõlmitud suuline leping veoauto XXX XXX xxx (registreerimismärk xxx) käigukasti defekteerimiseks ja remondiks. Hageja on remontinud kostja veokeid juba aastast 2006 suuliste tellimuste alusel ning kostja on teadlik, et hageja töötab remondi puhul reaalselt kuluvale ajatabelile.
2.Kostja pöördus hageja poole 14.03.2018. a eelnimetatud veoauto käigukasti varuosade ja tööde hinnapäringuga, millele hageja edastas kostjale e-kirjaga aadressile [email protected] 23.03.2018. a hinnapakkumise varuosadele. Kostja varuosade hinnapakkumisest keeldus ning tõi hagejale kolm (3) samasugust käigukasti ning soovis purunenud käigukastis varuosade asendamisel kasutada eelnimetatud kolmes käigukastis töökorras olevaid detaile. Hageja defekteeris antud käigukastid varuosade saamise eesmärgil, kuid töö ei andnud loodetud tulemusi, sest defekteeritavates käigukastides puudusid vajalikud detailid. Hageja esitas kostjale antud tööde eest arve nr 0215 summas 1 579,20 eurot. Kuna vajalikud varuosad defekteeritud käigukastides puudusid, leppisid pooled kokku varuosade soetamises ja remondi teostamises.
3.Hageja teostas kostja tellitud tööd perioodil 09.04.2018. a kuni 18.04.2018. a ning edastas kostjale 19.04.2018. a arve teostatud tööde eest ning 03.05.2018. a arve nr 0276 varuosade eest. Kostja on töö vastu võtnud, tasunud täielikult arve nr 0276 varuosade eest ja osaliselt arve nr 0215 summas 134,45 eurot, kuid jätnud tasumata hageja poolt teostatud tööde eest.
4.Kostja edastas hagejale 14.05.2018. a e-kirja, milles viitab, et hageja on esitanud tööde eest neli (4) arvet ning et nad ei aktsepteeri esitatud arveid liigse töö mahu pärast. Hageja kostja sellekohase seisukohaga ei nõustu ning leiab, et on tellitud tööd täitnud ning täitnud kostja antud käsundit vastavalt kostja juhistele. Kostja ei ole võlgnevust tasunud.
5.Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt välja võlgnevuse 3 163,27 eurot, viivise 152,61 eurot ja sissenõudekulu 40 eurot, samuti viivise põhinõudelt.
KOSTJA VASTUS
6.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud arvetes nr 0215 ja 0240 ning arvete koostamise aluseks olnud tellimus-kviitungitel esitatud töötunnid (47 töötundi ja 49 töötundi) on ilmselgelt ülepaisutatud ning kostja ei ole neid nõus tasuma. Kostja on nõus tasuma reaalsete töötundide eest.
7.Hageja on kohtule esitanud tõendina tellimus-kviitungi 0215. Nimetatud tellimus-kviitung peaks tõendama kostja tellimust hagejale. Kostja leiab, et nimetatud tellimus-kviitung ei tõenda, et kostja soovis hagejalt käigukasti demonteerimist ja defekteerimist ning lisaks kolme käigukasti defekteerimist. Hageja poolt esitatud tellimus-kviitung on loetamatu ning osaliselt võõrkeelne. Teostatud töid ei ole võimalik nimetatud tellimus-kviitungilt välja lugeda. Kostja taotleb, et kohus jätaks tõendi tähelepanuta kui hageja ei esita tõendi tõlget eesti keelde.
8.Kostja väidab, et hageja ei esitanud kostjale teostatavate tööde ajakulu kohta hinnapakkumist. Kuna tegemist on negatiivse asjaoluga, siis kostjal puudub selle kohta tõendi esitamise võimalus ning negatiivset asjaolu saab tõendada hageja ja selliselt, et tõendab kohtule, et esitas kostjale teostatavate tööde ajakulu osas hinnapakkumise. Kostja leiab, et kuna puudus hageja poolne hinnapakkumine teostavate tööde ajakulu osas, siis seetõttu kostja ei saanudki esitada hagejale oma nõustumust tööde maksumuse osas. VÕS § 9 lg 1 leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kostja on seisukohal, et VÕS § 9 lg 1 järgi puudub hageja ja kostja vahel lepinguline suhe, mille sisuks on käigukasti demonteerimine ja defekteerimine ning 3 käigukasti defekteerimine ning milliste tööde maht on 47 töötundi. Juhul kui kohus peaks asuma siiski seisukohale, et poolte vahel oli suuline leping, siis tuleks välja selgitada lepingu poolte tegelik tahe tulenevalt VÕS § 29 lg 1. Kostja väidab alternatiivselt eelpool väidetule, et tema tellis hagejalt ainult selle käigukasti demonteerimise ja defekteerimise, mis oli sõiduki peal, lisaks tõi kostja hagejale ühe käigukasti varuosasod (mitte tervet käigukasti süsteemi) ning soovis võimalusel need varuosad defekteerida ja neid kasutada. Kostja soovis ka hagejalt teada, milline on tellitavate tööde maht.
9.VÕS § 28 lg 1 majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse, et need on tasulised. VÕS § 28 lg 2 kui hinda ei ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind. Kostja väidab, et hageja ja kostja vahel ei olnud eelnevat kokkulepet tunnitasu hinna osas 28 eurot tund. Kostja väidab, et ta ei ole tellinud hagejalt kokku 4 käigukasti defekteerimist nagu hageja seda hagis väidab, mis annaks hagejale õiguse väita, et poolte vahel oli sellesisuline suuline leping. Hagile lisatud arvest nr 0215 nähtub, et on tehtud kokku 4 käigukasti defekteerimine. Hageja poolt esitatud arve nr 0215 tellimus-kviitungil ei ole tellija ehk kostja esindaja allkirja. Samuti puudub tellija allkiri arve nr 0240 tellimus-kviitungil. Kostja leiab, et hageja lasub tõendamiskohustus, et kostja on nimetatud tellimus-kviitungites nimetatud tööd tellinud. Kostja ei ole palunud hagejalt lisaks sõiduki peal olnud käigukastile defekteerida veel 3 käigukasti ning
hageja teab seda asjaolu väga hästi. Kui hageja midagi sellist hagis väidab, peab hageja suutma seda asjaolu ka tõendada.
10.Hagiavalduse lisa 1 on ka hagiavalduse lisa 3 võõrkeelne ning loetamatu. Teostatud tööde loetelu pole võimalik tellimus-kviitungilt välja lugeda. Kostja taotleb, et kohus jätaks nimetatud tõendi tähelepanuta kui hageja ei esita tähtajaks selle tõlget eesti keelde.
11.Kostja esitab vastuväite arvete 0215 ja 0240 osas ning väidab, et hageja poolt arvetes 0215 ja 0240 teostatud töödele ei saanud kuluda 96h (47h+49h) ning tellimus-kviitungitel ja arvetes märgitud töötunnid on ilmselgelt ülepaisutatud ning kostja pole sellises mahus töid hagejalt tellinud. Kostja ei ole tellimus-kviitungeid allkirjastanud ehk esitanud omapoolset tahteavaldust ega nõustunud nendes märgitud töötundide mahuga ega tehtud töödega. Kostja on teinud päringu XXX partnerile xxx AS-ile. Kostja loodab, et hagejal ei teki vaidlust selle asjaolu osas, kuna nimetatud partnerlussuhte olemasolu on kontrollitav XXX koduleheküljel xxx Kostja on teinud päringu xxx AS-ile hageja poolt väidetavalt teostatud tööde osas ning xxx AS on vastanud kostjale, et sugusuguse töö tegi xxxAS ära 25 tunniga, kuid samas peab arvestama, et kui teostatakse teise käigukasti lahtivõtmine, siis lisandub terve tööpäevajagu aega ehk siis 8 tundi. Kostja on teinud päringu xxx transpordiosakonnale. Nimetatud päringu vastuse kohaselt saab käigukasti mahavõtmisele kulude maksimaalselt 6 tundi, defekteerimisele maksimaalselt 8 tundi ja käigukasti paigaldamisele samuti maksimaalselt 6 tundi. Kostja on seisukohal, et arvestades kohtule esitatud tõendeid xxx ja xxx vastuseid, on hageja poolt arvetes 0215 ja 0240 ning nende aluseks olevates tellimuse-kinnitustes olevad töötunnid ilmselgelt ülepaisutatud. Kostja on nõus hagejale tasuma ainult reaalsete töötundide eest ning nende tööde eest, mida kostja on hagejalt tellinud.
12.Hageja väidab hagis, et kostjale tehti 23.03.2018. a varuosade hinnapakkumine, millest kostja keeldus. Arve nr 0215 on esitatud teenuse eest – käigukasti mahavõtmine ja defekteerimine, kolme käigukasti defekteerimine. Tellimus-kviitungi 0215 kohaselt toimusid arves nr 0215 märgitud remonditööd 14.03.2018. a - 0,5h; 19.03.2018. a - 8h; 20.03.2018. a 8h; 21.03.2018. a - 8 tundi; 22.03.2018. a - 8h; 23.03.2018. a - 4h ja 24.03.2018. a - 2,5h. Kokku 39h. Kostja on seisukohal, et kui arve 0215 kohaselt teostati käigukasti demonteerimist ja defekteerimist ning lisaks 3 käigukasti defekteerimist, siis peaks hageja suutma ka kohtule tõendama, kuidas ta sai perioodil 14.03.2018. a kuni 24.03.2018. a nimetatud töid teostada kui tal ei olnud olemas väidetavat 3 käigukasti, vaid sai olla olemas ainult see üks käigukast, mille ta sai sõiduki pealt demonteerida ja defekteerida. Kostja leiab, et hageja käitumine on ebaaus. Hageja on kostjale koostanud arve tööde eest, mida ta perioodil 14.03.2018-24.03.2018. a ei saanud teha kuna tal polnud sellel perioodil olemas sellist kogust käigukaste, mida ta oleks saanud defekteerida.
13.Kostja on seisukohal, et hageja sellekohane väide ei vasta tõele, et kostja tõi talle 3 käigukasti, mille varuosasid palus võimalusel kasutada. Tegelikkuses tõi kostja hagejale ainult ühe sõiduki XXX XXX xxx käigukasti ning see käigukast ei olnud kompleteeritud tervik, vaid koosnes erinevatest varuosadest (oli lahti võetud ning polnud terviksüsteem).
14.Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud kohtule hagiavalduse aluseks olevaid asjaolusid ning hageja nõue pole seetõttu tõendatud.
15.Kostja ei ole kinnitanud hageja poolt kostjale saadetud saldokinnitust. Kostja hinnangul nimetatud tõendid kinnitavad, et kostja ei ole hageja nõudega nõustunud.
16.Kostja ei tunnista hageja põhinõuet summas 3 163,27 eurot ning põhinõude mittetunnistamisega ei tunnista ka hageja viivisenõuet summas 152,61 eurot.
17.Hageja palub hagis kostjalt välja mõista sissenõude kulu summas 40 eurot. Kostja nimetatud sissenõude kulu ei tunnista, sest hageja pole tõendanud, millest koosneb sissenõude kulu summas 40 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
18.Hageja jäi oma nõude juurde ja kostja tunnistas, et hageja teostas töid, kuid ei tunnistanud hageja poolt märgitud tööde mahtu.
19.TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud.
20.Hageja nõue on suunatud kostja poolt raha maksmise kohustuse täitmisele (võlaõigusseaduse, VÕS § 108). Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS § 2 lg 1, § 8 lg 2 ja § 76 lg 1. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.
21.Kostja on seisukohal, et hagejal ja kostja vahel puudub lepinguline suhe, mille sisuks on käigukasti demonteerimine ja defekteerimine ning 3 käigukasti defekteerimine ning milliste tööde maht on 47 töötundi.
22.Hageja märkis, et kostja ja hageja vaheline koostöö on olnud alates 2011. aastast ning kostja on teadlik, et kostja teeb töid vastavalt reaalselt kuluvale ajale.
23.Kohus leiab, et poolte vahel oli suuline töövõtuleping. Töövõtuleping on tasuline leping. Töövõtja põhikohustuseks on VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö (valmis)tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses (kahekülgsed lepingud, milles iga pool võtab endale kohustuse ainult sellepärast, et teine pool võtab endale samuti kohustuse) suhtes.
24.Kohus võtab seisukoha hageja poolt esitatud nõude osas, mis puudutab töövõtulepinguga ettenähtud töid. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused: töövõtjal tuleb töö (valmis) teha ja tellija peab tehtud töö eest tasuma. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega.
25.Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et hageja ei ole töid teinud, kuid vaidlus toimub hageja poolt esitatud tööde mahu osas.
26.Kostja on seisukohal, et hageja poolt arvete koostamise aluseks olnud tellimuskviitungitel esitatud töötunnid on ülepaisutatud ning kostja ei ole neid nõus tasuma. Kostja on nõus tasuma reaalsete töötundide eest. Kostja on seisukohal, et tellimus – kviitung 0215 kohaselt teostas hageja remonditöid perioodil 14.03.2018. a kuni 24.03.2018. a, nimetatud perioodil ei saanud hageja töid teostada kuna sel perioodil ei olnud hagejal olemas sellist kogust käigukaste, mida oleks saanud defekteerida. Kostja on seisukohal, et nimetatud töid ei saanud hageja teha märgitud perioodil, kuna 23.03.2018. a e-kirjas on märgitud hinnapakkumine käigukasti ja siduri remondiks.
27.Asja materjalidest ja tunnistajate ütlustes on selgunud, et kostja poolt oli hagejale viidud peale XXX Xxx käigukasti veel kolm käigukasti, mis tuli defekteerida ja siis sai teha korrektuure varuosade nimekirjas.
28.Kohus leiab, et nimetatud väide ei ole paljasõnaline vaid loogiline. Menetluse käigus on korduvalt rõhutatud asjaolule, et hagejal tuli kolm käigukasti defekteerida ja nendest kõlblikud varuosad XXX käigukastile paigaldada. Siis peale käigukastide defekteerimist saigi koostada varuosade nimekirja ja hinnapakkumise, milliseks kujuneb XXX Xxx käigukasti varuosade maksumus. 23.03.2018. a kell 9:53 e-kirjast selgub, et hageja on saatnud kostjale käigukasti, siduri remondi hinnapakkumise (2987,50 eurot + käibemaks). Kostja on samal kuupäeval kell 10:23 küsinud varuosade koode, mida täpselt vaja on. Seega oli kostja teadlik, et peale kolme käigukasti defekteerimist ei sobinud käigukasti varuosad veoauto käigukastile, mistõttu oli vaja tellida uued varuosad. Kostja väide, et hageja ei saanud perioodil 14.03.2018. a kuni 24.03.2018. a teostada märgitud töid on paljasõnaline.
24.Kohus on seisukohal, et antud juhul kohaldub VÕS § 637 lg 3, mille kohaselt muutus tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
25.Menetluse käigus ei ole kordagi kostja väitnud, et hageja poolt on jäänud tööd teostamata, kostja väidab, et teostatud ööde maht on ülepaisutatud. Seega on hageja poolt tööd valmis tehtud.
26.VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja viivisenõudele vastuväiteid esitanud ei ole.
27.Lähtudes kõigest eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ning kostjalt välja mõista hageja kasuks tasumisele kuuluv summa 3 163,27 eurot ning viivis 152,61 eurot.
28.Hageja palub välja mõista kostjalt sissenõudmiskulu kokku 40 eurot. Kohus leiab, et sissenõudmiskulu 40 eurot ei ole põhjendatud ja kohus jätab selle kostjalt välja mõistmata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
29.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
30.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.
31.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, menetluskulud kannab seega kostja.
32.Hageja menetluskulud on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 325 eurot ja õigusabikulud 890 eurot, kokku 1 215 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ning vastavad menetluses tehtud toimingutele.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2020 kohtuotsusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.