Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Ele Liiv ja Vahur-Peeter Liin
Otsuse teatavaks tegemise aeg
13. november 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-9873
Tsiviilasi
ORAVAPOISID 2 OÜ hagi Finesta Baltic OÜ vastu nõude tunnustamiseks Karmer Estek OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses Harju Maakohtu 25. veebruari 2019. a otsus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja liik
OÜ ja Baltic OÜ apellatsioonkaebused
Apellatsioonkaebuse hind
ORAVAPOISID 2 OÜ apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot Finesta Baltic OÜ apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja ORAVAPOISID 2 OÜ (registrikood 11344487), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Traat Kostja Finesta Baltic OÜ (registrikood 11516178), lepingulised esindajad vandeadvokaat Maksim Greinoman ja advokaat Jaanus Stern
Asja läbivaatamine
18. oktoober 2019, kohtuistung
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja esindaja vandeadvokaat Martin Traat Kostja esindajad vandeadvokaat Maksim Greinoman ja advokaat Jaanus Stern
Finesta
teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuselt tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud
eelduslikult esindusõiguse aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi (TsÜS § 131 lg 1). Hea usu põhimõttest tulenevalt tuleb jätta kohaldamata TsÜS § 131 jj osas, mis annavad tühistamisõiguse üksnes esindatavale. Samuti on krediidilepingud äriseadustiku (ÄS) § 181 lg 3 järgi tühised, sest SH oli lepinguid sõlmides nii hageja kui ka võlgniku esindaja ja tal ei olnud tehingute tegemiseks hageja osanike nõusolekut. Tühiste tehingute alusel saadud raha tagastamine alusetu rikastumise sätete alusel on välistatud, sest see oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägevate sätete eesmärgiga (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 p-d 1 ja 3). Vaatamata sellele, kas hagejal on võlgniku vastu krediidilepingust tulenev kohustuse täitmise nõue või võlgnik peab alusetult saadu tagastama, on hagejale raha tagastatud. Võlgniku pangakontolt võttis raha välja SH, kes oli samal ajal hageja seaduslik esindaja. Pangakontolt väljavõetud sularaha ei ole pankrotihaldurile üle antud ning pankrotimenetluses on KM kinnitanud, et võlgnevused hageja ees puuduvad. Maakohtu otsus
tegevusalaks ei ole laenude andmine. Kuna krediidilepingud on tühised, ei analüüsinud maakohus kostja teisi tehingute tühisuse ja tühistamisega seotud vastuväiteid. Maakohus leidis, et krediidilepingute tühisuse tõttu on VÕS § 1028 lg 1 eeldused täidetud, kuid nõustus osaliselt kostja vastuväitega, et kostja ei ole hageja arvel 228 150 euro ulatuses rikastunud. Kostja seostas hageja poolt võlgnikule kantud summad ja võlgniku pangakontolt sularahas välja võetud summad, sest summad on sarnased – hageja poolt kanti üle 228 150 eurot ja sularaha võeti välja 223 150 eurot. Kostja väide on osaliselt eksitav. Kostja on välja võetud summadesse arvestanud ka 2017. a jaanuarist märtsini sularaha väljavõtmised, kuid need toimusid enne esimest hageja poolt võlgnikule tehtud makset, s.o 17. aprill 2017. Pärast selle makse tegemist võeti võlgniku pangakontolt sularahana välja 157 050 eurot. Hageja ei ole väidet sularaha väljavõtmise kohta vaidlustanud, kuid on seisukohal, et ehitussektoris on sularaha kasutamine tavapärane ja seda raha on kasutatud võlgniku majandustegevuseks. Maakohus leidis, et seda väidet peab tõendama hageja ning pangakonto väljavõtted ei ole sularahatehingute puhul piisavaks tõendiks. Hageja oma väidet ei tõendanud. Kuivõrd hageja ja võlgniku juhatuse liige oli sama isik ning tõendatud ei ole, et võlgnik kasutas sularahas väljavõetud raha oma majandustegevuses, on sularahas väljavõetud summa tagastatud hagejale. Sularaha väljavõtmine on arvestatav hageja poolt tasutud summade tagastamisena ning maakohus ei analüüsinud kostja väidet, et alusetust rikastumisest tulenev nõue on välistatud. Hageja on võlgnikule üle kandnud 228 150 eurot, võlgnik tagastas pangaülekandega 6900 eurot ning sularahas võttis võlgnik alates 17. aprillist 2017 välja 157 050 eurot. Seetõttu on hageja põhjendatud nõue 64 200 eurot, mida tuleb tunnustada PankrS § 153 lg 1 p-s 2 nimetatud rahuldamisjärgu nõudena. Apellatsioonkaebused
majandustegevuses, oli sularahas väljavõetud summa tagastatud hagejale. Samas leidis maakohus üllatuslikult ja vastuoluliselt, et krediidilepingute alusel kantud rahast võeti sularahana välja üksnes 157 050 eurot. Maakohus ei küsinud poolte arvamust, kas ja kuidas saavad esimesele 17. aprilli 2017 laenu ülekandele eelnenud sularaha väljavõtmised olla seotud hilisemate laenu ülekannetega. Maakohus keeldus põhjendamatult analüüsimast teisi alusetu rikastumise alusel 64 200 euro tagasinõudmist välistavaid asjaolusid. Maakohus märkis üksnes seda, et kuna sularaha väljavõtmine on arvestatav hageja poolt tasutud summade tagastamisena, puudub vajadus neid väiteid analüüsida. Sellega rikkus maakohus selgitamis- ja põhjendamiskohustust ning maakohtu järeldus oli kostja jaoks üllatuslik. Kostja väiteid arvestades oleks maakohus pidanud tegema teistsuguse lahendi. Kuna maakohus rikkus kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustust, siis saab kostja esitada tasaarvestuse vastuväite ka apellatsioonimenetluses. Arvestades, et hageja SH isiksuses rikastus alusetult ja sai ajavahemikul 3. jaanuarist 10. novembrini 2017 kokku 223 150 eurot sularaha võlgniku arvel ning hageja kandis perioodil 17. aprillist
5 (8)
ise ja kohaldab TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause järgi ka ise seadust. Praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus kohustust ei olnud olemas. Kostja leiab, et sõltumata sellest, kas hagejal on võlgniku vastu lepingust tulenev kohustuse täitmise või lepinguväline nõue, on võlgnik hagejale raha tagastanud. Kolleegiumi hinnangul on maakohus selle asjaolu osas õigesti jaotanud tõendamiskoormise. Kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), on eeltoodud asjaolu väljaselgitamine hageja kontrolli all ja kostjal on objektiivselt võimatu selle kohta tõendeid esitada. Pooled ei vaidle, et hageja juhatuse liige SH oli vaidlusaluste tehingute tegemise ajal ka võlgniku juhatuse liige, kes võttis võlgniku pangakontolt raha välja (tl 131 pöördel). Kui hageja väitis, et laenu tagastatud ei ole ning saadud raha kasutati võlgniku igapäevases majandustegevuses kohustuste täitmiseks, siis tuli hagejal ka eeltoodud väiteid tõendada. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et dokumentide üleandmise akt neid asjaolusid ei tõenda (tl 125).
7 (8)
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.