Viru Maakohus Kaire Pullerits 13. november 2019, Jõhvi kohtumaja 2-19-4190
Kohtuasi
Kohtla-Järve linn Ridaküla tn 20 korteriühistu avaldus A. K. ja E. K. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja: Kohtla-Järve linn Ridaküla tn 20 korteriühistu, registrikood 80003337, asukoht Ridaküla 18-21 Kohtla-Järve 31024 Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Roman Golovenko, JeweLex Advokaadibüroo OÜ; e-post [email protected] Puudutatud isikud: A. K., ik xxx, elukoht: xxx E. K., ik xxx, elukoht: xxx
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Rahuldada Kohtla-Järve linn Ridaküla tn 20 korteriühistu avaldus A. K. ja E. K. vastu võlgnevuse nõudes. Välja mõista A. K.ilt ja E. K.lt solidaarselt Kohtla-Järve linn Ridaküla tn 20 korteriühistu kasuks korteriomandi Ridaküla 20-x Kohtla-Järve majandamiskulude võlgnevus 1127,41 eurot, sh põhiosa 1067,14 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 60,27 eurot perioodil 01.05.2018-28.02.2019. Välja mõista A. K.ilt ja E. K.lt solidaarselt Kohtla-Järve linn Ridaküla tn 20 korteriühistu kasuks viivis põhiosalt (1067,14 eurot) alates 01.03.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Jätta avaldaja menetluskulud A. K. ja E. K. kanda. Välja mõista A. K.ilt ja E. K.lt solidaarselt Kohtla-Järve linn Ridaküla tn 20 korteriühistu kasuks menetluskulud 539 eurot, sh riigilõiv 50 eurot, õigusabikulu 486,00 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3,00 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt (539 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Tagastada Kohtla-Järve linn Ridaküla tn 20 korteriühistule enamtasutud riigilõiv 150 eurot, mis kanda avaldaja arvelduskontole. 1(6)
Edasikaebamise kord Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Avalduse aluseks olevad asjaolud ja avaldaja nõue Kohtla-Järve linn Ridaküla tn 20 KÜ esitas 19.03.2019 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale hagiavalduse A. K. ja E. K. vastu majandamiskulude võlgnevuse nõudes. Kohus luges esitatud hagi hagita avalduseks, hageja avaldajaks ja kostjad puudutatud isikuteks ning võttis avalduse 28.03.2019 määrusega menetlusse. Avalduse kohaselt on elamu Ridaküla 20 korteriomanike poolt asutatud korteriühistu. A. K. ja E. K. on korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr 546307) ühisomanikud, kes on jätnud perioodil 01.05.2018 kuni 28.02.2019 tasumata kasutatud teenuste ja majandamiskulude eest 1127,41 eurot sh põhiosa 1067,14 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 60,27 eurot. Põhikirja p. 4.2.1., 4.2.6. ja 4.2.7. kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma KÜ põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid, sh tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid (ka makseid elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest (s.h tasuma kütte eest lähtudes korteri üldpinnast) ning maksetega viivitamisel tasuma viivist. Kehtetu korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 alusel on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kooskõlas korteriühistuseadusega ja KÜ põhikirjaga on korteriomanik kohustatud lisaks majanduskuludele tasuma sealhulgas veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste, prügiveo ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest. Hageja esitas kostjatele arvestades nende mõttelise osa suurust ühises asjas ning korteriomandi reaalosa suurust vastavuses tarbitud teenustega igakuiselt arveid. Esitatud igakuistes arvetes sisalduvad osutatud teenused, tariifid ning kostjate poolt tasumisele kuuluvad summad. Tasumisele kuuluvad summad, tariifid ja viivise määr tulenevad KÜ liikmete üldkoosoleku otsustest, KÜ põhikirjast ning teenuse osutajate tasumääradest. Avaldaja esitas 11.10.2019 kohtule 22.03.2018 ja 07.03.2019 üldkoosolekute protokollid, kus kinnitati 2018. ja 2019. majandusaastate kavad ehk majandamiskulude suurus kokku 0,96 eurot/m2 , millest hooldustasu 0,46 eurot/m2 ja remondifond 0,50 eurot/m2. Avaldaja esitas kohtule kohtutäitur Kristel Maalman poolt korraldatud enampakkumise akti, mille kohaselt müüdi täiteasjas nr 095/2017/2758 10.07.2019 toimunud kordusenampakkumisel ühisomanikele kuulunud korteriomand hinnaga 1860 € avaldajale. Avaldaja nõudeks on: välja mõista kostjatelt A. K.`ilt ja E. K.`lt solidaarselt Kohtla-Järve linn, Ridaküla tn 20 korteriühistu kasuks põhivõlgnevus summas 1 067,14 eurot; viivis seisuga 28.02.2019.a sissenõutavaks muutunud osas summas 60,27 eurot ja viivis alates 01.03.2019. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja taotleb kindlaks määrata ja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kõik hageja poolt kantud menetluskulud ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt määrata tasumisele menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Puudutatud isikute seisukoht E. K. sai avalduse koos kohtumäärusega kätte isiklikult 24.04.2019 aadressil xxx. A. K.ile toimetati dokumendid kätte aadressil xxx hoiustamisega 07.06.2019. Kohus edastas 14.10.2019 2(6)
puudutatud isikutele avaldaja 11.10.2019 esitatud täiendavad dokumendid ja andis tähtaja esitada vastus avaldusele hiljemalt 28.10.2019. Puudutatud isikud avalduse ja menetluskulude nimekirja osas seisukohti ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 476 lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata (lg 2). Hagita asja ei või lahendada tagaseljamäärusega (lg 3 teine lause). Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (lg 5). Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (lg 7). TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kohus on selgitanud menetlusse võtmise määruses, et asi lahendatakse hagita menetluses TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel. Kohus, tsiviilasja materjalid läbi vaadanud, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tuvastatud on, et puudutatud isikutele kuulus kuni 16.07.2019 korteriomand aadressil xxx (registriosa nr 546307) üldpindalaga 48,2 m2 ja puudutatud isikud olid kuni selle ajani korteriühistu liikmed (kinnistusraamatu väljavõte, tl 21-23; 87-89). Korteriühistu kinnitas 22.03.2018 ja 07.03.2019 üldkoosolekutel 2018. ja 2019. majandusaastate kavad, millega kinnitati majandamiskulude suuruseks kokku 0,96 eurot/m2 , millest hooldustasu 0,46 eurot/m2 ja remondifond 0,50 eurot/m2. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikutelt kommunaalteenuste põhivõlgnevuse perioodil 01.05.2018-28.02.2019 summas 1067,14 eurot ning on esitanud nõude aluseks olevad tõendid (arveldused korteriomanikega 01.06.2018-28.02.2019, tl 24-25, kliendikaart tl 26, KÜ tõend võlgnevuse kohta tl 27, üldkoosoleku protokollid tl 79-82). Korteriomandi- ja korterühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest 3(6)
sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja KrtS § 40. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt (VÕS § 100) nõuda kohustuse täitmist. Sellise nõude rahuldamise eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Puudutatud isikute kohustus tasuda elamu majandamiskulude eest tuleneb seadusest, korteriühistu põhikirjast ja ühistu otsustest. Avaldaja põhikirja p. 4.2.1., 4.2.6. ja 4.2.7. (tl 12-14) kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma KÜ põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid, sh tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid (ka makseid elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest (s.h tasuma kütte eest lähtudes korteri üldpinnast). Kooskõlas korteriühistuseadusega ja KÜ põhikirjaga on korteriomanik kohustatud lisaks majanduskuludele tasuma sealhulgas veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste, prügiveo ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest. Avaldaja esitas puudutatud isikutele arvestades nende mõttelise osa suurust ühises asjas ning korteriomandi reaalosa suurust vastavuses tarbitud teenustega igakuiselt arveid. Esitatud igakuistes arvetes sisalduvad osutatud teenused, tariifid ning puudutatud isikute poolt tasumisele kuuluvad summad. Avaldaja ei ole kohtule arveid esitanud. Vaatamata sellele on võimalik avaldaja poolt kohtule esitatud tõenditest so arveldused korteriomanikega (01.06.2018-28.02.2019, tl 24-25) ja kliendikaart (tl 26) tuvastada, mille eest on puudutatud isikutelt tasumist nõutud, millest võlgnevus koosneb ja kuidas on lõppsumma arvestatud. Avaldaja poolt esitatud tõendite alusel on tuvastatud, et puudutatud isikutel oli avaldaja ees põhivõlgnevus perioodi 01.05.2018-28.02.2019 eest kokku 1067,14 eurot, mille tasumist on avaldajal õigus puudutatud isikutelt nõuda. Lisaks põhivõlgnevuse nõudele on avaldajal sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivise nõue. KrtS § 42 lg 1 kohaselt (kehtib alates 01.01.2018) juhul kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja poolt märgitud perioodil (01.05.2018-28.02.2019) oli viivise suuruseks 0,022% päevas ning sissenõutavaks muutunud viivise summaks on 60, 27 eurot. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel, tuleb A. K.ilt ja E. K.lt solidaarselt (kuna tegemist on ühisomanikega) KohtlaJärve linn Ridaküla tn 20 korteriühistu kasuks välja mõista korteriomandi xxx majandamiskulude võlgnevus 1127,41 eurot, sh põhiosa 1067,14 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 60,27 eurot perioodil 01.05.2018-28.02.2019. Täiendavalt tuleb A. K.ilt ja E. K.lt solidaarselt Kohtla-Järve linn Ridaküla tn 20 korteriühistu kasuks välja mõista viivis põhiosalt (1067,14 eurot) alates 01.03.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud
4(6)
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isikute kanda. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikutelt solidaarselt menetluskulud 539,00 eurot sh tasutud riigilõiv 50,00 eurot, õigusabikulud 486,00 eurot (216 eurot hagi koostamine, 108 eurot kohtunõudele seisukoha esitamine, 54 eurot ettevalmistus istungiks, 54 eurot kompromissi läbirääkimised ja 54 eurot teade kompromissi ebaõnnestumisest) ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3,00 eurot ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on tasunud kokku riigilõivu 200 eurot. Kohus jätab puudutatud isikute kanda riigilõivu, mida avaldajal tuli avalduse esitamisel tasuda, so 50 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et avaldaja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja õigusabi kulud 486,00 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Avaldaja on vastava taotluse esitanud. Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikutelt solidaarselt välja avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 539,00 eurot sh tasutud riigilõiv 50,00 eurot, õigusabikulud 486,00 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3,00 eurot ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate 5(6)
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on tasunud riigilõivu 200 eurot. Avaldaja palub tagastada enammakstud riigilõivu 150 eurot. Kohus rahuldab taotluse ja tagastab avaldajale enamtasutud riigilõivu 150 eurot, mis kanda avaldaja arvelduskontole. TsMS § 617 lg 1 ja 2 kohaselt kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.