Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik
Kohtuasi
AS-i SEB Pank hagi Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis), ÕIGUSBÜROO TULEMUS OÜ, Nõudeõigus OÜ ja pankrotihaldur Toomas Saarma vastu nõude tunnustamiseks Läänemaa Halduse OÜ pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 11. jaanuari 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i SEB Pank kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja AS SEB Pank, esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando Kostja Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis), pankrotihaldur Toomas Saarma Kostjad ÕIGUSBÜROO TULEMUS OÜ ja Nõudeõigus OÜ, esindaja vandeadvokaat Kedli Anvelt
Asja läbivaatamise kuupäev
14. oktoober 2019. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 11. jaanuari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-1078 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
3.Tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ pangakontole.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS SEB Pank (hageja) esitas 20. jaanuaril 2017 Pärnu Maakohtule Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) (kostja I), ÕIGUSBÜROO TULEMUS OÜ (kostja II), Nõudeõigus OÜ (kostja III) ja pankrotihaldur Toomas Saarma (kostja IV) vastu hagi, milles palus tunnustada kostja I
2-17-1078 pankrotimenetluses oma 2 330 542 euro 16 sendi suurust nõuet I rahuldamisjärgu nõudena ja 1 054 542 euro 20 sendi suurust nõuet III rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt kuulutas Pärnu Maakohus 6. augustil 2014 välja kostja I pankroti. Hageja esitas kostja I pankrotimenetluses nõudeavalduse 3 959 965 euro 74 sendi suuruse nõude hüpoteegisumma ulatuses tunnustamiseks I rahuldamisjärgus ja ülejäänud osas 1 674 485 euro 18 sendi suuruse nõude tunnustamiseks II rahuldamisjärgus. Tallinna Ringkonnakohus tunnustas 29. juuni 2016. a otsusega tsiviilasjas nr 2-15-1707 hageja nõudeid kostja I pankrotimenetluses osaliselt, sh: I rahuldamisjärgu nõuet 1 629 423 euro 58 sendi ulatuses (laenulepingutest IV ja V tuleneva põhivõla ulatuses hüpoteegiga tagatud nõue) ning II rahuldamisjärgu nõuet 3 997 430 euro 26 sendi ulatuses (laenulepingutest I ja II tuleneva intressi- ja viivisenõude ulatuses kui garantiilepingutest tulenev muu tähtaegselt esitatud nõue). Hageja esitas 2. detsembril 2016 kostja I pankrotimenetluses uue nõudeavalduse, milles palus tunnustada lisaks varem tunnustatud nõuetele I rahuldamisjärgus 2 330 542 euro 16 sendi suurust nõuet ning III rahuldamisjärgus 1 054 542 euro 20 sendi suurust nõuet. Hageja hüpoteegiga tagatud nõude aluseks on hageja kasuks kinnistusraamatusse kantud hüpoteek hüpoteegisummas 2 521 953 eurot 65 senti, mis tagab kõiki hageja nõudeid Bristol and Stone (2011) Oak OÜ (garantii andja I) vastu, ning kinnistusraamatusse kantud hüpoteek hüpoteegisummas 1 438 012 eurot 9 senti, mis tagab kõiki hageja nõudeid Bristol and Stone (2011) SPV1 OÜ (garantii andja II) vastu. Hageja oli 17. septembril 2009 sõlminud garantii andjaga I garantiilepingud I–IV hageja ja teiste isikute, hageja ja garantii andja II ning hageja ja Bristol and Stone (2011) Pine OÜ (garantii andja III) sõlmitud laenulepingutest I–IV tulenevate nõuete täitmiseks. Samuti oli hageja 17. septembril 2009 sõlminud garantii andjaga II garantiilepingud V–VIII hageja ja teiste isikute laenulepingutest I–III ning hageja ja garantii andja I sõlmitud laenulepingust V tulenevate kohustuste täitmiseks. Hüpoteegiga tagamata nõude aluseks on hageja ja garantii andja III 17. septembril 2009 sõlmitud garantiilepingud IX ja X, millega tagati vastavalt laenulepingutest I ja II tulenevad nõuded. Pankrotivõlgnik on garantii andja III õigusjärglane. Nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud hageja nõudeavalduses esitatud nõudeid.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ning palusid jätta hagi garantiilepingutest IV ja VIII tulenevate nõuete osas läbi vaatamata ja muus osas rahuldamata või kogu ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda. Nõuete aluseks olevad garantiilepingud on tühised, kuna need on allkirjastanud iga garantii andja nimel üks juhatuse liige. Äriregistri andmetel oli kõigi garantiiandjate juhatuse liikmetel ühine esindusõigus. Kõikvõimalike nõuete tagamiseks sõlmitud tagatiskokkulepped on tühised. Igal juhul ei saa hüpoteegiga olla tagatud garantii andja garantiilepingust tulenevad kohustused. Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõuete korduv tunnustamine ei ole võimalik. Hagejal ei ole lubatud taotleda ühest laenulepingust tuleneva nõude tunnustamist erinevate garantiilepingute alusel. Lisaks esitas hageja kõik nõuded hilinenult, mistõttu ei saaks neist ühtegi tunnustada I järgu nõudena. Garantiilepingutest tulenevad nõuded on aegunud.
3.Pärnu Maakohus jättis 24. aprilli 2018. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude suurust maakohus kindlaks ei määranud. Garantiilepingutest IV ja VIII tulenevaid hüpoteegiga tagatud nõudeid ei ole alust tunnustada, kuna hageja ei saa nõuda teist korda teisel alusel oma nõude tunnustamist I rahuldamisjärgu nõudena, kui ta on seda juba korra taotlenud ja kohtulahend on jõustunud. Pankrotiseaduse (PankrS) § 107 ja § 105 järgi saab võlausaldaja, kes esitab oma nõude nõuete kaitsmise koosolekule ja PankrS § 106 lg 1 2(6)
2-17-1078 alusel hagi kohtusse, nõuda oma nõude tunnustamist ainult ühes kohtumenetluses. See kehtib ka hüpoteegi pidaja nõudeõiguse korral (asjaõigusseaduse § 325 lg 1). Garantiilepingutest I–III ja V–VII ning IX ja X tulenevaid nõudeid ei ole alust tunnustada, sest garantiilepingud on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 järgi tühised. Garantii andjate nimel allkirjastas need garantiilepingud üks juhatuse liige, kuigi garantii andjatel oli lepingu sõlmimise ajal kaks juhatuse liiget, kellel oli äriregistri kohaselt ühine esindusõigus. Garantiilepingud allkirjastanud juhatuse liikmetele andsid volikirjad asutamisel olevad äriühingud, mistõttu olid volikirjad antud üksnes asutamisel olevate äriühingute nimel tehingute tegemiseks ning need volitused lõppesid äriühingute registrisse kandmisega (TsÜS § 125 lg 2 p 8).
4.Hageja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Maakohus leidis ekslikult, et hageja ei saanud nõuda hüpoteegiga tagatud nõuete tunnustamist muul alusel. Samuti kohaldas maakohus valesti TsÜS § 129 lg-t 1, leides, et asutamisel olnud äriühingute volikirjad kehtisid kuni juriidilise isiku registrisse kandmiseni ja olid antud üksnes asutamistoimingute tegemiseks. Äriühingu nimel saab äriseadustiku (ÄS) § 147 järgi teha tehinguid ka enne tema registrisse kandmist ning nimetatud kohustused lähevad registrisse kandmise järel ühingule üle. TsÜS § 125 järgi ei lõppe volitus äriühingu registrisse kandmisel. Volikirjade sisust tuleneb, et volituste maht oli suurem kui üksnes asutamistoimingud. Lisaks on volikirjade tähtaeg viis aastat.
5.Kostja I ei vastanud apellatsioonkaebusele. Kostjad II–IV vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 11. jaanuari 2019. a otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis otsuse põhjendusi. Apellatsiooniastme menetluskulud jäid hageja kanda. Maakohus on ekslikult leidnud, et hageja ei saa nõuda garantiilepingutest IV ja VIII tuleneva hüpoteegiga tagatud nõude tunnustamist, kui ta on juba kohtu poole pöördunud ja kohus on tema nõude osaliselt rahuldanud. Kuna hüpoteegid tagasid garantii andjate I ja II kõiki kohustusi ning hageja oli esitanud teises tsiviilasjas nõude üksnes kahest laenulepingust tuleneva hüpoteegiga tagatud nõude ja laenulepingute tagamiseks sõlmitud muudest garantiilepingutest tulenevate nõuete tunnustamiseks, sai hageja iseenesest nõuda praeguses tsiviilasjas samade laenulepingute tagamiseks sõlmitud teistest garantiilepingutest tulenevate nõuete tunnustamist. Kui hageja oleks oma õigusi kuritarvitanud, saanuks kohus jätta nõude tunnustamata. Hagi tuleb jätta rahuldamata garantiilepingute tühisuse tõttu. Maakohus tuvastas, et hageja sõlmis
17.septembril 2009 garantii andjatega I–III mitu garantiilepingut. Kõigile garantiilepingutele kirjutas iga garantii andja nimel alla üks juhatuse liige, kuigi äriregistri kohaselt oli kõigi garantii andjate juhatuse liikmetel ühine esindusõigus. Kuna ükski garantii andja ei järginud ühise esindamise nõuet, on kõik garantiilepingud TsÜS § 129 lg 1 järgi tühised. Eeltoodut ei muuda asjaolu, et ajal, mil kõik kolm äriühingut olid asutamisel, on asutajad andnud juhatuse liikmetena tegutsenud isikutele volitused. Juhatuse liikmetele anti volitused ühingute asutamiseks ning nende äriregistrisse kandmise järel tekkis juhatuse liikmetel seadusest ja põhikirjast tulenevalt ühine esindusõigus hoolimata sellest, et enne registrisse kandmist võisid nad teha tehinguid üksi. Ka juhul, kui asutamisel olev äriühing sai volitada kolmandaid isikuid, ei tähenda see, et juhatuse liige, keda oli asutamise ajal volitatud üksi asutatavat ühingut esindama, võis registrisse kantud ühisest esindusõigusest hoolimata tugineda 3(6)
2-17-1078 varasemale volikirjale ning esindada ühingut ka pärast registrisse kandmist üksi. Sellist järeldust ei saa teha ka volikirjade teksti alusel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda, kellelt mõista välja hageja kassatsiooniastme menetluskulu 1610 eurot 56 senti. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et garantii andjate juhatuse liikmetel oli ühine esindusõigus juba ühingute asutamisel kõigi tehingute tegemiseks (v.a võõrandamistehingud) ning volikirjad kehtisid viis aastat, mistõttu on ilmne, et neid ei antud ainult asutamistoimingute tegemiseks. Kohtud leidsid ekslikult, et volitused lõppesid äriühingute registrisse kandmisega. TsÜS § 125 lg 2 p 8 järgi lõpeb volitus selle andmise aluseks oleva lepingu lõppemisel. Kohtute järeldus, et äriregistrisse kandmisel lõppes asutamisleping kui volituse andmise alus, on vastuolus seadusega. TsÜS § 27 lg 2 järgi jääb asutamisleping kehtivaks ka juhul, kui pärast registrisse kandmist selgub, et lepingu sõlmimisel või otsuse tegemisel esinesid lepingu või otsuse tühistuse asjaolud. ÄS § 147 lg 2 kohaselt kantakse kõik asutatava osaühingu nimel tehtud tehingutest tulenevad õigused ja kohustused ühingu äriregistrisse kandmisest üle ühingule, kui tehingu teinud isikul oli õigus tehingut teha. TsÜS § 34 lg 2 teise lause järgi võivad ühise esindamise korral juhatuse liikmed volitada üht või mitut enda hulgast mõne tehingu või mõnda liiki tehingute tegemiseks. Riigikohtu varasema seisukoha järgi (tsiviilasi nr 3-2-1-50-14 p 12) hõlmab juhatuse liikme esindusõigus ka volituse andmist kolmandale isikule. Seega võib juhatuse liige volitada teist juhatuse liiget tehingute tegemiseks, mh ühise esindusõiguse korral. Seetõttu ei lõppenud juhatuse liikmete volikirjast tulenevad volitused osaühingute registrisse kandmisega, vaid kehtisid kuni volikirjas märgitud tähtaja lõpuni.
8.Kostja I ei ole kassatsioonkaebusele vastanud. Kostjad II–IV vaidlevad kassatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Kostjad II ja III paluvad määrata neile hüvitatavaks kassatsiooniastme menetluskuluks 4534 eurot 50 senti. Kostjate arvates ei anna asutamisel oleva ühingu juhatuse liikmele enne äriühingu äriregistrisse kandmist antud volitus pärast äriühingu registrisse kandmist ning juhatuse liikmete ühise esindusõiguse kohta kande tegemist igale juhatuse liikmele õigust esindada ühingut iseseisvalt volituse alusel. Tegemist ei ole olukorraga, kus juhatuse liikmete ühise esindusõiguse korral volitasid juhatuse liikmed üht või mitut juhatuse liiget mõnd tehingut tegema (TsÜS § 34 lg 2 teine lause). Asutajad andsid volikirjad üksnes asutamisel olevate ühingute esindamiseks ning need volitused lõppesid ühingute registrisse kandmisel. Garantiilepingutele pidid allkirja andma mõlemad juhatuse liikmed. Kostja IV ei nõustu aga ringkonnakohtu järeldusega, et hagejal on õigus nõuda oma nõuete tunnustamist uues kohtumenetluses. Hageja I rahuldamisjärgu nõue on lahendatud tsiviilasjas nr 2-15-1707 jõustunud kohtulahendiga.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt tühistada. Asi tuleb saata TsMS § 691 p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldatakse.
10.Hageja palus tunnustada kostja I pankrotimenetluses oma nõudeid I ja III rahuldamisjärgu nõuetena, tuginedes mh hageja ja garantii andjate sõlmitud garantiilepingutele. Kostjate peamise vastuväite kohaselt tuleb hagi jätta rahuldamata, kuna nõuete aluseks olevad garantiilepingud on 4(6)
2-17-1078 tühised, sest need allkirjastas garantii andjate üks juhatuse liige, kuigi juhatuse liikmetel oli ühine esindusõigus. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle selle üle, et asutamisel olnud osaühingute (eelühingute) asutajad andsid iga osaühingu mõlemale juhatuse liikmena tegutsenud asutajale volituse teha tehinguid. Pärast osaühingute äriregistrisse kandmist allkirjastas iga osaühingu üks juhatuse liige osaühingu nimel garantiilepingu. Garantiilepingute sõlmimise ajal oli osaühingutel kaks juhatuse liiget ning äriregistrisse oli märgitud, et juhatuse liikmed esindavad osaühinguid ühiselt. Pooled vaidlevad selle üle, kas enne osaühingute äriregistrisse kandmist antud volituste alusel oli ühel juhatuse liikmel õigus sõlmida pärast osaühingu äriregistrisse kandmist ja juhatuse liikmete ühise esindusõiguse äriregistrisse kandmist osaühingu nimel garantiilepingut. Maakohus nõustus kostjaga, et hagi tuleb jätta rahuldamata mh põhjusel, et osa garantiilepingutest on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühised esindusõiguse puudumise tõttu, märkides, et volikirjad olid antud ühingute asutamiseks ja volitused lõppesid osaühingute äriregistrisse kandmisega. Ringkonnakohus leidis, et kõik vaidlusalused garantiilepingud on samal põhjusel TsÜS § 129 lg 1 alusel tühised.
11.Kolleegium leiab, et maakohus ei põhjendanud oma eeltoodud seisukohti kooskõlas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatuga. Ringkonnakohus, jättes maakohtu rikkumise tähelepanuta, eksis ka ise oluliselt menetlusõiguse normide kohaldamisel (TsMS § 654 lg-d 4 ja 5). Kuigi ringkonnakohus võib maakohtuga nõustumise korral vastata apellatsioonkaebuse põhjendustele kogumis ja lühidalt, peab ta siiski eraldi hindama kaebuses väidetud konkreetseid esimese astme kohtu menetluslikke rikkumisi ning väiteid, mille esimese astme kohus jättis alusetult hindamata (vt nt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-19, p 34). Nõustudes maakohtu põhjendamata seisukohaga, et volikirjad anti üksnes osaühingute asutamiseks ning need lõppesid ühingute registrisse kandmisega, ei ole ringkonnakohus vastanud apellatsioonkaebuse väitele, et eeltoodud seisukoht ei põhine seadusel ega tulene volikirjadest.
12.Osaühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega (TsÜS § 26 lg 2 ja § 45 lg 2 ning ÄS § 2 lg 3). Osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse (TsÜS § 34 lg 3 ja ÄS § 181 lg 1). Kolleegium leiab, et ainuüksi eeltoodust ei saa järeldada, et eelühing andis volikirjad üksnes osaühingute asutamiseks ning volitus lõppes, kui osaühingud ja juhatuse liikmete ühine esindusõigus kanti äriregistrisse. Kolleegiumi hinnangul ei keela seadus teha eelühingu nimel tehinguid, mis ei ole suunatud ühingu asutamisele. Samuti ei tulene eeltoodud sätetest, et osaühingu ja tema juhatuse liikmete ühise esindusõiguse äriregistrisse kandmine lõpetab automaatselt juhatuse liikmele enne osaühingu äriregistrisse kandmist antud volitused. Õiguskirjanduses on selgitatud, et eelühingut esindavad ühingu põhikirjas ettenähtud juhatuse liikmed, kes määratakse enne ühingu äriregistrisse kandmist. Juhatuse liikmetel tekib asutamislepingu alusel eelühingu esindamise õigus kõigi nende tehingute ja toimingute tegemiseks, mis on vajalikud asutamise lõpuleviimiseks. Muude tehingute tegemiseks on juhatuse liikmetel vaja asutajate eraldi antud volitust. Kuna eelühing on õigusvõimeline, saab juhatus esindusõiguse raames teha eelühingu nimel kõiki tehinguid (K. Saare jt. Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Juura, 2015, lk 98). ÄS § 147 lg 1 kohaselt vastutavad enne osaühingu äriregistrisse kandmist asutatava osaühingu nimel tehtud tehingust tulenevate kohustuste täitmise eest tehingu teinud isikud solidaarselt. Nimetatud kohustused lähevad ÄS § 147 lg 2 järgi osaühingule üle tema äriregistrisse kandmisest, kui tehingu teinud isikul oli õigus tehingut teha. Kui isikul ei olnud õigust tehingut teha, lähevad tehingust tulenevad kohustused ÄS § 147 lg 3 kohaselt üle osaühingule, kui osanikud kiidavad selle tehingu oma otsusega heaks. Seega, ehkki volikirjad väljastasid eelühingud, tuleneb ÄS § 147 lg-st 2, et enne 5(6)
2-17-1078 osaühingu äriregistrisse kandmist eelühingu nimel tehtud tehingust tulenevad õigused ja kohustused lähevad äriregistrisse kandmisest üle osaühingule. Õiguskirjanduses on selgitatud, et registrisse kandmisega tekkiv osaühing ei ole eelühingu õigusjärglane, vaid eelühing on tulevase osaühinguga õiguslikult identne (K. Saare, jt. Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Juura, 2015, lk 97). Järelikult võisid eelühingute esindamiseks antud volikirjad kehtida edasi ka pärast osaühingute äriregistrisse kandmist. Kolleegiumi arvates ei lõpetanud juhatuse liikmetele antud volitust ka ainuüksi asjaolu, et osaühingute äriregistrisse kandmisel kanti äriregistrisse juhatuse liikmete ühine esindusõigus. TsÜS § 34 lg 2 teise lause järgi võivad juhatuse või seda asendava organi liikmed ühise esindamise korral volitada üht või mitut enda hulgast mõne tehingu või mõnda liiki tehingute tegemiseks. Seega on ühise esindusõiguse korral juhatuse liikmetel lubatud volitada ühte juhatuse liiget tehinguid tegema. See kehtib ka olukorras, kus volituse ühingu esindamiseks oli juhatuse liikmele andnud teine juhatuse liige enne ühingu registrisse kandmist.
13.Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et volitus lõppes TsÜS § 125 lg 2 p 8 alusel osaühingu äriregistrisse kandmisega. Maakohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks volituste kehtivuse kindlakstegemiseks hinnanud vaidlusaluseid volikirju (mh juhatuse liikmetele antud volituste sisu ja tähtaega). Ringkonnakohus märkis, et volikirjade tekstist ei saa järeldada osaühingu asutamise ajal volitatud juhatuse liikme iseseisvat esindusõigust pärast osaühingu ja juhatuse liikmete ühise esindusõiguse registrisse kandmist. Samas ei ole ringkonnakohus viidanud volituste lõppemise õiguslikule alusele. Kolleegium leiab, et volituste lõppenuks lugemisel TsÜS § 125 lg 2 p 7 alusel pidanuks ringkonnakohus hindama volituste sisu ja tähtaega. Kuigi hageja oli maakohtu sellekohasele rikkumisele apellatsioonkaebuses viidanud (IV kd, tl 106–107), jättis ka ringkonnakohus volituste sisu ja tähtaja tähelepanuta.
14.Kuna Riigikohus ei saa TsMS § 688 lg-te 3–5 järgi tuvastada hagi aluseks olevaid asjaolusid ega hinnata tõendeid, tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Asja uuel lahendamisel tuleb ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse alusel maakohtu otsust kontrollides võtta mh põhjendatud seisukoht hageja nõuete aluseks olevate garantiilepingute kehtivuse kohta. Selleks tuleb ringkonnakohtul vaidlusaluseid volikirju hinnates teha kindlaks juhatuse liikmetele antud volituste sisu ja ajaline kehtivus.
15.Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel ringkonnakohtu otsustada.
16.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonikautsjon tagastada. TsMS § 149 lg 8 järgi tagastatakse kautsjon menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Kull, Peeter Jerofejev, Jaak Luik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.