(Tagaseljaotsus) Kohus
Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja
Kohtunik
Anu Talu
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. november 2019, Pärnu
Tsiviilasja number
2-19-4654
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi R. S. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
137,29 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood: 11919806; asukoht: Tartu mnt 83-601, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) lepinguline esindaja Marjana Šestel (e-post [email protected]) Kostja: R. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxx xxxxx xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx; e-post xxx)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
Välja mõista R. S.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks R. S. ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud liitumislepingute 1616196, 4212627 ja 3886775 (kliendinumber 8186624) alusel koostatud arvest nr 2016335153 tulenev võlgnevus summas 96,11 eurot (millest 59,20 eurot põhivõlgnevus, 11,91 eurot sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 18.09.2016-24.03.2019 ja 25,00 eurot sissenõudmiskulud).
Välja mõista R. S.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 59,20 eurot) alates hagi esitamisest, so alates 27.03.2019 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 11.11.2019 summas 2,98 eurot.
Välja mõista R. S.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 59,20 eurot) alates 12.11.2019 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (so 8% aastas).
Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue R. S. vastu sissenõutavaks muutunud viivise eest summas 26,05 eurot.
Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue R. S. vastu hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise määras 0,07% päevas.
Tsiviilasi nr 2-19-4654
Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 123 eurot (millest 75 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 48 eurot lepingulise esindaja tasu), millest 90,35 eurot mõista R. S.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on R. S. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2), tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3). Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank ASs, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
2 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-4654 olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
3 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-4654
4 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-4654 sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Lähtudes eeltoodust on sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 59,20 euro puhul 11,91 eurot järgmise arvestuse kohaselt: Võlaperiood
% aastas
% päevas
Summa päevas
Perioodis päevi
Perioodi summa
18.09.2016-31.12.2016
0,021858
0,01294
1,3587
01.01.2017-24.03.2019
0,021918
0,012975
10,548675
Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks kostjalt osaliselt summas 11,91 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise summas 26,05 eurot jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 2,98 eurot (59,20 x 8% / 365 kp x 230 kp perioodi eest 27.03.2019-11.11.2019) ning alates 12.11.2019 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas.
Tsiviilasi nr 2-19-4654 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldustele lisatud 11.03.2019 arve nr 51690 kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu R. S. kohtumenetluses on: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 h, 150 eurot ja hagiavalduse koostamine ja esitamine 2,0 h 200 eurot, millele lisandub käibemaks 70,00 eurot. Kohus lähtub eeldusest, et esindustasu näol on hagejal kohustus hüvitada esindajale esindamisel tehtud kulud (s.h esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale). Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga (kohtumenetluses olnud vähemalt nelja hagi võrdluses on vahetatud kostja nimi ja aadress ning arvnumbrid – kliendinumber, arve number, võlgnevuse summa ühe arve pealt), hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas maksimaalselt 0,5 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-14, p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 48 eurot (0,5 h x 80 € + 20% käibemaks).
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.