Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
12. november 2019. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-16128
Tsiviilasi
R Ei pankrotimenetlus
Menetlustoiming
Pankrotihalduri taotlus lõpparuande kinnitamiseks
Menetlusosalised
Avaldaja/võlgnik: R E (isikukood xxx, elukoht xxx) Pankrotihaldur: Jüri Truuts (asukoht Jõe 2, II korrus, 10151 Tallinn; e-post: [email protected])
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
Nõude suurus
Väljamakse
Rahuldamata osa
Kohtutäitur Kristiina Feinman
13,54 eurot
10,15 eurot
3,39 eurot
Kohtutäitur Risto Sepp
19,16 eurot
14,36 eurot
4,80 eurot
Riigi Tugiteenuste Keskus
631,65 eurot
473,50 eurot 158,15 eurot
Kohtutäitur Kaire Põlts
13,29 eurot
9,96 eurot
3,33 eurot
sätestatud väljamaksete kohta.
III rahuldamisjärk (PankrS § 153 lg 1 p 3) – muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded: nõuded puuduvad, väljamakseid ei ole tehtud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemeid pankrotivara hulka ei kuulunud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara puudub. Pankrotihaldurile ei ole teada, et võlgnikul oleks teistelt isikutelt saadaolevat vara. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pangakontode valitsemine seisnes kontode käsutusõiguse ümbervormistamises ja kontole laekuva raha käsutamises, võlgniku avalduste alusel mittearestitava miinimumi summade arvestamises ja teadete saatmises pangale ning kontolt jaotiste katteks ülekannete tegemises. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldajatel on jäänud saamata kokku 169,67 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluses esitanud hagisid ja ei kavatse hagisid esitada. Pankrotihaldur ei ole esitanud kuriteo teateid ega plaani neid esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud puuduvad, haldur ei ole teinud rahalisi kulutusi. Muud asjaolud Pankrotivara hulka kuuluvate rahaliste vahendite jääk võlgniku kontol AS-is Swedbank seisuga 26.09.2019. a on 1 242,16 eurot. Prognoosi kohaselt kulub rahaliste vahendite jääk pankrotihalduri tasu (1 242 eurot) ja pangateenuste tasumiseks. Pankrotihaldur on kutsunud 23.09.2019 kokku võlausaldajate üldkoosoleku, mille väljakuulutatud päevakorras oli muuhulgas võlausaldajate seisukoha avaldamine pankrotihalduri tasu kohta ja ettepaneku tegemine usaldusisiku kandidaadi suhtes. Ükski võlausaldaja koosolekule ei ilmunud. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse avalduse. Pankrotihaldur teeb kohtule ettepaneku kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Maksejõuetuse põhjused Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotihalduri hinnangul kriminaalne käitumine ja püsiva töökoha puudumine. Maksejõuetuse põhjuseks Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on muu asjaolu. Maksejõuetuks on võlgnik pankrotihalduri hinnangul muutunud aastaid tagasi, seoses mitte töötamise ja ebamõistliku majandamisega.
Kohtumääruse põhjendused PankrS § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ja PankrS § 162 lg 1 p 2 järgi esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on
müüdud ja jaotise alusel raha välja makstud. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks PankrS § 22 lg 5 mõistes muu asjaolu. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus R Ei pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Lähtuvalt PankrS § 65 lg-st 1 määrab kohus pankrotihalduri tasu pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist ajatasu põhimõttel arvestusega 90 eurot tunnis. Pärast pankroti väljakuulutamist on pankrotihaldur oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 13,8 tundi, millest tulenevalt tasu oleks 1 242 eurot. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist summas 1 242 eurot ja mõista tasu välja pankrotivarast büroole, mille kaudu haldur tegutseb, OÜ Autente Menetlusteenused. OÜ Autente Menetlusteenused ei ole registreeritud käibemaksu kohustuslane – käibemaksu ei lisandu tasule ega sisaldu tasus. Võlgnik ega võlausaldajad pankrotihalduri taotletavale tasule vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri tasu summas 1 242 eurot kinnitamine ei riku võlausaldajate ega võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 23 lg 1-3. Kohus määrab halduri tasuks 1 242 eurot (käibemaksu ei lisandu tasule ega sisaldu tasus). PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Haldur palub kinnitada pankrotimenetluse kuludeks pangateenustasud 1,68 eurot. Kohus leiab, et aruandes viidatud kulud on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik on esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt PankrS § 171 lg-le 1 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Pankrotihaldur on teinud kohtule ettepaneku kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku
kohustusi. Kohus leiab, et võlgniku avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. PankrS § 172 lg 2, 3, 4 ja 5 järgi peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. PankrS § 173 lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik PankrS § 173 lg 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on usaldusisik kohustatud iga-aastaselt esitama kohtule aruande võlausaldajale teostatud väljamaksete kohta.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.