2.Välja mõista Ankavs Puit OÜ-lt Karro OÜ kasuks põhivõlgnevus 27 083 (kakskümmend seitse tuhat kaheksakümmend kolm) eurot 04 senti, viivis 1337 (üks tuhat kolmsada kolmkümmend seitse) eurot 64 senti ning võla sissenõudmisega tekitatud kahju summas 40 (nelikümmend) eurot.
3.Menetluskulud jätta kostja Ankavs Puit OÜ kanda.
3.1.Välja mõista Ankavs Puit OÜ-lt Karro OÜ kasuks menetluskulude katteks 1750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) eurot, sh riigilõiv 1000 eurot ja õigusabikulud 750 eurot.
3.2.Välja mõista Ankavs Puit OÜ-lt Karro OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (1750 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.3.Kostja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt 19.10.2018 sõlmisid Karro OÜ ja Ankavs Puit OÜ suulise kaupade müügilepingu, mille kohaselt kohustus hageja müüma kostjale erinevat saematerjali vastavalt viimase poolt esitatud tellimustele ja kostja tasuma talle tarnitud materjali eest hagejale kokkulepitud tasu.
2.Novembris 2018 aastal tegi kostja hagejale telefoni teel tellimuse (tellimus nr 1) kuusesaematerjali (mõõt 47x150x6000) tarnimiseks. Hageja täitis tellimuse vastavalt kokkulepitule ning tarnis kostjale tema poolt tellitud materjali kokkulepitud ajaks ja viisil. Tarnitud materjali tarnimise eest esitas hageja kostjale 14.11.2018 arve nr. 180636 kogusummas 10 830,16 eurot (koos käibemaksuga), mille maksetähtajaks oli kokkulepitud 21.11.2018. 09.01.2019 laekus kostjalt arve nr. 180636 katteks osaline makse summas 5000.00 eurot. Ülejäänud summa hagi esitamiseni tasumata.
3.Detsembris 2018 aastal tegi kostja hagejale telefoni teel tellimuse (tellimus nr 2) kuusematerjali (mõõt 47x150x6000) tarnimiseks. Hageja täitis tellimuse vastavalt kokkulepitule ning tarnis kostjale tema poolt tellitud materjali kokkulepitud ajaks ja viisil. Tellitud materjali tarnimise eest esitas hageja kostjale 03.12.2018 arve nr 180664 kogusummas 10 422,72 eurot (koos käibemaksuga), mille maksetähtajaks oli kokkulepitud 10.12.2018. Arve on täies ulatuses tasumata.
4.Detsembris 2018 aastal tegi kostja hagejale telefoni teel tellimuse (tellimus nr 3) kuusematerjali (mõõt 47x150x6000) tarnimiseks. Hageja täitis tellimuse vastavalt kokkulepitule ning tarnis kostjale tema poolt tellitud materjali kokkulepitud ajaks ja viisil. Tellitud materjali tarnimise eest esitas hageja kostjale 04.12.2018 arve nr 180673 kogusummas 10 830,16 eurot (koos käibemakksuga), mille maksetähtajaks olid pooled kokku leppinud 11.12.2018. Arve on täies ulatuses tasumata.
5.25.01.2019 saatis hageja raamatupidaja kostja ametlikule e-posti aadressile [email protected] saldoteatise ning palus allkirjastatud kujul see tagasi saata. kostja allkirjastas saldoteatise ning saatis selle hagejale tagasi. Sellega tunnistas kostja oma võlgnevust hageja ees.
6.Vaatamata korduvatele meeldetuletustele, pöördumisele kohtuvälise sissenõudja poole ning ja kostja lubadustele ei ole kostja võlgnevust tasunud. Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse 27083,04 euro tasumist.
7.Kuna pooled ei ole omavahel viivitusintressis eraldi kokku leppinud, rakendab hageja kostjalt laekumata müügiarvetele seadusest tuleneva viivisemäära ning viivisarvestus kujuneb järgmiselt:
7.1.Hageja esitas 14.11.2018 kostjale müügiarve nr. 180636 summas 10 830,16 eurot maksetähtajaga 21.11.2018. 09.01.2019 laekus 5000 eurot. Eelmainitud summa laekumise kuupäevaks oli tähtajast üle läinud kokku 49. Seega viivisarvestus arve nr. 180636 puhul kuni 09.01.2019 on: 10830,16x0.02%x49 = 106,13 eurot. Ülejäänud arve jäägi pealt (10 830,165000.00=5830,16) on kogunenud viivis perioodil 09.01.2019 kuni hagi esitamise hetkeni kokku 205 päeva. Seega viivisarvestus arve nr. 180636 jäägi puhul ajavahemikul 09.01.2019 kuni hagi esitamise päevani 01.08.2019 on: 5830,16x0.02%x205 = 239.04 eurot.
7.2.Hageja esitas 03.12.2018 kostjale müügiarve nr. 180664 summas 10 422,72 eurot maksetähtajaga 10.12.2018. Hagi esitamise hetkeks on päevi üle kokku 234. Seega viivisarvestus arve nr. 180664 puhul ajavahemikul 11.12.2018 kuni hagi esitamise päevani 01.08.2019 on: 10422,72x0.02%x234 = 487.78 eurot.
7.3.Hageja esitas 04.12.2018 kostjale müügiarve nr. 180673 summas 10830,16 eurot maksetähtajaga 11.12.2018. Hagi esitamise hetkeks on päevi üle kokku 233. Seega viivisarvestus arve nr. 180673 puhul ajavahemikul 12.12.2018 kuni hagi esitamise päevani 01.08.2019 on: 10830,16x0.02%x233 = 504,69 eurot. Viivis on kokku: 116,13+239,04+487,78+504,69=1337,64 eurot.
9.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 27 083,04 eurot, viivise 1337,64, võla sissenõudmisega kaasnenud kahju 40 eurot, samuti menetluskulud, sh riigilõiv 1000 eurot ja viivise menetluskuludelt. (tl 3- 32)
KOSTJA VASTUS
10.Kostja esitas 05.09.2019 kirjaliku vastuse hagile (tl 39-40). Kostja tunnistas hagi osaliselt, põhjendusel, et kostja on esitanud hagejale pretensiooni kauba kvaliteedi kohta. Kostja arvates tuleb kohtukulud jagada pooleks.
MENETLUSE KÄIK
11.03.oktoobril 2019 teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 23.oktoobrini 2019.
12.Hageja esindaja esitas 23.10.2019 taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles palub kotjalt hageja menetluskulude katteks välja mõista 1750 eurot, sh riigilõiv 1000 eurot ning õigusabikulud 750 eurot ja TsMS § 177 lg 4 aluselt viivise menetluskuludelt. (tl.50 - 55).
13.Kostja täiendavalt taotlusi ega tõendeid ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Põhinõue
15.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nende vahel oli sõlmitud suuline müügileping, mille kohaselt kohustus hageja müüma kostjale erinevat saematerjali vastavalt viimase poolt esitatud tellimustele ja kostja kohustus tasuma tarnitud materjali eest hagejale kokkulepitud tasu. Samuti puudub vaidlus selles hageja tarnis vastavalt kostja telefoni teel esitatud tellimustele ühel korral novembris 2018 ja kahel korral detsembris 2018 kostjale kuusematerjali (mõõt 47 x 150 x 6000). Kostja on talle 14.11.2018 esitatud arve nr 180636 kogusummas 10 830,16 eurot tasunud osaliselt summa 5000 eurot. Tarnitud kauba eest 03.12.2018 esitatud arve nr 180664 kogusummas 10 422,72 eurot ja 04.12.2018 esitatud arve nr 160673 kogusummas 10 830,16 eurot on kostja jätnud täies ulatuse tasumata.
16.Kostja on hageja nõuet tunnistanud osaliselt põhjendusel, et ta on tarnitud saematerjali kvaliteedi osas esitanud hagejale pretensiooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja pole oma väite tõendamiseks tõendeid esitanud. Seega on kostja väide, et ta on esitanud hagejale pretensiooni saematerjali kvaliteedi osas tõendamata ja põhjendamatu. Kostja on allkirjastanud saldoteatise ning poolte kirjavahetuses nõude olemasolu tunnistanud.
17.VÕS (Võlaõigusseadus) § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist alusel. Asjas on tuvastatud, et hageja tarnis kostjale november – detsember 2018 saematerjali kokku summas 32083,04 eurot, millest kostja on jätnud tähtaegselt tasumata 27 083,04 eurot. Seega kuulub hagi rahuldamisele kostjal tekkinud põhivõlgnevuse 27 083,04 euro ulatuses.
Viivis
18.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär Pooled ei ole viivisemääras kokku leppinud, seega kuulub kohaldamisele seadusjärgne viivisemäär.
19.Hageja tasunõuded muutusid sissenõutavaks vastavalt arvele nr 180636 22.11.2018 (osaliselt tasutud 5000 eurot 09.01.2019), vastavalt arvele nr 180664 11.12.2018 ning vastavalt arvele nr 180673 12.12.2018. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised kokku 1337,64 eurot. Kostja viiviste suuruse ja arvestuse osas vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et hageja viiviste nõue on põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks viivis summas 1337,64 eurot.
väljamõistmisele
20.Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 101 lg 1 p 3) Põhikohustuse täitmata jätmisega on kostja põhjustanud hagejale täiendavat kahju kogusummas 40 eurot (tl 28). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kahjutasu 40 eurot. Menetluskulud
21.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulude katteks 1750 eurot. Hageja menetluskulu on riigilõiv 1000 eurot ja õigusabikulud 750 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväiteid hageja menetluskulude osas esitanud ei ole. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kokku 1750 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (1750 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
23.Kostja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis jäävad kostja menetluskulud täies ulatuses kostja enda kanda.
24.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt
/ allkirjastatud digitaalselt / Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.