2-19-11539/13 - Saneerimine - Saneerimisasjad - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

10.Toimetada määrus kätte avaldajale, saneerimisnõustajale ja võlausaldajatele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta avaldaja Muhu Leib OÜ kanda. Kohtumääruse peale edasikaebamise kord ja tähtajad Käesoleva määruse peale võib ettevõtja või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Ettevõtja või saneerimisnõustaja võib sama tähtaja jooksul esitada määruskaebuse saneerimisnõustaja tasu määramise osas. Asjaolud ja menetluse käik Muhu Leib OÜ esitas 01.08.2019. a Harju Maakohtule saneerimisavalduse. Avalduse kohaselt alates asutamistest on avaldaja peamiseks tegevusalaks olnud leiva- ja saiatootmine ning säilitusaineteta pagaritoodete tootmine. Avaldaja tegeleb peamiselt Muhu leiva tootmise ja müügiga pagaritöökodades ja jaekettides. Populaarseimaks tooteks on Muhu leib seemnetega, kuid valmistatakse ka teisi pagaritooteid. Avaldaja on Eestis ainus ahjusooja kvaliteetleiva pakkuja, mis on suureks konkurentsieeliseks, kuivõrd koduleivale sarnaste leivatoodete populaarsus on aina kasvamas. Avaldaja kasutab leiva valmistamiseks parimaid tooraineid ja sarnast tehnoloogiat nagu koduses leivateoses. Muhu Leib OÜ poolt pakutav leib moodustab Eestis umbes 5% turuosa rukkileiva toodete seas. Avaldaja suurem osa müügist toimub samades pagaritöökodades, kus valmistatakse ka tooted. Pagaritöökojad asuvad Mustamäe Keskuses, Pirital Merivälja tee 22, Balti Jaama turul, Tartus Aparaaditehases ja Viimsi Selveris. Peamised avaldaja toodete edasimüüjad on Selver AS, Tallinna Kaubamaja AS, Prisma Peremarket AS, ABC Supermarkets AS, Stockmann AS ja Coop Eesti. Ettevõtte viimasel majandusaastal (01.01.2018-31.12.2019) oli müügitulu 1 718 644 eurot, kuid aruandeaasta lõpetati 131 875 eurose kahjumiga. 30.06.2019. a seisuga on avaldajal bilansilises väärtuses käibevara 287 451,79 eurot ja põhivara 136 991,03 eurot, kokku varasid 424 442,82 eurot. Samas on lühiajalisi kohustusi 501 112,71 eurot ja pikaajalisi kohustusi 72 731,43 eurot, kokku kohustusi 573 844,14 eurot. Avaldaja on oluliseks tööandjaks. 2018. aastal andis avaldaja tööd keskmiselt 38-le töötajale ning kandis tööjõukulusid kokku 756 211 eurot. Avalduse esitamise seisuga on avaldaja tööandjaks 41-le töötajale. Saneerimismenetluse tulemusena säilitaksid suurem osa olemasolevatest töötajatest oma töökoha. Avaldaja majandustegevus on olnud positiivse rahavooga, kuid avaldaja on antud hetkel olukorras, kus ta vajab maksejõuetuse vältimiseks saneerimist. Avaldaja suhtes ei ole veel esitatud kohtusse haginõudeid ega algatatud täitemenetlusi, kuid oht nende realiseerumiseks

tulevikus on reaalne. Saneerimismenetluse algatamata jätmise korral võib avaldaja majandustegevus ajutiste käibevahendite nappuse tõttu seiskuda, mis tooks kaasa tegevuse lõpetamise ning mitmete töökohtade kaotuse. Ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik säilitada olukord, kus avaldaja saaks jätkata oma põhitööga. See tagaks parimal võimalikul viisil võlausaldajate nõuete rahuldamise. Avaldaja suudaks saneerimise tulemusena likvideerida sissenõutavaks muutuvad võlgnevused osamaksete kaupa. Avaldajat ohustab ennekõike likviidsuspuudulikkusest tulenev maksejõuetus - teisisõnu, ettevõttel puudub piisav käibevara sissenõutavaks muutunud lühiajaliste kohustuste koheseks täitmiseks. Avaldaja soovib saneerimismenetluses ümber kujundada kohustusi võlausaldajate ees ennekõike kohustuste tasumise tähtaja pikendamise, osalise vähendamise ja kõrvalkohustuste vähendamise teel. Saneerimiskava koostamise käigus võib tekkida vajadus nõuete mõningaseks vähendamiseks ka põhivõlgnevuse osas. Avaldajal on lühiajalisi kohustusi ca 501 112 eurot ning mõne võlausaldaja poolne võlanõude kohene sissenõudmine ning kaasnev pangakontode arest tooks tõenäoliselt kaasa ettevõtte pankroti, samas kui läbi saneerimismenetluse on võimalik võlausaldajatel pikema perioodi vältel saada oma nõuded suuremas osas rahuldatud kui avaldaja maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise korral. Avaldajal on üle 40 töötaja, kes kõik kaotaksid avaldaja maksejõuetuse ja pankroti väljakuulutamise korral oma töökohad. Kohus määras 22.08.2019 Muhu Leib OÜ saneerimisnõustajaks Martin Kruppi ja kohustas saneerimisnõustajat tagama saneerimiskava vastuvõtmise hiljemalt 16.10.2019 ning esitama saneerimiskava kohtule kinnitamiseks hiljemalt 21.10.2019. Saneerimisnõustaja esitas 16.10.2019 kohtule kinnitamiseks Muhu Leib OÜ saneerimiskava ja saneerimisnõustaja tegevus- ja kuluaruande. Võlausaldajad on kinnitanud saneerimiskavaga nõustumist. Saneerimiskava Ettevõtte tutvustus Saneeritav Ettevõte on kantud äriregistrisse 29.05.2014.a. ning ettevõte on alates asutamisest tegelenud peamiselt leiva- ja saiatootmisega ning säilitusaineteta pagaritoodete tootmisega. Ettevõtte peamine tegevus on Muhu leiva tootmine ja müük pagaritöökodades ja jae kettides. Populaarseimaks tooteks on Muhu leib seemnetega, kuid valmistatakse ka teisi pagaritooteid. Ettevõte on Eestis ainus ahjusooja kvaliteetleiva pakkuja, mis on suureks konkurentsieeliseks, kuivõrd koduleivale sarnaste leivatoodete populaarsus on aina kasvamas. Ettevõte kasutab leiva valmistamiseks parimaid tooraineid ja sarnast tehnoloogiat nagu koduses leivateos. Muhu Leib OÜ poolt pakutav leib moodustab Eestis umbes 5% turuosa rukkileiva toodete seas. Ettevõtte suurem osa müügist toimub samades pagaritöökodades, kus valmistatakse ka tooted. Pagaritöökojad asuvad Mustamäe Keskuses, Pirital Merivälja tee 22, Balti Jaama turul, Tartus Aparaaditehases ja Viimsi Selveris. Lisaks on suurem töökoda Kopli 35b, kus valmistatakse tooteid edasimüüjatele. Peamised avaldaja toodete edasimüüjad on Selver AS, Tallinna Kaubamaja AS, Prisma Peremarket AS, ABC Supermarkets AS, Stockmann AS ja Coop Eesti. 31.08.2019. a seisuga on Ettevõttel bilansilises väärtuses varasid kokku 336 045,50 eurot, kuid kohustusi on 477 866,55 eurot. 2019.a. jooksva aasta kahjum on kokku 67 695,01 eurot, kuid samas on augusti kuus teenitud kasumit 14 839,18 eurot. Ettevõtte hinnangul näitab augustis eelnimetatud ulatuses kasumi teenimine seda, et ettevõte on võtnud vastu õigeid otsuseid kahjumlikel üüripindadel tegutsemise lõpetamiseks. Samuti näitab teenitud kasum seda, et ettevõtte allesjäänud tegutsemiskohad on toimivad kauplused/letid, kust tarbijad on harjunud ettevõtte tooteid ostma.

Ettevõte on ka oluliseks tööandjaks. Avalduse esitamise seisuga on Ettevõte tööandjaks 34-le töötajale. Majanduslike raskuste olemuse ja tekkimise põhjuste kirjeldus Ettevõtte jaoks on äärmiselt olulised hea asukohaga ning pagaritöökodade pidamiseks piisavate võimalustega rendipinnad, kus oleks võimalik nii tootmine kui ka toodete müük otse tarbijatele. Kuid kahjuks on Ettevõte teinud rendipindade osas mõningaid halbu valikuid, mis on toonud kaasa kahjumi tekkimise. Ka on Ettevõte nentinud, et on liialt kiiresti laienenud ning seetõttu sõlminud varasemalt mõningaid ebasoodsamatel tingimustel rendilepinguid, millest 5 lepingut on tänaseks juba lõpetatud. Oluliseks vastulöögiks sai ka planeeritud Poordi 3 kohviku rajamine ja sellega sõlmitud leping, mille jaoks tehti suuri investeeringuid, kuid kuna Porto Franco projekt ei ole valminud õigeaegselt, siis tekkis sellest avaldajale oluline kahju. Ettevõtte hetke majanduslik olukord Käesoleva seisuga puudub ettevõttel piisaval hulgal likviidseid vahendeid kõigi oma lühiajaliste kohustuste koheseks tasumiseks, kuid Ettevõte on veendumusel, et kohustuste ajatamise korral suudab Ettevõte kohustused kogu põhivõlgnevuse ulatuses täita. Saneeritavate põhikohustuste maht on saneerimiskava koostamise hetke seisuga 231 852,71 eurot. Ettevõtte varaks on põhivara ja seadmed, mis on seotud igapäevase majandustegevusega. Samuti on varaks laoseis ja varud. Ettevõttel on käesoleval hetkel käibekapitali puudus, milles tulenevalt ei suuda ettevõte täita kõiki lühiajalisi kohustusi. Ettevõtte 31.08.2019.a. bilansi kohaselt on ettevõttel kokku varasid 336 045,50 eurot, millest käibevara 208 319,39 eurot ja põhivara 127 726,11 eurot. Samas on ettevõttel kohustusi kokku 477 866,55 eurot, millistest lühiajalised on 405 135,12 eurot ja pikaajalised 72 731,43 eurot. Ettevõtte 2019.a. äritulud kokku 31.08.2019.a. seisuga on 1 056 739,13 eurot ning augusti kuu äritulud eraldi on 125 139,90 eurot. Ettevõtte 2019.a. ärikulud kokku 31.08.2019.a. seisuga olid 1 117 293,11 eurot ning augustikuu ärikulu oli 110 290,39 eurot. Seega on ettevõte suutnud juba augusti kuus vähendada oma igakuiseid kulutusi ca 34 000 euro ulatuses, kuid ettevõtte müügitulu on jäänud sarnaseks varasemate kuude müügituluga. Ettevõtte hinnangul on müügitulu suurenemisel väga suur roll ka ettevõtte tegevust toetavatel tarbijatel, kes on algatanud mitmeid üleskutseid ettevõtte tooteid rohkem ostma. Ettevõte peab kujunenud olukorda pigem ajutiseks ja arvestades asjaolu, et saneerimiskava esitamise hetkeks oli lõpetatud juba 5 kahjumlikku üürilepingut, on ettevõtte viimane tegevuskuu olnud kasumlik. Kohustuste täitmise ajatamine ja kõrvalnõuete (viiviste, leppetrahvide jmt) kustutamine annaks ettevõttele võimaluse kohustused vähendatud ulatuses täita ja jätkata tavapärase majandustegevusega. Pankrotihinnang Ettevõte oleks ilma saneerimismenetluseta tõenäoliselt maksejõuetu, kuivõrd ei suudaks täita kõiki lühiajalisi kohustusi käibevara arvelt. Samuti võib ilma saneerimismenetluseta tekkida olukord, kus osad võlausaldajad pöörduvad võlgnevuse sisse nõudmiseks kohtu poole ning paluvad arestida ettevõtte pangakontod, kuid selline tegevus viiks koheselt ettevõtte tegevuse seiskumiseni ning tooks kaasa ilmselt pankrotimenetluse. Ettevõtte pankroti välja kuulutamise korral lõpetaks ettevõte oma tegevuse ning pankrotihaldur alustaks ettevõtte varade müüki. Võttes arvesse, et ettevõtte varadele on seatud kommertspant summas 39 000 eurot Swedbank AS-i kasuks, on suur tõenäosus, et oma nõude saaks rahuldatud eelkõige pank ning juhul kui vara müügist õnnestuks saada suuremat tulu, siis väga väikeses määras ka teised võlausaldajad. Saneerimismenetluse käigus on ettevõttel plaanis rahuldada kõikide

- viiviste ja muude kõrvalnõuete (sissenõudmiskulud, võimalikud leppetrahvid) arvestamine lõpetatakse ning viivised ja muud kõrvalnõuded kuuluvad tühistamisele 100% ulatuses. Nõuete ümberkujundamise abinõude tulemus on ettevõtte maksevõime tagamine, võlakoormuse vähendamine ja ajatamine ning saneerimiskavaga hõlmatud nõuete tasumine vastavalt saneerimiskavas ettenähtud tagastamistingimustele. Saneerimiskava täitmise tähtaeg Ettevõtte suhtes lõpeb saneerimiskava täitmise tähtaeg hiljemalt kolm aastat peale saneerimiskava kinnitamise kohtumääruse jõustumist, st võlausaldajate lõpliku nõuete rahuldamise tähtpäeval. Ülevaade põhitegevustes saneerimismenetluse ajal. Ettevõte plaanib tegevust jätkata samal tegevusalal ning ettevõtte kasumlikkuse tõusu ja käibevahendite suurenemist saab prognoosida tulenevalt järgmistest asjaoludest: Ettevõte on lõpetanud viis üürilepingut, milliste lepingutega seonduvalt kaasnesid ettevõttele märkimisväärsed kulud, kuid kahjuks puudus üüripindadel oodatud külastatavus ja käive Ettevõte on sõlminud Selver AS-iga koostöölepingud, mille kohaselt avatakse kümnes suuremas Selveri kaupluses viie aasta jooksul Muhu Leiva küpsetusletid Jätkatakse juba arendatud toodete müüki lansseerimisega olemasoleva tehnilise võimsuse baasil. Nimelt arendati xxx asuvas pagaritöökojas, mille rendileping on küll tänaseks päevaks lõpetatud, ulatuslikult uusi tooteid, eelkõige nisujahu baasil (eelkõige saiad, küpsetised), mis said tarbijatelt väga head tagasisidet. Nimetatud produktide masstootmisesse juurutamine ja müük on võimalik kohaldada allesjäänud tootmise baasil. Swedbank AS-iga sõlmitakse uus laenuleping, mille kohaselt koondatakse erinevad lepingud üheks lepinguks ja pikendatakse maksegraafik seniselt 1,5 aastalt viiele aastale. Kõik eelnev peaks looma olukorra, kus ettevõtjal tekib vabasid vahendeid maksegraafiku alusel saneerimiskavas välja toodud võlgnevuste tasumiseks ning piisab ka käibevahendeid jooksva majandustegevuse elluviimiseks. Samuti suudetakse eeltoodud abinõude abil hoida juulis/augustis saavutatud positiivset kassavoogu. Saneerimine võimaldaks tagada ettevõtte majandusliku stabiilsuse ning makseraskused ja –jõuetuse ohu saneerimise järgselt välistada. Ettevõtte juhtkonna prognoos järgnevateks aastateks võimaldab väita, et suure tõenäosusega suudab Ettevõte kasumlikkuse ja likviidsuse säilitada ka pärast saneerimiskava täitmist. Eeltoodu võimaldab eeldada ettevõtte võimelisust jätkusuutlikuks majandamiseks pärast seda, kui saneerimise kaudu on ajatatud ettevõtte kohustusi, mille täitmine on osutunud problemaatiliseks. Stabiliseerunud majanduslik olukord loob pärast saneerimist omakorda eeldused edasisteks arenemis- ning investeerimisvõimalusteks. Saneerimiskava mõju töötajatele Ettevõtte saneerimine võimaldab vältida tõenäoliselt saabuvat maksejõuetust ning sellest tuleneva pankrotimenetluse algatamist, säilitades seeläbi ettevõtte töötajate töökohad. Ettevõttel on käesoleval hetkel 34 töötajat, seega on ettevõte oluline tööandja. Kuna saneerimise ebaõnnestumisega kaasneks tõenäoliselt ettevõtte pankrotistumine, sõltub saneerimisest otseselt töötajate ja nende ülalpeetavate sissetulek. Kuna töötuse määr ei ole viimaste aastate jooksul oluliselt paranenud, halveneks saneerimiskava kinnitamata jätmisega tõenäoliselt kaasnev pankrotistumine otseselt ja oluliselt vähemalt 34 inimese sotsiaalset olukorda, kuna kiiresti uue töökoha leidmise perspektiiv on ebaselge.

2.Ettevõtte aruandlus ja informeerimiskohustus Ettevõte on kohustatud tagama võlausaldajate informeerituse olulistest Ettevõtet puudutavatest sündmustest kogu saneerimismenetluse jooksul. Ettevõttel on koos saneerimisnõustajaga kohustus edastada võlausaldajatele ülevaateid ettevõtte poolse saneerimiskava täitmise kohta vähemalt 2 korda aastas peale saneerimiskava jõustumist. Ettevõte kohustub esitama saneerimisnõustajale iga kvartali lõpus aruandeid saneerimise kohta (s.h. bilanss, kasumiaruanne, pangakonto väljavõtted, ülevaade maksmata arvetest, päevaraamat) kvartali lõpule järgneva kuu 25-ndaks kuupäevaks. Ettevõte kohustub informeerima saneerimisnõustajat koheselt saneerimiskava mistahes rikkumisest või suutmatusest saneerimiskava täita. Kohtumääruse põhjendused Kohus, uurinud kohtule esitatud saneerimiskava ja sellele lisatud dokumentaalseid tõendeid, asub seisukohale, et saneerimiskava tuleb kinnitada. Saneerimiskava on koostatud kohtu hinnangul eesmärgiga taastada jätkusuutlik majandamine selliselt, et oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid oluliselt suuremas mahus kui pankrotimenetluses ning see kava kuulub kinnitamisele Muhu Leib OÜ esitas 01.08.2019. a Harju Maakohtule avalduse saneerimismenetluse läbiviimiseks seoses vajadusega üle saada ajutistest makseraskustest. Harju Maakohus algatas 22.08.2019. a määrusega Muhu Leib OÜ saneerimismenetluse ning määras saneerimisnõustajaks Martin Krupp’i. Harju Maakohtu 22.08.2019. a määruse kohaselt on saneerimiskava vastuvõtmise tähtajaks 16.10.2019. a ning saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamise tähtpäevaks on 21.10.2019. a. Saneerimisnõustaja esitas 16.10.2019 kohtule kinnitamiseks Muhu Leib OÜ saneerimiskava ja saneerimisnõustaja tegevus- ja kuluaruande. Võlausaldajad on kinnitanud saneerimiskavaga nõustumist. Vastavalt SanS § 28 lg 1 kohaselt kui võlausaldajad on saneerimiskava vastu võtnud, esitatakse see käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul kohtule kinnitamiseks. SanS § 24 lg 4 kohaselt saneerimiskava on vastu võetud, kui saneerimiskava vastuvõtmise poolt hääletab vähemalt pool kõigist vastavasse rühma kuuluvatest võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku (2/3) rühmas esindatud häältest . Kõik käesolevas saneerimiskavas hõlmatud võlausaldajad moodustavad ühe rühma ja kõiki võlausaldajad koheldakse saneerimiskavaga võrdselt.

16.10.2019 koostas saneerimisnõustaja hääletusprotokolli, millest nähtub, et saneerimiskava ja üleskutse edastati 24 võlausaldajale, kelle kõikide häälte arv kokku on 231 853 häält. Saneerimiskava vastuvõtmiseks oli vajalik vähemalt 12 võlausaldaja poolt hääled, kelle nõuetega on esindatud vähemalt 154 468 häält. Hääletamissedeli tagastas ja hääle andis 15 võlausaldajat, kes kõik hääletasid saneerimiskava poolt. 9 võlausaldajat ei tagastanud hääletamissedelit, seega loeti nemad hääletanuks saneerimiskava vastu. Eelnevast tulenevalt oli poolthäältega esindatud 176 651 häält ja vastuhäältega 55 202 häält. Seega on saneerimiskava võlausaldajate poolt vastu võetud. SanS § 28 lg 2 kohaselt kohus kinnitab vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle saamisest arvates. Kinnitamisel kontrollib kohus, kas: 1) käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud saneerimisteade on võlausaldajale edastatud ja kas see vastab käesolevas seaduses esitatud nõuetele; 2) saneerimiskava projekt on § 20 lõike 3 kohaselt võlausaldajale tutvumiseks edastatud; 3) käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud teade saneerimiskava vastuvõtmise koosolekul osalemiseks või üleskutse seisukoha esitamiseks on võlausaldajale edastatud; 4) saneerimiskava vastab käesoleva seaduse §-s 21 ettenähtud nõuetele; 5) saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud käesoleva seaduse §-s 24 ettenähtud nõudeid, eelkõige kas saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldaja õigusi. Saneerimisnõustaja saatis Muhu Leib OÜ võlausaldajatele saneerimisteated 29.08.2019. Üleskutse esitada saneerimiskava vastuvõtmiseks kirjalik seisukoht saadetud võlausaldajatele 30.09.2019. Võlausaldajate seisukoha avaldamise tähtaeg oli 30.09.2019. Kohus leiab, et saneerimisteade, saneerimiskava projekt ning üleskutse seisukoha esitamiseks on võlausaldajate esitatud. Kohus leiab, et saneerimiskava sisaldab nõuetekohaselt ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldust saneerimismenetluse algatamise seisuga, samuti on saneerimiskavas analüüsitud põhjusi, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse. Saneerimiskava sisaldab ettevõtte prognoositavat majanduslikku seisundit pärast saneerimismenetluse lõppemist ja saneerimiskava täitmise tähtaega. Samuti sisaldab saneerimiskava saneerimisabinõude kirjeldust ning nende eesmärgipärasuse analüüsi, võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldust ja põhjendusi. Seega saneerimiskava vastab SanS § 21 esitatud nõuetele. Saneerimiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Saneerimiskavas on saneerimisabinõudena kasutatud rahaliste kohustuste ajatamist, maksetähtaegade pikendamist ning kõrvalnõuete tühistamist, nõuete ümberkujundamine on kohtu hinnangul antud juhul lubatud ja seda on tehtud lubatud viisil. Kõrvalnõudeid (intress-viivis) vähendatakse 100% ulatuses. Kõik saneerimismenetlusse kaasatud võlausaldajate põhiõuded tasutakse kolme aasta jooksul saneerimiskava kinnitamise kohtumääruse jõustumisest, selliselt, et väljamaksed võlausaldajatele tehakse iga aasta 15. jaanuaril ja 15. juulil. Esimesed väljamaksed tehakse võlausaldajatele 15.01.2020 nende kuude eest, mil saneerimiskava kinnitamine on jõustunud, proportsionaalselt kuue kuulise perioodi eest tehtava väljamaksega. Ettevõtte suhtes lõppeb saneerimiskava täitmise tähtaeg hiljemalt kolm aastat peale saneerimiskava kinnitamise kohtumääruse jõustumist, st. võlausaldajate lõpliku nõuete rahuldamise tähtpäeval. Kohtule esitatud andmed määratud häälte arvu kohta vastavad SanS § 24 lg 2 nimetatud põhimõttele ja seega ei ole võlausaldajate õigusi rikutud. Saneerimiskava ja üleskutse edastati 24 võlausaldajale, kelle kõikide häälte arv kokku on 231 853 häält. Saneerimiskava vastuvõtmiseks oli vajalik vähemalt 12 võlausaldaja häält, kelle häältega on esindatud vähemalt 154 468 häält. Võlausaldajatest hääletas saneerimiskava kinnitamise

Seega saneerimiskava vastuvõtmisel ei ole rikutud SanS § 24 lg 3 nõudeid. Kohus asub seisukohale, et saneerimiskava on realistlik ja täitmine realiseeritav ning saneerimiskava tuleb kinnitada. SanS § 50 lg 1 kohaselt teostab järelevalvet saneerimiskava täitmise üle saneerimisnõustaja. SanS § 50 lg 1 sätestab, et saneerimisnõustaja esitab saneerimiskava täitmise kohta võlausaldajale ja kohtule igal poolaastal aruande, milles kirjeldab ettevõtte majanduslikku seisundit, saneerimiskava täitmist ja muid olulisi asjaolusid, mille vastu võlausaldajal võib huvi olla. Kohus võib saneerimisnõustajale panna järelevalve teostamisel lisakohustusi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt saneerimisnõustaja teatab ettevõtja maksejõuetusele viitavatest asjaoludest kohe ettevõtjale ja püsiva maksejõuetuse saabumisel ka võlausaldajale ning saneerimiskava kinnitanud kohtule. Nimetatud kohustus ei mõjuta juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikme vastutust pankrotiavalduse esitamata jätmise eest. SanS § 50 lg 5 näeb ette, et ettevõtja annab saneerimisnõustajale järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab saneerimisnõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel. SanS § 37 lg 1 kohaselt määrus, millega saneerimiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte ettevõtjale ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse. Määrus, millega saneerimiskava kinnitatakse, on kohe täidetav. Saneerimisnõustaja tasu SanS § 18 lg 2 järgi saneerimiskava kinnitamisel on saneerimisnõustajal õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. SanS § 18 lg 3 kohaselt otsustab saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse kohus saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel. SanS § 18 lg 5 kohaselt SanS § 18 lg 3 nimetatud kohtulahend on ettevõtja suhtes täitedokumendiks selle summa ulatuses, mis ületab SanS § 18 lg 1 nimetatud deposiidina selleks ettenähtud kontole makstud summat. Justiitsministri 9. jaanuari 2009 määruse nr 1 „Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad” § 2 kohaselt lähtub kohus saneerimisnõustaja tasu määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse määruse § 4 ja 5 või 6 alusel Muhu Leib OÜ saneerimisnõustaja Martin Krupp on esitanud kohtule kinnitamiseks äriühingu saneerimiskava. Lisaks eeltoodule on saneerimisnõustaja esitanud kohtule oma töö aruande ja tasu taotluse. Saneerimisnõustaja palub määrata saneerimisnõustaja tasuks 7 272 eurot, millest 6000 eurot tuleb välja maksta kohtu deposiidist. Avaldaja seaduslik esindaja ei ole esitanud saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste suuruse osas vastuväiteid. Lisaks palub Muhul Leib OÜ saneerimisnõustaja Martin Krupp määrata tasu järelevalve teostamise eest kalendrikuus 500 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et arvestades saneerimisnõustaja töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud saneerimisnõustajale välja mõista tasu taotletud suuruses, so. 7 272 eurot ning tasu järelevalve teostamise eest kalendrikuus 500 eurot, millele lisandub käibemaks. Tasu suurus vastab justiitsministri 9. jaanuari 2009.a määrusega nr 1 § 4 ja 5 sätestatule. Tasu on võimalik kanda osaliselt ettevõtja poolt kohtu deposiidina ette makstud vahenditest. Puudujäävas ulatuses tuleb tasu jätta ettevõtja kanda. Põhjendatud on ka tasu määramine saneerimisnõustajale saneerimiskava täitmise üle järelevalve teostamise eest.