Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 04.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-18-127373/13
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 04.11.2019
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 795

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

CREDITREFORM EESTI OÜ10887820(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(tagaseljaotsus) Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Bome

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. november 2019, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-127373

Tsiviilasi

Creditreform Eesti OÜ hagi T T vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

202,20 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Creditreform Eesti OÜ (registrikood 10887820), lepinguline esindaja Triin Reinmaa (e-post [email protected]) Kostja T T (isikukood xxx, elukoht xxx, menetlusdokumendid kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel.

2.Mõista kostjalt T T hageja Creditreform Eesti OÜ kasuks välja elektrilepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 48,46 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja seisuga 05.04.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 12,49 eurot.

3.Mõista kostjalt T T hageja Creditreform Eesti OÜ kasuks välja viivis põhivõlgnevuse tasumata osalt (48,46 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.04.2019 kuni T T poolt põhinõude kohase täitmiseni.

4.Mõista kostjalt T T hageja Creditreform Eesti OÜ kasuks välja võrgulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 57,81 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja seisuga 09.04.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 14,94 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa, so 340 euro tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjon summas, mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt. Rahandusministeeriumi arvelduskonto nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB Pank – EE571010220229377229; Danske Bank – EE513300333522160001; Luminor Bank – EE221700017003510302. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.