Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Ahto Järvela Kostja: M.V (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi M.V vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.
2.Mõista M.V-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 3590 eurot, intress 47,36 eurot ja sissenõudmiskulud summas 50 eurot.
3.Mõista M.V-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlgnevuselt (3590 eurot) alates 28.01.2025 kuni otsuse tegemiseni 10.09.2026 summas 606,92 eurot ja viivis põhinõude (3590 eurot) tasumata osalt alates 11.09.2026 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta resolutsiooni p-des 2 ja 3 väljamõistetut ületavas osas hageja nõuded rahuldamata.
6.Mõista M.V-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 793,25 eurot ning viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
7.M.V-l tuleb väljamõistetud menetluskulud arvelduskontole XXX viitenumbriga XXX.
tasuda Julianus
Inkasso OÜ
2-25-22276 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist kohtuistungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUDED JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 19.12.2025 Viru Maakohtule hagi M.V (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 3590 eurot, intressi 228,85 eurot, haldustasu 15,60 eurot, lepingutasu 95 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, kuni 18.12.2025 arvestatud viivise 540,22 eurot ning alates 19.12.2025 viivise põhivõlalt 16,90% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Samuti taotleb hageja menetluskulude kostja kanda jätmist ja menetluskuludelt viivist.
1.1.Hagi kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance ja kostja 12.09.2024 tarbijakrediidilepingu nr XXX. Lepingu alusel anti kostjale sõiduki ostmiseks 3590 eurot krediiti. Krediit tuli tagastada 48 osamaksena, kuumakse oli 110,61 eurot, intressimäär 16,90% aastas, krediidi kulukuse määr 22,65% aastas, lepingutasu 95 eurot ja haldustasu 3,90 eurot kuus. Hageja väitel ei teinud kostja ühtegi tagasimakset. Krediidiandja koostas 06.01.2025 ülesütlemishoiatuse, milles nõudis 343,40 euro tasumist hiljemalt 20.01.2025, ning 27.01.2025 lepingu ülesütlemise teatise. AS Inbank Finance teatas 28.01.2025 nõude loovutamisest hagejale.
2.Kohus jättis 12.06.2026 hagi käiguta ja kohustas hagejat esitama tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, vajaduse korral nõude ümberarvestuse ning täpsustused ülesütlemishoiatuse ja ülesütlemisavalduse kättetoimetamise kohta.
3.Hageja esitas 01.07.2026 seisukoha. Hageja jäi seisukohale, et krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest kogus kostjalt andmeid sissetuleku ja kohustuste kohta, kontrollis sissetulekut Maksu- ja Tolliameti andmete alusel ning kontrollis maksehäirete puudumist. Hageja leidis, et pangakonto väljavõtte küsimine ei ole alati kohustuslik.
3.1.Alternatiivselt esitas hageja ümberarvestuse juhuks, kui kohus peab vastutustundliku laenamise põhimõtet rikutuks. Ümberarvestuse kohaselt on tasumata põhiosa 3590 eurot ja VÕS § 94 järgne intress 47,36 eurot. Hageja taotles ka sel juhul viivist ning leidis, et viivis tuleb välja mõista lepingujärgses määras 16,90% aastas, alternatiivselt seadusjärgses määras.
4.Kohus võttis hagi 03.07.2026 menetlusse. Kostja sai hagimaterjalid 03.07.2026 isiklikult kätte, kuid vastust hagile ei esitanud.
5.Kohus määras 14.08.2026 asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ja andis pooltele kuni 01.09.2026 tähtaja täiendavate seisukohtade ning tõendite esitamiseks. Hageja teatas 01.09.2026, et jääb varem esitatud seisukohtade ja tõendite juurde. Kostja täiendavaid seisukohti ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. 2 (6)
2-25-22276
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja vastamata jätmine ei vabasta kohut kohustusest kontrollida tarbijakrediidilepingu imperatiivsetest normidest tulenevaid küsimusi. Kohus hindab esitatud tõendeid kogumis TsMS § 232 järgi. Leping, krediidi väljamaksmine ja nõude loovutamine
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. AS Inbank Finance tegutses krediidiandjana majandus- ja kutsetegevuses ning kostja sõlmis lepingu füüsilise isikuna sõiduki ostmiseks. Seega on tegemist tarbijakrediidilepinguga, mille üle ei ole ka vaidlust.
9.12.09.2024 leping (dtl 13) on esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning selles on märgitud krediidisumma, lepingu kestus, maksete arv ja suurus, intressimäär, krediidi kulukuse määr, lepingutasu, haldustasu ning viivisemäär. Maksekviitungi (dtl 18) järgi kanti 13.09.2024 kostja arvelduskontole 3590 eurot. VÕS § 408 lg-st 2 tulenevalt ei ole alust lugeda lepingut vormipuuduse tõttu tervikuna tühiseks pärast krediidi kasutusse võtmist.
10.Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 22,65% aastas ei ületanud lepingu sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud ülempiiri. Seega ei ole leping krediidi kulukuse määra tõttu tühine.
11.28.01.2025 teatis (dtl 28) kinnitab, et AS Inbank Finance loovutas lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega Aktiva Finance Group OÜ-le. Hageja on seega nõude esitamiseks materiaalõiguslikult õigustatud VÕS §-de 164 ja 170 alusel. Vastutustundliku laenamise põhimõte
12.VÕS § 4034 lg-te 1 ja 2 järgi peab krediidiandja enne lepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ning hindama krediidivõimelisust. Hinnata tuleb muu hulgas tarbija varalist seisundit, regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemat maksekäitumist ja uue krediidikohustuse mõju. VÕS § 4034 lg 4 ja krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-te 3 ja 4 järgi ei piisa üksnes tarbija avaldatud andmete ülevõtmisest, vaid krediidiandja peab neid mõistlikul viisil kontrollima. VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendab nende kohustuste täitmist krediidiandja.
13.Laenutaotlusest (dtl 29) nähtub, et kostja märkis igakuiseks sissetulekuks 950 eurot ja kohustusteks 150 eurot. Ülalpeetavate arvu ja tööandja väljad jäid tühjaks. Krediidiandja kontrollis Maksu- ja Tolliameti andmete alusel kümne kuu keskmist sissetulekut ja sai 1036,95 eurot. Krediidiotsus oli automaatselt positiivne.
14.Hageja ei ole aga esitanud tõendeid selle kohta, kuidas kontrolliti enne lepingu sõlmimist kostja 150 euro suuruseks märgitud finantskohustusi. Esitatud maksehäire väljavõte (dtl 30) on koostatud 17.12.2025, s.o pärast lepingu sõlmimist, ning Creditinfo ja Krediidiregistri lepingueelsete päringute vastuseid toimikus ei ole. Aktiivsete maksehäirete puudumine ei tõenda iseenesest varaliste kohustuste mahtu.
15.Samuti ei nähtu toimikust, et krediidiandja oleks välja selgitanud kostja tegelikud püsivad majapidamiskulud, ülalpeetavad või muud vältimatud väljaminekud. Hageja viitab statistikapõhisele arvestuslikule elatusmiinimumile, kuid ei ole avaldanud selle suurust ega esitanud arvutust, milles see oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võetud. Kostja pangakonto väljavõtet ei küsitud ning kohtule ei ole esitatud muud terviklikku andmestikku, mis võimaldaks hinnata kostja tegelikke rahavooge ja kohustusi.
16.Asjaolu, et seadus ei nõua igas olukorras just pangakonto väljavõtet, ei tähenda, et krediidiandja võiks jätta tarbija kohustused ja majapidamiskulud sisuliselt kontrollimata. Käesolevas asjas kontrolliti dokumentaalselt üksnes sissetulekut. Muude otsustavate näitajate kohta tugineti kostja taotlusele või üldisele väitele maksehäirete puudumise kohta. Sellest ei piisa 3 (6)
2-25-22276 järelduseks, et krediidiandja veendus andmete kogumis analüüsimise tulemusena kostja krediidivõimelisuses VÕS § 4034 lg 6 tähenduses.
17.Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et kostja esitas teadlikult valeandmeid. Seetõttu ei vabasta kostja kinnitus andmete õigsuse kohta krediidiandjat seadusest tulenevast kontrollikohustusest. Kohus järeldab, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet.
18.VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud määrast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale ei võlgne. Seetõttu ei kuulu rahuldamisele nõuded lepingujärgse intressi 228,85 eurot, haldustasu 15,60 eurot ega lepingutasu 95 eurot osas, mis ületavad ümberarvestuse järgset seadusjärgset intressi. Hageja esitatud ümberarvestuse (dtl 58) järgi on VÕS § 94 järgne intress 47,36 eurot. Kostja ei ole ümberarvestusele vastu vaielnud ning kohus ei tuvastanud selles arvutuslikku vastuolu toimiku muude andmetega. Põhivõlg, lepingu ülesütlemine ja sissenõutavus
19.VÕS § 396 lg 1 järgi peab laenusaaja tagastama saadud rahasumma. Kostjale anti 3590 eurot ning toimikust ei nähtu ühtegi tagasimakset. Põhivõlanõue 3590 eurot on seetõttu põhjendatud.
20.VÕS § 416 lg 1 järgi võib krediidiandja osamaksetena tagastatava tarbijakrediidilepingu makseviivituse tõttu üles öelda, kui tarbija on viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja koos ülesütlemise hoiatusega. Toimikus on 06.01.2025 kirjalik hoiatus (dtl 26), millega anti võla tasumiseks täiendav tähtaeg kuni 20.01.2025, ja 27.01.2025 ülesütlemisavaldus (dtl 27). Hageja on selgitanud, et dokumendid saadeti kostja lepingujärgsele aadressile ning kostja ei ole nende saamist vaidlustanud. Lepingu üldtingimuste p 8.1.2 kohaselt loetakse posti teel saadetud teade kättesaaduks viie kalendripäeva möödumisel postitamisest. Toimikus puudub eraldi postitamist või tegelikku kättesaamist kinnitav dokument. Arvestades siiski kostjale antud menetluslikku võimalust sellele asjaolule vastu vaielda, tema vastamata jätmist ning hageja esitatud järjestikuseid kirjalikke teateid, lähtub kohus käesolevas asjas sellest, et ülesütlemine muutus kostja suhtes kehtivaks hiljemalt 27.01.2025 ning kostjale oli antud kahenädalane täiendav tähtaeg.
21.Ülesütlemise ajal oli kostja jätnud tasumata vähemalt kolm järjestikust tagasimakset ning hageja esitatud ümberarvestuse kohaselt ei olnud tehtud ühtegi makset. Seetõttu muutus tagastamata krediidisumma pärast lepingu ülesütlemist sissenõutavaks. Põhivõlg 3590 eurot ja seadusjärgne intress 47,36 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Viivis ja sissenõudmiskulud
22.Kui võlgnik on rikkunud rahalist kohustust, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt nõuda täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivisemääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ei võta VÕS § 4034 lg 7 teine lause võlausaldajalt õigust nõuda viivist. Viivist tuleb küll reeglina maksta lepingujärgses määras, kuid praegusel juhul on lepingujärgne intressimäär VÕS § 4034 lg 7 alusel asendunud seadusjärgse määraga, algse määraga intressikokkulepe on tühine. Viivist ei saa nõuda tühisele kokkuleppele tuginedes. (vt TrtRnKo 29.05.2026, 2-2512245, p 16; RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p 24). Seetõttu ei saa viivist lugeda 16,90% aastas määras tasumisele kuuluvaks. Hageja alternatiivne seadusjärgse viivise nõue on põhjendatud.
4 (6)
2-25-22276
23.Hageja on viivist nõudnud põhivõlalt alates 28.01.2025 kuni nõude tasumiseni. TsMS § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab seega välja viivise põhivõlalt 3590 eurot alates 28.01.2025 kuni otsuse tegemiseni 10.09.2026 summas 606,92 eurot, mis kujuneb järgmiselt:
Samuti mõistab kohus kostjalt välja viivise alates 11.09.2026 põhinõude 3590 euro tasumata osalt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud muutuvas määras. Lepingujärgset määra ületavas osas jääb viivisenõue rahuldamata.
24.Hageja nõuab ka sissenõudmiskuluna 50 eurot. VÕS § 4034 lg 7 teise lause järgi ei võlgne tarbija vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral krediidiandjale muid tasusid. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ei ole laenuleping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude laenuga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Laenusaaja ei vabane viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest, sest tegemist ei ole laenuga seotud tasuga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt TrtRnKo 28.05.2026, 2-25-20931, p 11). Hagiavalduses on hageja kirjeldanud, millised toimingud võlgnevuse sissenõudmiseks tehti, millised kirjad saadeti ning kirjad on ka hagiavaldusele tõenditena lisatud. Samuti sisaldub sissenõudmiskulude tasumise kokkulepe lepingu üldtingimuste p-s 4.7 (dtl 15). Seega mõistab kohus välja sissenõudmiskulud summas 50 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25.TsMS § 173 lg 1 järgi määrab kohus otsuses menetluskulude jaotuse. TsMS § 163 lg 1 võimaldab hagi osalise rahuldamise korral jaotada kulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palus välja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3590 eurot, intressi 228,85 eurot, haldustasu 15,60 eurot, lepingutasu 95,00 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 540,22 eurot, kokku 4519,67 eurot. Rahuldatud nõude arvestuslik väärtus on 4294,28 eurot, mis koosneb põhivõlast 3590 eurot, intressist 47,36 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisest 606,92 eurot ja sissenõudmiskuludest 50 eurot. See moodustab ligikaudu 95% hageja esialgsest nõudest. Seetõttu jätab kohus menetluskulud 95% ulatuses kostja ja 5% ulatuses hageja kanda.
26.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 595 eurot ja lepingulise esindaja kulu 338 eurot (ilma käibemaksuta), tunnihinnaga 169 eurot.
27.Üldjuhul on põhjendatud ja vajalik selline tunnitasu, mis vastab sarnase õigusteenuse keskmisele turuhinnale. Kohtu hinnangul ei ületa tunnihind 169 eurot küll oluliselt turuhinda, kuid arvestades, et tegemist ei ole keskmisest keerukama vaidlusega ja sisuline vaidlus puudus (kostja hagile ei vastanud), ei ole nii kõrge tunnihind põhjendatud. 5 (6)
2-25-22276
28.Riigikohus on viimastel aastatel pidanud advokaadist esindaja puhul põhjendatuks tunnihinda 135–180 eurot (ilma käibemaksuta) (vt RKTKm 10.07.2023 nr 2-22-359, p 17; RKTKm 07.06.2023 nr 2-22-6145, p 19; RKTKm 24.05.2023 nr 2-20-119460, p 28; RKTKm 30.11.2022 nr 2-21-13599, p 15; RKTKm 29.01.2024 nr 2-21-9796, p 18). Hagejat ei esindanud advokaat. Mitteadvokaadist juristide tunnihinnad jäävad internetis leiduvate hinnakirjade andmetel üldiselt vahemikku 80–120 eurot. Tartu Ringkonnakohus on varem lugenud mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks ilma käibemaksuta 135 eurot (TrtRnKm 30.07.2025 nr 2-24-136294, p 15.3), 100 eurot (TrtRnKm 30.06.2025 nr 2-23-6446, p 16), 120 eurot (TrtRnKm 18.06.2025 nr 2-24-13110, p 15) ning keerulisemas ja mahukamas asjas 140 eurot (TrtRnKm 14.08.2025 nr 220-7210, p 18). Seega loeb kohus praeguses asjas selle keerukust ja sisulise vaidluse puudumist arvestades põhjendatud tunnihinnaks 120 eurot. Kohtu hinnangul vastab hageja esindaja ajakulu, 2 tundi, teostatud toimingutele. Seega loeb kohus hageja põhjendatud õigusabikuludeks 240 eurot (vt ka TrtRnKo 29.05.2026, 2-25-12245, p 19). Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 835 eurot.
29.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 95% hageja kantud menetluskuludest, s.o 793,25 eurot. Kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud. Hageja taotlusel lisandub menetluskuludele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja menetluskuludelt otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Menetluskulude nimekirjas esitatud maksejuhise kohaselt tuleb summa tasuda resolutsioonis märgitud kontole ja viitenumbriga. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Maksing kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.