1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi C.G vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.
2.Välja mõista C.G-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Coop Finants AS-i ja C.G vahel 28.03.2022 sõlmitud laenulepingust nr. xxxx tulenev põhivõlgnevus 7266,68 eurot, 30.09.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 354,17 eurot ning edasiulatuv viivis alates 01.10.2026 põhinõudelt (7266,68 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi C.G vastu sissenõudmiskulu, haldustasu, intressi ning osaliselt põhivõla ja viivise nõuetes rahuldamata.
Jätta menetluskulud 63% ulatuses C.G kanda ja 37% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
5.Välja mõista C.G-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 800,10 eurot ning menetluskuludelt (800,10 eurolt) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude nõude täitmiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.Coop Finants AS (krediidiandja, esialgne võlausaldaja) ja C.G (kostja) sõlmisid 28.03.2022 laenulepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja laenu 10 420 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 16,36%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 10420 eurot, intressimäär 13,90%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev 10.04.2026, osamaksete arv 48, laenulepingu sõlmimise tasu 208,40 eurot, igakuine lepingu haldustasu 1,50 eurot. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, tasumata oli kolm järjestikkust osamakset 10.03.2023, 10.04.2023, 10.05.2023, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 30.05.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 29.06.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. 29.06.2023 loovutas esialgne võlausaldaja kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le (hageja) koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Nõude loovutamise teatis tuleneb laenulepingu ülesütlemise teatisest. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametilt. Krediidiinfo kohaselt võlgnevused puudusid. Esialgne võlausaldaja on arvestanud kostja igakuiseks sissetulekuks 869 eurot ja kohustuseks 50 eurot. Arvestades laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu 10 420 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 10.05.2022-10.04.2026. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks 1702,66 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg 8717,34 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 13,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 11. osamaksest, s.o 10.03.2023 kuni ülesütlemiseni 29.06.2023 summas 450,75 eurot (101,24+99,10+96,94+94,76+58,71). Kostja intressi tasunud ei ole.
Vastavalt laenulepingu tingimustele ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamise tasu, mis on 1,50 eurot kuus. 29.06.2023.a. laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 10.03.2023-10.06.2023 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 6 eurot (4 x 1,50). Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Sissenõudmisega seotud kulud on kokku 50 eurot: 03.07.2023 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 11.07.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 26.07.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-maili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud) 15 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõlalt 8717,34 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 30.06.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 20.10.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 13,9% kooskõlas laenulepingu põhitingimuste punktiga 2 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist 2798,55 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 8717,34 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 21.10.2025 lepingujärgse viivisemääras s.o 13,9% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 8717,34 eurot x 13,9% aastas = 1211,71 eurot. Hageja esitas nõude ümberarvestuse, arvestades põhiosa jäägiks 7266,68 eurot. Ümberarvestuse kohaselt on täies ulatuses tasutud osamaksed alates 10.05.2022-10.07.2023 ja osaliselt tasutud 10.08.2023 osamakse. Ümberarvestuse kohaselt ei saa lugeda lepingut kehtivalt üles öelduks, seega esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel. Hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud osamaksed 10.08.2023-10.10.2025 summas 6401,07 eurot, millest põhiosa maksed 6008,16, intress on sissenõutavaks muutnud summas 392,91 eurot ning viivis sissenõutavaks muutunud põhisoalt lepingus kokkulepitud määras 13,90% aastas. Samuti palub võlausaldaja välja mõista tulevikus sissenõutavas muutunud osamaksed TsMS § 369 alusel järgneva maksegraafiku alusel ja viivis põhiosa osamaksetelt tasumise tähtajale järgnevat päevast. Täpsustatud ümberarvestuse kohaselt oli viimase osamakse tasumise tähtaeg 10.04.2026 ehk kogu laenulepingust tulenev nõue on sissenõutavaks muutunud. Samuti on põhjendatud sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivised lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast s.o 11.04.2026 lepingujärgses määras 13,9% aastas. Juhul kui kohus leiab, et ei saa lepingus kokku lepitud viivise määraga viivist välja mõista, palub hageja välja mõista viivised VÕS §113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited
2.Menetlusse võtmise määrus ja hagiavalduse täiendus on kostjale kätte toimetatud 28.10.2025 kättetoimetamisportaali kaudu. Kostja on palunud edastada talle dokumendid koos tõlgetega, kuid ei ole menetlusabi taotlust ega vastust hagile kohtu poolt määratud tähtajaks, s.o 17.11.2025 esitanud. Kostjale on ka kohtukutse kätte toimetatud 29.08.2026. Kohtuistungile kostja ei ilmunud. Mitteilmumise põhjus kohtule teadmata. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult ja suuliselt esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) p-is 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 ega ka TsMS § 410 alusel tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt lahendab kohus asja sisulise otsusega.
5.Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-17622 Aktiva Finance Group OÜ hagi C.G vastu võlgnevuse nõudes. Hagi esemes palub hageja kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 8717,34 eurot, intress 450,75 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2798,55 eurot; viivised alates 21.10.2025 kuni põhinõude (8717,34 eurot) täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 13,9% aastas.
6.Hageja nõuded tulenevad kostja ja Coop Finants AS-i vahel 28.03.2022 sõlmitud laenulepingust nr xxxx. Kuna krediidiandja sõlmis krediidilepingu oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
7.Kuivõrd esitatud nõue tuleneb tarbijakrediidisuhtest, on kohtul kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel, sõltumata vastaspoole vastuväidetest, sh krediidi kulukuse määra, laenusumma väljamaksmist ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist krediidi andmisel.
8.Kohus kontrollis krediidilepingu lepingujärgset krediidi kulukuse määra (16,36%), mis ei ületa seaduses sätestatud piirmäära (16,95*3=50,85%). Hagile on lisatud pangakonto väljavõte, millest nähtub, et laenusumma 10 165,66 eurot kanti kostja pangakontole (dtl 112).
9.Tüüptingimustes kokku lepitud viivisemäär ei ületa enam kui kolm korda seadusjärgset VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäära.
10.Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPRFinance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul loovutusest tulenevalt hagejal. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on
krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“.
11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas on hageja märkinud, et enne lepingu sõlmimist kontrolliti kostja krediidivõimelisust maksehäireregistrist, Krediidiinfost ja Maksu- ja Tolliametist saadud andmete alusel. Maksehäireregistri väljavõtte järgi kostjal maksehäireid ei olnud. Kostja sissetulek oli ühes kuus 869 eurot ning kohustused 50 eurot. Seega hageja hinnangul vastutustundliku laenamise põhimõtet rikutud ei ole. Kohus andis 21.10.2025 puuduste määruses kostjale võimaluse esitada kostja pangakontoväljavõte ja põhjalik analüüs kostja krediidivõimelisuse kohta. Hagejal polnud vaatamata kohtu nõudele esitada täiendavaid väiteid ega tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas, mh kostja pangakonto väljavõtet, ning esitas nõude ümberarvestuse. Lisaks selgitas kohus 19.06.2026 kohtunõudes hagejale täiendavalt vastutustundliku laenamise põhimõtet ja selle rikkumisega kaasnevaid tagajärgi ning andis hagejale täiendava tähtaja intressinõude täpsustamiseks. Hageja ümberarvestatud intressi arvestust ei esitanud. Samuti polnud hagejal esitada täiendavaid tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta.
12.Kohus leiab, et hagis ja hagi lisades (otsustusprotsess) puudub detailne arvestus ja põhjalik krediidianalüüs kostja sissetulekute ja kohustuste kohta, millele tuginedes krediidiandja jõudis järeldusele kostja maksevõimelisuse kohta. Hageja võttis laenu andmisel arvesse kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 869 eurot ning kohustuseks 50 eurot. Kohus selgitab, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju (VÕS § 4034 lg 2). Krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja lähtuma ka KAVS § 49 lõike 1 punktides 1-7, lõike 2 punktides 1-3, lõike 3 punktides 1-3 ja lõikes 7 sätestatust (VÕS § 4034 lg 2). KAVS § 49 lõike 1 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes arvesse vähemalt järgmised näitajad: varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju;
krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. Krediidiandja peab tõendama, et ta on nõuetekohase hoolsusega arvesse võtnud kõik VÕS § 4034 lõikes 2 ja KAVS § 49 lõikes 1 nimetatud asjaolud ning jõudnud analüüsi tulemusena veendumusele tarbija krediidivõimelisuses. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole tarbija krediidivõimelisuse hindamisel järginud seadusest tulenevat kontrollimise metoodikat ega tegutsenud nõuetekohase hoolsusega. Kohtule esitatud materjalides puudub läbipaistev, kontrollitav ja põhjalik krediidianalüüs kostja sissetulekute, kohustuste ja varalise olukorra kohta tavapärases ja usaldusväärses vormis.
13.KAVS § 49 lg 1 p 4 kohustab krediidiandjat kehtestama vastutustundliku laenamise nõude järgimiseks tarbija krediidivõimelisuse hindamise metoodika, mis muuhulgas võtab arvesse muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena. Hageja ei ole selgitanud, millest koosneb kostja igakuisteks kohustusteks märgitud 50 eurot. Krediidiandja ei ole kogunud kostja pangakonto väljavõtet ega kontrollinud sealt kostja igakuiseid majandamiskulusid või olemasolevaid finantskohustusi. Seega ei ole kostja maksevõime hindamisel arvesse võetud kostja tegelikke kohustusi ja kulusid. Kohtu hinnangul ei ole ka eluliselt usutav, et kostja oma igakuiseid majandamiskulusid 50 euro arvelt katta suutis.
14.Hageja ei esitanud kohtule laenulepingu taotlemisega seoses kostja pangakonto väljavõtet. Hagimaterjalidest puuduvad viited ja tõendid selle kohta, et krediidiandja nõudis laenutaotlejalt laenu taotlemisel tema pangakonto väljavõtte esitamist. 03.07.2026 vastuses jäi hageja seisukohale, et kehtiv seadus ei nõua vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks alati ja igal juhul tingimata tarbija pangakonto väljavõtte küsimist. Esialgne võlausaldaja oli otsuse tarbija krediidivõimelisuse kohta teinud piisavate andmete põhjal, esialgsel võlausaldajal ei pidanud tekkima kahtlust tarbija maksevõimes. Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on minimaalselt vajalik nõuda laenutaotlejalt pangakonto väljavõtet piisavalt pika perioodi kohta, et oleks võimalik adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Kohus on seisukohal, et hageja selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ei ole piisavad ja nende põhjal ei ole võimalik veenduda, et kostja oli enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist krediidivõimeline. Krediidiandja ei ole kostja igakuiseid sissetulekuid ning kohustuste mahtu ja struktuuri enne krediidilepingu sõlmimist pangakontoväljavõttelt kontrollinud. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja lepinguid sõlmides tuginenud üksnes kostja poolt edastatud laenutaotlusel ning kontrollinud täiendavalt üksnes avalikke registreid. Kohus leiab, et krediidiandja kogutud muu teave ei olnud kostja krediidivõimelisuse kontrollimiseks piisav. Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole.
15.Eeltoodust järeldab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole krediidilepingu sõlmimisel koostanud läbipaistvat, kontrollitavat ja piisavalt detailset krediidianalüüsi kostja sissetulekute, kohustuste ja varalise olukorra kohta, mille alusel oleks võimalik veenduda kostja tegelikus krediidivõimelisuses. Seega ei ole krediidiandja tarbija krediidivõimelisust hinnanud VÕS § 4034 ja KAVS § 49 nõuete kohaselt ega tegutsenud nõuetekohase hoolsusega, mistõttu loeb kohus, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 6). Sellest tulenevalt on põhjendatud kohaldada seaduses ette nähtud tagajärgi krediidiandja rikkumisele
(VÕS § 4034 lg 7).
16.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Riigikohus on osundanud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2023. a otsus asjas nr 2-23-133882, p 8).
17.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega lepingutasu ja haldustasu kostja hagejale ei võlgne.
18.Hageja esitatud ümberarvestuse ja selle täpsustuse kohaselt ei saa lepingut lugeda kehtivalt üles öelduks ning lepingu nr L403050 viimane maksekuupäev on saabunud. Viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 10.04.2026 ehk kogu laenulepingust tulenev nõue on sissenõutavaks muutunud.
19.Kohus nõustub, et kuna krediidilepingu järgse viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 10. aprill 2026, on käesolevaks ajaks kõik lepingust tulenevad põhiosamaksed sissenõutavaks muutunud. Krediidiandja kandis lepingu alusel kostjale üle 10 165,66 eurot (dtl 112). Kostja on hagejale tagastanud 2898,98 eurot (dtl 135-136). Seega on tasumata põhivõlg 7266,68 eurot, mille osas kuulub hagi rahuldamisele.
20.Kuivõrd kohus tuvastas, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti lepingus kokku lepitud intressimäär. Hageja on esitanud ümberarvestuse, mille järgi on ümberarvestatud intressi summa 392,91 eurot. Samas ei ole hageja esitanud arvutuskäiku, mis võimaldaks selle summa kontrollimist. Hageja esitatud ümberarvestuse tabelist (lisa 6) ei nähtu sellises summas intressi ega selle arvutust. Vaatamata kohtu nõudele (19.06.2026 kohtunõue) ei ole hageja 03.07.2026 vastuses täpsustatud ümberarvestatud intressi arvutuskäiku. Kohtul ei ole kohustust ise hageja nõuet ümber arvestada. Kohus on hagejat hoiatanud, et kui intressinõue jääb VÕS § 403 4 lg 7
kohase arvestuse puudumise tõttu ebaselgeks, võib kohus jätta intressinõude rahuldamata. Seetõttu on hageja intressinõue VÕS § 403 4 lg 7 kohase arvestuse puudumise tõttu ebaselge ning kohus jätab intressinõude rahuldamata.
21.Kohus leiab, et kuna leping ei ole kehtivalt üles öeldud, saab viivise välja mõista alates lepingu järgse viimase osamakse tasumise tähtajale järgnevast päevast. Kohus nõustub hagejaga, et hagejal säilib viivise nõudmise õigus ka juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samas jääb kohus 19.06.2026 kohtunõudes esitatud seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on mh see, et väljamõistetava viivise määr ei tohi ületada seadusjärgset määra. Seega pole vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel hageja õigus nõuda viivist lepinguga kokkulepitud määra järgi nagu hageja leiab 03.07.2026 seisukohas. Viivis on sisult kahju hüvitis kohustuse täitmisega viivitamise korral ning seadusjärgset määra ületavana saab seda käsitleda muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 mõttes. Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt viivise välja seadusjärgses määras. Kuna krediidilepingut ei öeldud kehtivalt üles ja lepingujärgse viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 10. aprill 2026, siis on põhjendatud viivis välja mõista põhinõudelt (7266,68 eurot) alates 11. aprillist 2026 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seega sissenõutavaks muutunud viivis otsuse tegemise seisuga 30.09.2026 on 354,17 eurot (arvutatud viivisekalkulaatoriga https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt). Samuti kuulub rahuldamisele hageja edasiulatuva viivisenõue seadusjärgses määras TsMS § 367 alusel alates otsuse tegemisele järgnevast päevast, s.o 01.10.2026 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
22.Kuivõrd hageja on laenu andmisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hagejal õigus nõuda lepingus kokkulepitud sissenõudmiskulu ja haldustasu kui muud tasu VÕS § 4034 lg 7 tähenduses. Seega saab hageja nõuda sissenõudmiskulu ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama arvestades VÕS § 113 2 lg-s 1 sätestatud ülempiiriga. Hageja ei ole kahju tekkimist eraldiseisvalt põhjendanud ega tõendanud. Kohus jätab eelnevat arvestades haldustasu ja sissenõudmiskulude nõuded rahuldamata. Lõige 2 ei anna iseenesest alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Tegu ei ole lihtsalt seadustatud hinnakirjaga (TsMS kommenteeritud vlj, § 1132, p 7.1.). Eeltoodust tulenevalt ei ole sissenõudmiskulude nõue põhjendatud ning kohus jätab selle rahuldamata.
Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt, s.o alljärgnevas osas:
-põhivõlgnevus 7266,68 eurot; -sissenõutavaks muutunud viivis 354,17 eurot (põhivõlalt 7266,68 eurolt, VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras ajavahemiku eest 11.04.2026 kuni 30.09.2026); -edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.10.2026 põhinõudelt 7266,68 eurolt kuni põhinõude 7266,68 euro täitmiseni. Muus osas jääb hagi rahuldamata.
24.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Arvestades hagihinda 13 234,35 eurot ning hagi rahuldamise ulatust (7266,68+354,17+755,73 [s.o viivis arvestatuna ühe aasta eest]), rahuldab kohus hagi ca 63% ulatuses. Seega jäävad menetluskulud 63% ulatuses kostja kanda ja 37% ulatuses hageja kanda.
25.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, sh riigilõiv 910 eurot ning õigusabikulud 507 eurot (ajakulu 3 tundi tunnihinnaga 169 eurot, sh dokumentide analüüs ja hagi koostamine 2 h, lisaks kohtuistungiks valmistumine ja osalemine 1h). Kohus on seisukohal, et riigilõiv 910 eurot on põhjendatud menetluskulu. Samuti on põhjendatud hageja esindaja ajakulu 3 tunni ulatuses. Samas peab kohus liiga kõrgeks hageja lepingulise esindaja tunnihinda 169 eurot. Üldjuhul on põhjendatud ja vajalik selline tunnitasu, mis vastab sarnase õigusteenuse keskmisele turuhinnale. Kohtu hinnangul ei ületa tunnihind 169 eurot küll oluliselt turuhinda, kuid arvestades, et tegemist ei ole keskmisest keerukama vaidlusega ja sisuline vaidlus puudus (kostja hagile ei vastanud ega osalenud kohtuistungil), ei ole nii kõrge tunnihind põhjendatud. Riigikohus on viimastel aastatel pidanud advokaadist esindaja puhul põhjendatuks tunnihinda 135–180 eurot (ilma käibemaksuta) (vt RKTKm 10. juuli 2023 nr 2-22-359/30, p 17; RKTKm 7. juuni 2023 nr 222-6145/105, p 19; RKTKm 24. mai 2023 nr 2-20-119460/71, p 28; RKTKm 30. november 2022 nr 2-21-13599/26, p 15; RKTKm 29. jaanuar 2024 nr 2-21-9796/80, p 18). Hagejat ei esindanud advokaat. Mitteadvokaadist juristide tunnihinnad jäävad internetis leiduvate hinnakirjade andmetel üldiselt vahemikku 80–120 eurot. Tartu Ringkonnakohus on varem lugenud mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks ilma käibemaksuta 135 eurot (TrtRnKm 30. juuli 2025 nr 2-24-136294, p 15.3), 100 eurot (TrtRnKm 30. juuni 2025 nr 223-6446, p 16), 120 eurot (TrtRnKm 18. juuni 2025 nr 2-24-13110, p 15) ning keerulisemas ja mahukamas asjas 140 eurot (TrtRnKm 14. august 2025 nr 2-20-7210, p 18). Kohus loeb praeguses asjas selle keerukust ja sisulise vaidluse puudumist arvestades põhjendatud tunnihinnaks 120 eurot. Seega on hageja õigusabikulu põhjendatud 360 euro ulatuses (3 x 120). Kokku peab kohus hageja menetluskulusid põhjendatuks summas 1270 eurot (910+360). Arvestatuna menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 800,10 eurot (63% 1270st).
26.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
27.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.