D. A.i hagi Olyrak OÜ vastu (Olyrak OÜ taotlus D. A.i töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses, töövaidlusasi nr 4-1/733/2019) ja Olyrak OÜ hagi D. A.i vastu töövaidluses
Kohtuistungi toimumise aeg
10. september 2019, edasi kirjalik menetlus
Hagihind
6 329, 31 eurot TsMS § 134 lg 3 Hageja/ D. A. (IK xxx, elukoht: xxx; e-post: OÜ Olyrak hagis xxx) kostja: : Maksim Fedotov Hageja (Maksim Fedotov Õigusbüroo OÜ, lepinguline Keskallee 16-1, 30322 Kohtla-Järve; esindaja: e-post: [email protected])
1.D. A.i hagi rahuldada osaliselt. 1.1 Lugeda D. A.i ja OÜ Olyrak vahel 03.09.2018.a sõlmitud tööleping üles öelduks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 21.02.2019.a. OÜ Olyrak on kohustatud muutma töölepingu lõpetamise kande töötamise registris. 1.2 Välja mõista OÜ-lt Olyrak D. A.i kasuks hüvitis 1 452 (üks tuhat nelisada viiskümmend kaks) eurot 75 senti TLS § 100 lg 4 alusel. 1(7)
1.3 Välja mõista OÜ-lt Olyrak D. A.i kasuks saamata jäänud töötasu 1 184 (üks tuhat ükssada kaheksakümmend neli) eurot 80 senti. 1.4
Jätta rahuldamata D. A.i puhkusetasu väljamõistmise nõue.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
MENETLUSE KÄIK
1.D. A. esitas 20.03.2019.a. Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni Jõhvi komisjonile avalduse Olyrak OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, lõpparve ja hüvitise nõudes. Olyrak OÜ esitas 22.03.2019 töövaidluskomisjonile avalduse töölepingu kokkuleppel lõppemise tuvastamise, töötajapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja alternatiivselt töölepingu lõpetamise nõudes. Töövaidluskomisjon liitis 01.04.2019 ühte menetlusse töövaidlusasja 4-1/733/19 D. A.i avalduses OÜ Olyrak vastu ja töövaidlusasja 4-1/765/19 OÜ Olyrak avalduses D. A.i vastu. Töövaidluskomisjon rahuldas 25.04.2019.a. avaldaja nõuded osaliselt ning jättis rahuldamata Olyrak OÜ avalduse D. A.i vastu täies ulatuses.
2.Olyrak OÜ esitas 04.06.2019.a. taotluse D. A.i töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagina selle rahuldatud osas ja OÜ Olyrak töövaidluskomisjonile esitatud avalduse. Maakohus luges D. A.i ja OÜ Olyrak töövaidluskomisjonile esitatud avaldused hagiavaldusteks ja võttis need menetlusse (tl 80).
D. A.I HAGI
3.D. A. esitas töövaidluskomisjonile avalduse, milles nõudis: välja mõista puhkusehüvitis 726 eurot; välja mõista töölt sunnitud puudumise aja eest alates 14.01.2019 kuni 19.02.2019.a. töötasu 1245, 06 eurot (neto) ; muuta vallandamise paragrahvi ja tuvastada et tööleping on üles öeldud TLS § 91 lg 2 alusel alates 20.02.2019.a välja mõista hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel kolme kuu keskmise palga ulatuses 3 x 1452,75 = 4358, 25 eurot. Avalduse kohaselt töötas D. A. OÜ-s Olyrak alates 28.08.2018.a. Kirjalikku töölepingut vaatamata töötaja korduvale nõudmisele tööandja talle ei väljastanud. Alates 14.01.2019.a. ei võimaldatud hagejale tööd (vahetu ülemus ei andnud tööd). Töötaja viibis haiguslehel 2(7)
28.01.2019 kuni 07.02.2019.a. Haiguslehe lõppemisest teavitas hageja koheselt vahetut juhti ning oli valmis ohe tööle asuma. Kuna tööd ei antud, pöördus D. A. 19.02.2019.a. otse tööandja juhtkonna poole ning sai teada, et ta on vallandatud. Põhjust talle ei selgitatud. Töötaja soovis, et temaga lõpetatakse tööleping TLS § 91 lg 2 alusel, kuid töösuhe lõpetati TLS § 88 lg 1 alusel. Välja maksti lõpparve 6, 47 eurot. D. A. töötas alates 02.09.2019.a. Soomes ehitusel abitöölisena ja kokku oli lepitud töötasu 12 eurot tund. D. A. ei ole andnud nõusolekut töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel nagu nähtub töötajate registrist.
OÜ OLYRAK VASTUVÄITED
4.OÜ Olyrak D. A.i nõudeid ei tunnista ja vaidleb neile vastu. Tööandja selgitab, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping, mille kohaselt D. A. töötas OÜ-s Olyrak ehitustöölise ametikohal Soomes alates 03.09.2018.a. Töötaja allkirjastatud töölepingut ei tagastanud. Töötaja töötasu oli 10 eurot tund. D. A. võeti tööle ehitustöölisena, kuid tegelikult töötas ta abitöölisena kuna valetas oma oskuste kohta ning töö käigus selgus, et iseseisvalt ta tööd teha ei suuda, ei oska projekti lugeda, mistõttu sai objektil tööd teha koos teistega ja tõi materjale ette. D. A. ei osanud eesti, soome ega inglise keelt. Töötaja puudulike oskuste tõttu oli tööandjal talle keeruline leida objekte, sest tellijad eelistasid iseseisva töövõime ja –oskustega ehitajaid, kellega oli võimalik suhelda soome keeles. Tööandja töösuhet katseajal ei lõpetanud kuna töötajaid oli vaja. Pärast katseaja lõppu kahanes töötaja hoolsus veelgi. Nuotti 1 Vantaa Soome objekti tellija, X OY saatis objektilt ära 12.01.2019.a. seoses puudulike tööoskustega kolm OÜ Olyrak töötajat, sh D. A.i. Tööandja asus D. A.ile otsima uut objekti ja 28.01.2019 pidi töötaja tööle asuma xxx, kuid töötaja teatas haigestumisest. D. A. viibis haiguslehel 28.01-07.02.2019.a. Töötaja haigestumise tõttu korraldas tööandja objektil tööd ümber, mistõttu ei olnud pärast haiguslehe lõppu tööandjal kohe D. A.ile uut tööd anda. Tööandja hinnangul olnuks võimalik tööd anda märtsis 2019.a. D. A.ile see ei sobinud ja telefoni teel lepiti kokku töölepingu lõpetamises töötaja omal soovil poolte kokkuleppel. Tööandja saatis selle kohta ka kinnitus e-kirjaga 19.02.2019.a. Tööandja maksis välja haigusraha 20.02.2019 Töölepingu lõpetamise kohta poolte kokkuleppel on tehtud kanne töötamise registris. D. A. mõtles ringi ning 21.02.2019 saatis tööandjale e-kirja, milles teatas töölepingu lõpetamisest TLS § 91 lg 2 alusel. Kuna D. A. töötas Soomes, tuleb tööandjal lähtuda ka Soome õigusaktidest. Vastavalt Soome õigusaktidele maksab tööandja töötaja puhkusetasu välja jooksvalt, proportsionaalselt igakuiselt ülejäänud töötasuga. Töötajale on seega jooksvalt kogu töötamise perioodil puhkusetasu makstud. Järelikult on D. A.i nõue puhkusetasu väljamõistmiseks alusetu. Pooled leppisid telefoni teel kokku töölepingu lõpetamises 19.02.2019.a. Juba lõpetatud töölepingut ei saa enam teist korda lõpetada. Tööandja ei lõpetanud töölepingut TLS § 88 lg 1 alusel, mistõttu ei ole võimalik rahuldada töötaja nõuet muuta vallandamise paragrahvi ning seega puudub ka õigus nõuda ebaseadusliku vallandamisega 3 kuu hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel. Sunnitud töölt puudumise aja eest saamata jäänud töötasu nõue 1 245, 06 eurot on põhjendamatu. D. A.ile on jaanuari eest kõik töötasu välja makstud. Tööandja tunnistas D. A.i nõuet osaliselt, vaid pärast haiguslehe perioodi 08.02.-19.02.2019 osas. Töötaja töötas osalise tööajaga, 6 tundi päevas seega töötasu nimetatud ajavahemiku eest saab olla 480 eurot. (lähtuvalt arvestuses 8 tööpäeva x 6 tundi x 10 eurot) Vastavalt töölepingu p 4.3 on tööandja juures igakuine palgapäev kuu 10. päev, seega muutus töötaja nõue veebruari tasu osas sissenõutavaks alles 10.03.2019. Tööandja vaidleb vastu D. A.i nõudele töölepingu lõpetamiseks TLS § 91 lg 2 alusel. 3(7)
OÜ Olyrak palub: jätta rahuldamata puhkusetasu nõue 726 eurot; tuvastada, et poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes 19.02.2019; tuvastada D. A.i poolt 21.02.2019 TLS § 91 lg 2 alusel esitatud ülesütlemisavalduse tühisust Alternatiivselt juhul kui poolte kokkuleppel töölepingu tuvastamise nõue jääb rahuldamata, palub OÜ Olyrak lõpetada tööleping TLS § 107 alusel alates 21.02.2019.a. tööandja taotlusel.
OÜ OLYRAK HAGI (AVALDUS)
5.OÜ Olyrak esitas avalduse töötaja poolt esitatud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja töölepingu lõpetamise aluse tuvastamise nõudes. TLS § 91 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. D. A. esitas 21.03.2019 e-kirja teel töölepingu ülesütlemise avalduse, milles on tuginenud õigusliku alusena TLS § 91 lg 2 ilma põhjenduseta. Viidatud õigusnorm eeldab tööandja lepinguliste kohustuste rikkumise kirjeldust ning rikkumise kõrvaldamiseks tööandjale tähtaja andmist. OÜ Olyrak ei ole D. A.i suhtes lepingulisi kohustusi rikkunud, tööandja otsis aktiivselt töötajale tööd Soomes ning oleks seda ka lähiajal saanud talle võimaldada. D. A. ei ole põhjendanud, milles seisnes tööandja poolne oluline rikkumine, mis õigustab töötajapoolset töösuhte ülesütlemist OÜ Olyrak palub oma avalduses tuvastada et OÜ Olyrak ja D. A.i vaheline tööleping on lõppenud poolte kokkuleppel alates 19.02.2019 ning tuvastada D. A.i poolt 21.02.2019 TLS § 91 lg 2 alusel esitatud töölepingu ülesütlemise avalduse tühisus. Alternatiivselt juhul kui poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamise tuvastamise nõue jääb rahuldamata , lõpetada poolte vaheline tööleping TLS § 107 alusel 21.02.2019.a.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja ja töövaidlusasja materjalidega, leiab, et D. A.i hagi on põhjendatud osaliselt, OÜ Olyrak hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata..
7.Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 3 järgi kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Sama paragrahvi 4. lõike järgi kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Töövaidluskomisjon liitis 01.04.2019 ühte menetlusse töövaidlusasja 4-1/733/19 D. A.i avalduses OÜ Olyrak vastu ja töövaidlusasja 4-1/765/19 OÜ Olyrak avalduses D. A.i vastu. Töövaidluskomisjon rahuldas 25.04.2019.a. avaldaja nõuded osaliselt ning jättis rahuldamata Olyrak OÜ avalduse D. A.i vastu täies ulatuses (tl 13-15) Töövaidluskomisjon otsustas: lugeda D. A.i ja OÜ Olyrak vahel 03.09.2018.a. sõlmitud tööleping üles öelduks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 21.02.2019.a ja kohustas tööandjat tegema töölepingu lõpetamise kande muudatus Maks- ja Tolliameti töötamise registris. 4(7)
mõistis OÜ-lt Olyrak välja D. A.i kasuks hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel 1452, 75 eurot mõistis OÜ-lt Olyrak välja töötasu töö mitteandmise aja eest 1 232, 80 eurot Jättis rahuldamata OÜ Olyrak nõude /avalduse täies ulatuses. D. A. ei ole kohtule esitanud hagi asja lahendamiseks töövaidluskomisjoni rahuldamata jäetud osas.
8.OÜ Olyrak on esitanud maakohtule taotluse D. A.i töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivatamise hagis avalduse rahuldatud osas ning hagi tuvastamaks, et OÜ Olyrak ja D. A.i vaheline tööleping on lõppenud poolte kokkuleppel alates 19.02.2019 ning D. A.i poolt 21.02.2019 TLS § 91 lg 2 alusel esitatud töölepingu ülesütlemise avalduse tühine. Alternatiivselt juhul kui poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamise tuvastamise nõue jääb rahuldamata , lõpetada poolte vaheline tööleping TLS § 107 alusel 21.02.2019.a.
9.Pooled ei vaidle selle üle, et D. A.i ja O Olyrak vahel olid töösuhted. Tööleping sõlmiti 28.08.2018.a. ja töötaja asus tööle alates 03.09.2018 ehitustöölisena. Pooled ei vaidle ka selle üle, et tööandja ei andnud töötajale tööd ajavahemikul 14.01.2019 27.01.2019; 28.01.2019 kuni 07.02.2019 oli D. A. haiguslehel. Pooled vaidlevad selle üle, kas tööleping lõppes poolte kokkuleppel TLS § 79 kohaselt või töötaja 21.02.2019 esitatud ülesütlemisavalduse alusel.
10.Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. OÜ Olyrak väidab, et töösuhe lõppes poolte kokkuleppel TLS § 79 järgi vastavalt telefonivestluses kokkulepitule. Kohus eeltooduga ei nõustu. OÜ D. A.i ja OÜ Olyrak e-kirja vahetusest ei tulene poole soovi / poolte kokkulepet töösuhte lõpetamiseks TLS § 79 (tl 28-30) Vastupidi D. A. ei ole andnud nõusolekut töölepingu lõpetamiseks poolt kokkuleppel (e-kiri 21.02.2019) D. A. esitas OÜ-le Olyrak 21.02.2019 töölepingu ülesütlemisavalduse (tl 29) TLS § 91 lg 2 p 2 alusel TLS § 91 lg 2 p 2 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui: tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega.
11.Vastavalt TLS § 95 lg 1 võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Sama paragrahvi 2. lõike järgi peab töötaja põhjendama erakorralist ülesütlemist. Põhjendamiskohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust (lg 3). Töötaja on töölepingu ülesütlemise vorminõuet järginud. Avalduses puudub küll ülesütlemise põhjendus, kuid TLS § 95 lg 3 kohaselt ei muuda see ülesütlemist tühiseks. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus selle tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Riigikohus on selgitanud, et töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest (vt 5(7)
Riigikohtu 09.04.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-21-14; 07.12. 2011. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17). Tööandja on töötaja avalduse kätte saanud (tl 29) Kostja ei ole hageja väiteid töö andmata ja töötasu maksmata jätmise kohta millegagi ümber lükanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et pooltevaheline tööleping on töötaja poolt kehtivalt üles öeldud TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 21.02.2019.a. OÜ Olyrak poolne töölepingu ülesütlemisavaldus TLS § 88 lg 1 alusel on töötajale saadetud ekirjaga 21.02.2019 so pärast töötajapoolset töölepingu ülesütlemist. Kohus rõhutab, et ülesöeldud lepingut ei saa teistkordselt üles öelda kuid tööandja saanuks TLS § 105 kohaselt pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole nõudega tuvastada ülesütlemise tühisust.
12.D. A. palus välja mõista hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel 4 358, 25 eurot. TLS § 100 lg 4 järgi kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kuivõrd töötajapoolne töölepingu ülesütlemine TLS § 91 lg 2 alusel on põhjendatud, on hageja õigustatud nõudma/ saama hüvitist TLS § 100 lg 4 tulenevalt. Kohus on seisukohal, et töövaidluskomisjon on põhjendatult arvestanud hüvitise väljamõistmisel töösuhte kestusega (lühiajaline, 6 kuud), ja vähendanud väljamõistetavat hüvitist 1 kuu keskmise palga ulatuses ehk 1 452, 75 eurot. Kuivõrd kostja ei ole esitanud keskmise töötaja keskmise töötasu arvestust, lähtub kohus hageja esitatud andmetest (tl 26 pöördel)
13.TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Tulenevalt TLS § 35 peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. TLS § 29 lg 2 järgi kui töötajale lepingu järgi makstavat tötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suurseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. D. A. palub OÜ-lt Olyrak välja mõista töölt sunnitud puudumise aja eest alates 14.01.2019 kuni 19.02.2019.a. töötasu 1245, 06 eurot (neto). OÜ Olyrak tunnistas töövaidluskomisjonile esitatud vastuses D. A.i töötasu nõuet osaliselt so perioodi 08.02-19.02.2019.a. eest. OÜ Olyrak märgib, et töötaja töötas osalise tööajaga 6 tundi päevas ning seetõttu saab töötasu olla viidatud ajavahemiku eest maksimaalselt 480 eurot ( 8 tööpäeva x 6 tundi x 10 eurot). Kohus eeltooduga ei nõustu. OÜ Olyrak esitatud soomekeelses töölepingus on küll märge, et töötaja töötab osalise tööajaga, kuid tööaja algus ja lõpp reguleeritakse praktilisel viisil ( p 3.1 ja 3.2; tl 40) Kas ja kuidas oli töö aja algus ja lõpp reguleeritud, ning kas ja kuidas ka töötajale teatavaks tehtud /selgitatud, OÜ Olyrak tõendanud ei ole. OÜ Olyrak märgib, et töötaja ei osanud eesti, some ega inglise keelt. Seejuures jääb kohtule selgusetuks kas ja mil viisil tehti töötajale teatavaks töölepingutingimused. Tööavidluskomisjonile esitatud tööleping jm tööandja dokumendid on some keelsed (tl 40 jj) 6(7)
Kohus nõudis võõrkeelsete tõendite tõlkeid eesti keelde, kuid töövaidluskomisjonis ja maakohtule taotluse ning hagi esitamisel OÜ Olyrak esindanud esindaja volitused lõppesid. OÜ Olyrak seaduslik esindaja kohtu määrustele nõudekirjadele ei ole reageerinud. Materjalid saadeti nii OÜ Olyrak e-osti aadressil, asukohajärgsel aadressil kui ka seadusliku esindaja aadressil ning Ametlike Teadaannete kaudu ( tl 80 jj ) Kohus hoiatas, et tähtajaks võõrkeelsete dokumentaalsete tõendite tõlgete esitamata jätmisel, jätab kohus need tähelepanuta. Töövaidluskomisjon on põhjendatult lähtunud TLS § 43 sätestatust, et töötaja töötas täistööajaga (40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul). D. A.ile ei tagatud tööd jaanuaris 2019. Aastal 10 tööpäeva ja veebruaris 2019 10 tööpäeva, kokku 160 tundi. D. A.i töökoht oli Soomes. Soome ehitustöötajate kollektiivlepingu xxx kokkulepitud töötasu algajatele ehitajatele on 10,33 eurot tund. Seega pidi OÜ Olyrak tasuma D. A.ile TLS § 35 järgi 10,33 x 160, sellest on välja makstud 468 eurot (tl 31) (1652, 80 – 468). D. A.il on saamata töötasu 1 184, 80 eurot.
14.D. A.i puhkusehüvitise nõude jätab kohus rahuldamata. Palgalehtede ja D. A.i pangakonto väljavõtte kohaselt on 03.09.2018 kuni 19.02.2019.a. arvestatud igakuiselt “luomapalka /puhkusetasu 18,5% (tl 50-52) st makstud välja koos töötasuga.
15.Kuivõrd OÜ Olyrak ei ole kohtu määrustele, kirjadele, kutsetele reageerinud, järeldab kohus, et OÜ Olyrak on huvi kaotanud käesoleva menetluse vastu.
16.Eeltoodusd põhjendustel rahuldab kohus D. A.i hagi osaliselt, OÜ Olyrak hagi jätab rahuldamata. Menetluskulud
17.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks kohtuotsuses kui nende kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.