Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

U K esitas 14.10.2019 Harju Maakohtule avalduse osaühingu KS Kait Grupp (kustutatud) likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. Avalduse kohaselt kustutati puudutatud isik registrist 02.05.2019.a. Puudutatud isikul on jaotamata vara, kuna puudutatud isikule on laekunud rahalised vahendid. Puudutatud isiku kontol on 2 958,83 eurot. Avaldaja palub algatada puudutatud isiku täiendav likvideerimine ning likvideerijaks määrata avaldaja. 17.10.2019 määrusega jättis kohus avalduse käiguta ning määras avaldajale tähtaja avaldaja sobivuse põhistamiseks likvideerija ametikohale ning vara olemasolu tõendamiseks. Samuti nõudis kohus avaldajalt 300 euro ettemaksu tasumist kohtu deposiitkontole likvideerimismenetluse kulu ja likvideerija tasu katteks. 21.10.2019 esitas avaldaja kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles põhistas täiendavalt avaldaja sobivust likvideerija ametikohale. Samuti märkis avaldaja, et avaldusele lisatud konto väljavõttega on tõendatud puudutatud isikul rahaliste vahendite olemasolu, mistõttu puudub vajadus kanda kohtu deposiitkontole ettemaks likvideerimismenetluse kulude katteks. Kohtumääruse põhjendused TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 475 lg 1 p 11 on hagita asjaks juriidilise isiku likvideerija määramine. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja selle lisadega, leiab, et avaldus likvideerimise läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks vastab seaduse nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus võtab avalduse menetlusse. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 5 kohaselt, kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Äriregistri kohaselt on avaldaja puudutatud isiku endine osanik ja juhatuse liige, s.o likvideerimismenetluse läbiviimisest huvitatud isikuks. Avaldaja poolt esitatud konto väljavõttest nähtub, et puudutatud isik omab SEB Pank AS-is arvelduskontot, millel on 2 959,03 eurot. Kohus leiab, et kuna puudutatud isikul on vara, tuleb läbi viia puudutatud isiku likvideerimismenetlus, milleks määrata likvideerija. TsMS § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis. Avaldaja palub määrata likvideerijaks iseennast. Avaldaja leiab, et ta on likvideerija ametikohale sobiv kandidaat, kuna ta on olnud varasemalt vähemalt nelja ettevõtte likvideerija ning omab juriidilist kõrgharidust. Samuti on avaldaja seisukohal, et parimaks likvideerijaks saab olla isik, kes oli puudutatud isiku juhatuse liige ja on antud menetluses ainukeseks võlausaldajaks. Avaldaja kinnitab,

et tal on seaduse kohaselt õigus olla likvideerija ning ta vastab seaduses likvideerijale esitatud nõuetele.

Kohus on seisukohal, et avaldaja ei ole veennud kohut, et avaldaja on likvideerimismenetluse läbiviimiseks sobiv isik. Nähtuvalt äriregistrist kustutati puudutatud isik registrist seoses majandusaasta aruande esitamata jätmisega ajal, mil avaldaja oli puudutatud isiku juhatuse liige. Nimetatu ei viita juhatuse liikme kohustuste hoolsale täitmisele avaldaja poolt. Äriregistrist nähtuvalt on avaldaja 25.10.2019 kantud registrisse OÜ Avastaja likvideerijana. Varasemalt on avaldaja olnud perioodil 28.08.2014-14.08.2019 Wicornel OÜ likvideerija, likvideerimist lõpule viidud ei ole. Nimetatu ei viita suutlikkusele viia likvideerimismenetlus läbi mõistliku aja jooskul. Registrist ei nähtu, et avaldaja oleks olnud muude ühingute likvideerija. Ka ei ole avaldaja tegutsenud kohtu poolt määratud likvideerijana. Tuginedes nimetatud andmetele puudub kohtul veendumus, et avaldaja oleks võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Seetõttu kohus avaldajat likvideerijaks ei määra. Pankrotihaldur Ly Müürsoo on vastusena kohtu järelepärimisele 24.10.2019 teatanud, et on nõus puudutatud isiku likvideerija ametikohale asuma. Kohus leiab, et L. Müürsoo on pankrotihaldurina eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Kohus määrab likvideerijaks pankrotihaldur L. Müürsoo. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS § 209-220. TsMS § 4772 lg 1 alusel kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohus kohustab likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud 31. juuliks 2020, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatab, et TsMS § 4772 lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et kuna puudutatud isik kustutati registrist seoses majandusaasta aruande esitamata jätmisega ajal, mil avaldaja olid puudutatud isiku juhatuse liige, on menetluse põhjustanud avaldaja tegematajätmine. Seetõttu on õiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kuna puudutatud isikul ei saanud menetluskulusid tekkida, siis märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohus edastab määruse registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks. Kooskõlas TsMS § 606 lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.