Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. 2-19-109919

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kautsjon tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Kohtu selgitused Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3), tunnistades selle TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on elektrooniliselt kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Hageja nõuab kostjalt 1 996,27 euro (põhivõlg 1 690,47 eurot, intress 127,65 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja 19.07.2019 seisuga viivis 128,15 eurot) ja edasiulatuva viivise väljamõistmist määraga 17,90% aastas tulenevalt hageja ja kostja vahel 23.11.2016 sõlmitud laenulepingust nr xxxx. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks maakohtus 569,68 eurot (riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulu 319,68 eurot). Svea Inkasso OÜ on osutanud Svea Finance AS-le õigusabi kolme tunni ulatuses (tunnitasuga 90 eurot), mille eest on Svea

2 (3) 2-19-109919 Finance AS-le esitatud arve summas 324 eurot (käibemaksuga). 2019. aastal on Svea Finance AS-l õigus Maksu- ja Tolliametilt tagasi küsida 8% sisendkäibemaksust, kuludesse tuleb kanda 92% käibemaksust. Kohus, tutvunud hageja menetluskuludega ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud osaliselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja kvalifikatsiooni ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Tegemist on nn masshagiga, kus hageja kasutab hagiavaldusena standardset vormi. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja põhjendatud õigusabikuludeks 120 eurot (käibemaksuga). Hageja on kinnitanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu täies ulatuses tagasi arvestada, sest hagejal on nii maksustatav kui ka maksuvaba käive. Arvestades osalist käibemaksu tagasiarvestust (käibemaks 20 eurot, 20 × 92% = 18,40) tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 368,40 eurot (riigilõiv 250 eurot ja põhjendatud õigusabikulu 118,40 eurot). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.