Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

õiguspäraselt, otsustasid korteriomanikud õiguslikult korrektsete otsuste tegemiseks kokku kutsuda üldkoosoleku. MTÜS § 20 lg 4 kohaldub ka olukorras, kus juhatus puudub. Korteriomanike poolt koosoleku kokkukutsumise õigus on sätestatud ka puudutatud isiku põhikirja punktis 5.5. Kolm korteriomanikku moodustavad üle 1/10 puudutatud isiku liikmetest. Asjaolud, et xxxx AS või selle töötaja osutas initsiatiivgrupile abi teadete edastamisel, ruumi kasutamise võimaldamisel ja üldkoosoleku läbiviimisel, ei oma õiguslikku tähendust. Puudutatud isik palub jätta avalduse rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused Puudutatud isik on korteriühistu, mis on asutatud Tallinnas, Graniidi 9 asuva elamu ja selle juurde kuuluva maa ühiseks majandamiseks (põhikiri lk 12-13p, sama lk 63-64p). Avaldajale kuulub kaasomandiosa korteriomandist asukohaga Graniidi 9-xxxx (väljavõte kinnistusraamatust lk 6-6p, sama lk 57-57p). Nimetatud asjaolude üle vaidlus puudub. KrtS (korteriomandi- ja korteriühistuseadus) § 29 lg 2 kohaselt korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. KrtS § 29 lg 1 järgi kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Menetlusosalised vaidlevad, kas 05.02.2019 üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt seaduse nõudeid. Nähtuvalt 05.02.2019 üldkoosoleku kokkukutsumise teatest (lk 7, sama lk 58) kutsus üldkoosoleku 25.01.2019 kokku kolmest korteriühistu liikmest koosnev initsiatiivgrupp. Teates oli märgitud, et üldkoosolek kutsutakse kokku juhatuse või valitseja valimise otsustamiseks, kuna varasem otsus valitseja valimise kohta on kohtus vaidlustatud ning korteriühistul võib puududa õiguspärane valitseja. Samuti, et seoses selle ja juhatuse puudumisega kutsub üldkoosoleku kokku initsiatiivgrupp, kes moodustavad vähemalt 1/10 korteriühistu liikmetest. Vaidlus puudub, et 25.01.2019 seisuga oli puudutatud isiku valitsejana registrisse kantud xxxx AS ning viimane ka faktiliselt valitsejana tegutses, milliste asjaolude tõendamiseks on avaldaja esitanud registri väljavõtte (lk 5, sama lk 56) ja erinevaid teateid ja arve (lk 45-46p). Nähtuvalt Tallinna Ringkonnakohtu 08.05.2019 tsiviilasjas 2-18-16644 tehtud määrusest (lk 33-35p) ei olnud üldkoosoleku kokkukutsumise ajaks veel jõustunud maakohtu samas asjas tehtud määrus, millega tunnistati kehtetuks puudutatud isiku üldkoosoleku 24.09.2018 otsus xxxx AS valitsejaks valimise kohta. KrtS § 20 lg 1 II lause kohaselt korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse § 19 lõike 1 punktides 1–5, §-des 20 ja 201, § 21 lõigetes 6–9, § 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. MTÜS (mittetulundusühingute seadus) § 20 lg 1 kohaselt üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. MTÜS § 20 lg 3 järgi juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet.

Vastavalt MTÜS § 20 lg 4 kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. KrtS § 26 lg 3 järgi kohaldatakse valitseja valimisele, tegevusele ja vastutusele korteriühistu juhatuse kohta sätestatut. Kohus leiab, et tulenevalt MTÜS § 20 lg 1 ja KrtS § 26 lg 3 on üldkoosoleku kokkukutsumise õigus valitsejal ning vähemalt 1/10 korteriühistu liikmetest võib üldkoosoleku ise kokku kutsuda MTÜS § 20 lg 4 alusel tingimusel, et eelnevalt on valitsejale esitatud üldkoosoleku kokkukutsumise nõue MTÜS § 20 lg 3 järgi, kuid valitseja ei ole üldkoosolekut kokku kutsunud. Kuna 25.01.2019 puudus jõustunud kohtulahend üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, millega xxxx AS oli puudutatud isiku valitsejaks valitud, oli xxxx AS 05.02.2019 üldkoosoleku kokkukutsumise ajal puudutatud isiku valitseja. Nähtuvalt 05.02.2019 üldkoosoleku protokollist (protokoll koos lisadega lk 8-11, sama lk 59-62) oli 05.02.2019 Graniidi 9 korteriomanikke 22. Kolm initsiatiivgrupi moodustanud korteriomanikku olid seega enam kui 1/10 korteriühistu liikmetest. Asjas esitatust ei nähtu aga, et initsiatiivgrupp oleks enne omapoolset üldkoosoleku kokkukutsumist nõudnud valitsejalt üldkoosoleku kokkukutsumist. Samas leiab kohus, et 05.02.2019 üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole seaduse nõudeid rikutud oluliselt. Esitatust ei nähtu, et 05.02.2019 üldkoosoleku kokkukutsumine ei oleks vastanud korteriühistu valitseja tahtele. Vastupidi, menetlusosalised ei vaidle, et kutse üldkoosolekule saadeti xxxx AS-i töötaja e-posti aadressilt, nähtuvalt üldkoosoleku protokollist viidi see läbi xxxx AS-i kontoris ja koosolekut juhatas xxxx AS-i esindaja. Puudutatud isik on välja toonud, et xxx AS osutas üldkoosoleku kokku kutsumisel initsiatiivgrupile abi. Teates oli märgitud, miks on kokkukutsujaks initsiatiivgrupp ning selles oli üldkoosoleku toimumise kohaks märgitud xxxx AS-i kontor. Kohus leiab, et MTÜS § 20 lg 1, 3 ja 4 regulatsioon lähtub eeldusest, et korteriühistul on olemas juhatus või valitseja ning selle eesmärgiks on sätestada üldkoosoleku kokkukutsumine juhatuse või valitseja ülesandena ning selguse huvides võimaldada kokkukutsumist ühistu liikmete poolt üksnes erandina. Samas olukorras, kus korteriomanike ja valitseja jaoks on ebaselge, kes võib üldkoosolekut kokku kutsuda, üldkoosoleku kokkukutsumine vastab valitseja tahtele ning see asjaolu nähtub ka kaudselt üldkoosoleku kutsest, ei ole MTÜS § 20 lg 1 ja 4 rikkumine kohtu hinnangul oluliseks kokkukutsumise korra rikkumiseks, mis oluliselt rikuks korteriomanike õiguseid ja peaks seetõttu kaasa tooma üldkoosoleku otsuste tühisuse. Kohus leiab, et sisuliselt on initsiatiivgrupp ja valitseja tegutsenud üldkoosoleku kokkukutsumiseks ühiselt. Kohtule esitatust ei nähtu, et 05.02.2019 üldkoosoleku kokkukutsumisel oleks rikutud muid seadusest või põhikirjast tulenevaid üldkoosoleku kokkukutsumise nõudeid. Vaidlus puudub, et avaldaja sai üldkoosolekul osaleda. Seetõttu jätab kohus avaldaja nõude korteriomanike 05.02.2019 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks rahuldamata. Avaldaja on palunud alternatiivselt tunnistada otsused kehtetuks. KrtS § 29 lg 3 kohaselt korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Avaldaja on esitanud avalduse 04.04.2019, seega tähtaegselt. TsÜS § 38 lg 1 kohaselt huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks

eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Kohus leiab, et otsus valida valitseja ja otsus valida valitsejaks xxxx AS ei ole kumbki oma sisu poolest vastuolus ei seaduse ega puudutatud isiku põhikirjaga. Avaldaja ei ole välja toonud täiendavaid asjaolusid, mis võiksid anda alust otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Seetõttu jätab kohus avalduse rahuldamata ka alternatiivse nõude osas.

Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kohus jätab avalduse rahuldamata, jätab kohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 II lause alusel avaldaja kui menetluse põhjustanud isiku kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Puudutatud isik on märkinud, et tema menetluskuluks on õigusabikulu 570 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Puudutatud isik on märkinud, et tema esindaja tegi menetluses järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga:

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.