Mittetulundusühingu Ohutu Kodu avaldus Tallinn, Graniidi tn 9 korteriühistu korteriomanike
05.veebruari 2019. a üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31. oktoobri 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mittetulundusühingu Ohutu Kodu määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja Mittetulundusühing Ohutu Kodu (registrikood 80421106), lepinguline esindaja Aleksei Smelov esindajad ringkonnakohtus Puudutatud isik Tallinn, Graniidi tn 9 korteriühistu (registrikood 80410054), lepinguline esindaja Priit Altpere Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 31. oktoobri 2019. a määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta Mittetulundusühingu Ohutu Kodu kanda.
5.Mõista Mittetulundusühingult Ohutu Kodu määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulude katteks Tallinn, Graniidi tn 9 korteriühistu kasuks välja 702 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Mittetulundusühingul Ohutu Kodu tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Mittetulundusühing Ohutu Kodu (avaldaja) esitas 04. aprillil 2019. a Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Graniidi tn 9 korteriühistu (puudutatud isik) korteriomanike 05. veebruari 2019. a üldkoosoleku otsuste, millega otsustati puudutatud isikule valitseja valimine ja valitsejaks nimetati ARKAADIA HALDUSE AS (valitseja), tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.
2.Avalduse kohaselt on avaldaja puudutatud isiku liige. Alates 27. septembrist 2018. a on puudutatud isiku valitseja ARKAADIA HALDUSE AS. Valitseja töötaja EE saatis korteriomanikele 25. jaanuaril 2019. a e-kirjaga kutse 05. veebruaril 2019. a toimuvale üldkoosolekule. Kutsel on üldkoosoleku kokkukutsujatena nimetatud korteriomanikud ÜN, LK, AR (edaspidi initsiatiivgrupp). Päevakorras oli juhatuse või valitseja valimise otsustamine ning sõltuvalt päevakorra punkti 1 otsusest juhatuse valimine või valitseja valimine.
3.05. veebruari 2019. a üldkoosolekut juhatas valitseja töötaja EE ning üldkoosolekul otsustati valida valitseja ja valitsejaks nimetada ARKAADIA HALDUSE AS. Koosolek kutsuti kokku, kuna varasem valitseja valimise otsus oli kohtus vaidlustatud, mille Harju Maakohus 25. jaanuaril 2019. a tsiviilasjas nr 2-18-16644 tunnistaski kehtetuks, kuid nimetatud kohtumäärus ei olnud üldkoosoleku kokkukutsumise ajal veel jõustunud. Avaldaja leiab, et initsiatiivgrupil puudus õigus omaalgatuslikult puudutatud isiku üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Juhatuse puudumisel saavad korteriomanikud esindada puudutatud isikut ühiselt. Kuna aga 25. jaanuari 2019. a määrus ei olnud koosoleku kokkukutsumise ajal jõustunud, siis oli puudutatud isikul olemas valitseja, kes pidanuks ise koosoleku kokku kutsuma. Oluline on ka asjaolu, et kutse tegi ja saatis valitseja töötaja, kes ei ole korteriomanik ja seega tal puudub õigus kutse tegemiseks, saatmiseks ja üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Kui juhatus puudub, siis oleksid puudutatud isiku liikmed pidanud pöörduma avaldusega kohtusse ja kohus määranuks juhatuse asendusliikme..
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
4.Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Korteriomanikud võivad ka ise koosoleku kokku kutsuda, kui seda ei tee juhatus või juhatuse asemel valitud
valitseja või kui korteriühistul juhatus ja valitseja puuduvad. Ei ole vaidlust, et koosoleku kokku kutsunud kolm korteriomanikku moodustavad üle 1/10 korteriühistu liikmetest. Kutses olid kirjas koosoleku kokkukutsumise põhjendused. Avaldus on ebaselge, kuna avaldaja leiab, et korteriühistul oli valitseja olemas, samas on seisukohal, et kohtul tulnuks lasta eelnevalt määrata juhatuse asendusliige. Asjas ei oma õiguslikku tähendust, et valitseja või selle töötaja osutas initsiatiivgrupile üldkoosoleku kokkukutsumisel abi.
ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUS
5.Harju Maakohus jättis 31. oktoobri 2019. a määrusega avalduse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Samuti määras maakohus kindlaks puudutatud isiku menetluskulud ja mõistis need avaldajalt välja.
6.Maakohus tuvastas, et menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas 05. veebruari 2019. a üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt seaduse nõudeid. Samuti tuvastas maakohus, et kuna üldkoosoleku kokkukutsumise ajal 25. jaanuaril 2019. a puudus jõustunud kohtulahend üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, millega ARKAADIA HALDUSE AS oli puudutatud isiku valitsejaks valitud, siis oli ARKAADIA HALDUSE AS üldkoosoleku kokkukutsumise ja 05. veebruaril 2019. a toimunud üldkoosoleku ajal puudutatud isiku valitseja. Maakohus leidis, et kuigi kolm initsiatiivgrupi liiget moodustavad puudutatud isiku liikmetest enam kui 1/10, siis ei nähtu, et initsiatiivgrupp oleks enne üldkoosoleku kokkukutsumist nõudnud valitsejalt üldkoosoleku kokkukutsumist nagu näeb ette mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 3 ning seega rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Seejuures tugines maakohus korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-le 29 ja leidis, et seaduse nõudeid ei ole rikutud oluliselt.
7.Maakohtu põhjenduste kohaselt ei nähtu, et toimunud üldkoosoleku kokkukutsumine ei oleks vastanud puudutatud isiku valitseja tahtele. Üldkoosoleku kutse saadeti valitseja töötaja e-posti aadressilt, koosolek viidi läbi valitseja kontoris ja koosolekut juhatas valitseja esindaja. Maakohus leidis, et MTÜS § 20 lg 1, 3 j 4 regulatsioon lähtub eeldusest, et korteriühistul on olemas juhatus või valitseja ning selle eesmärgiks on sätestada üldkoosoleku kokkukutsumine juhatuse või valitseja ülesandena ning selguse huvides võimaldada kokkukutsumist ühistu liikmete poolt üksnes erandina. Olukorras, kus korteriomanike ja valitseja jaoks on ebaselge, kes võib üldkoosolekut kokku kutsuda, üldkoosoleku kokkukutsumine vastab valitseja tahtele ning see asjaolu nähtub ka kaudselt üldkoosoleku kutsest, ei ole MTÜS § 20 lg 1 ja 4 rikkumine kohtu hinnangul oluliseks üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumiseks, mis oluliselt rikuks korteriomanike õiguseid ja peaks seetõttu kaasa tooma üldkoosoleku otsuste tühisuse. Maakohtule esitatust ei nähtu, et oleks rikutud muid seadusest või põhikirjast tulenevaid nõudeid, mis annaks alust 05. veebruari 2019. a üldkoosoleku otsuse tühisust tuvastada. Üldkoosoleku otsus ei ole oma sisu poolest vastuolus ei seaduse ega ka puudutatud isiku põhikirjaga ning avaldaja ei ole esile toonud täiendavaid asjaolusid, mis võiks anda alust otsuste kehtetuks tunnistamiseks.
MÄÄRUSKAEBUS
8.Avaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, rahuldada avaldus ja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
9.Määruskaebuse kohaselt on maakohus eksinud, kui leidis, et initsiatiivgrupp ja valitseja tegutsesid mõlemad üldkoosoleku kokkukutsumisel lähtudes MTÜS § 20 lg-test 1, 3 ja 4 ning valitseja tahtest, kuna nii initsiatiivgrupp kui valitseja arvasid, et puudutatud isikul ei ole valitsejat. Seega ei saa valitseja tahe muuta rikkumist oluliseks või väheoluliseks. Maakohus on ekslikult leidnud, et rikkumine ei ole oluline. Kui üldkoosoleku kutsub kokku isik, kellel puudub selleks õigus, siis see on alati oluline seaduse rikkumine. Maakohtu määrus oli avaldaja jaoks üllatuslik, kuna maakohus ei ole arutanud pooltega asjaolu, et tegelikkuses valitseja arvamus oli, et tema on jätkuvalt valitseja.
10.Maakohtu määrus on ebaõige ka osas, milles maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda, kuna avaldaja on avalduse esitanud põhjendatult puudutatud isikust tulenevatel põhjustel. Lisaks ei ole maakohus arvestanud avaldaja vastuväidetega puudutatud isiku menetluskuludele.
EDASINE MENETLUSE KÄIK
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
12.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuse väidetele vastab ringkonnakohus järgmist.
14.KrtS § 26 lg 1 sätestab, et korteriühistu juhatuse asemel võib korteriühistut juhtida ja esindada juriidiline isik ehk valitseja. Maakohus on õigesti tuvastanud, et 25. jaanuari 2019. a koosoleku kokkukutsumise teate saatmise ajal oli puudutatud isikul veel valitseja, kuna 25. jaanuari 2019. a maakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-18-16644, millega tunnistati varasem üldkoosoleku 04. septembri 2018. a valitseja valimise otsus kehtetuks, ei olnud kutse saatmise ajaks veel jõustunud. Seega kuni kohtumääruse jõustumiseni varasem üldkoosoleku otsus kehtis ja ARKAADIA HALDUS AS oli puudutatud isiku valitseja, kes võis KrtS § 26 lg 1 järgi puudutatud isikut juhtida ja esindada. Avaldaja on ka ise kogu menetluse vältel tuginenud sellele, et ARKAADIA HALDUS AS oli puudutatud isiku valitseja, seega ei saa selline maakohtu järeldus olla avaldaja jaoks üllatuslik.
15.KrtS § 20 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse mh MTÜS § 20. MTÜS § 20 lg 3 sätestab, et juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Puudutatud isiku põhikirja p 5.4 kohaselt erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku hiljemalt 15 päeva jooksul, alates vastava kirjaliku avalduse saabumisest, kui seda on nõudnud 1/10 ühistu liikmetest. MTÜS § 20 lg 4 kohaselt, kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
16.KrtS § 29 lg 1 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisust ei too seega kaasa iga üldkoosoleku kokkukutsumise kohta seaduses, korteriomanike kokkuleppes või põhikirjas sätestatud nõude rikkumine, vaid üksnes selle oluline rikkumine.
17.Menetluses ei ole vaidlust, et üldkoosoleku kutsusid kokku kolm korteriomanikku, kes moodustavad enam kui 1/10 korteriomanikest. Puudutatud isik on ise väitnud, et üldkoosoleku kokkukutsumise teadet ei saatnud valitseja, vaid korteriomanikke abistati teate saatmisel. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et kuivõrd korteriomanikud kutsusid üldkoosoleku kokku ilma valitsejalt koosoleku kokkukutsumist nõudmata, siis on rikutud MTÜS § 20 lg-s 3 sätestatud nõuet.
18.Ringkonnakohtu hinnangul on MTÜS § 20 lg-d 3 ja 4 seotud KrtS § 24 lg-s 1 nimetatud juhatuse õiguse ja kohustusega esindada ja juhtida korteriühistut ning esmajoones on üldkoosoleku kokkukutsumise õigus juhatusel. Maakohus on asjaolusid ja tõendeid koos hinnates tuvastanud, et üldkoosoleku kokkukutsumine vastas valitseja tahtele. Menetluses on tuvastatud, et üldkoosoleku kokkukutsumise teade saadeti initsiatiivgrupi nimel, kuid seda tehti valitseja töötaja e-posti aadressilt. Üldkoosolek toimus valitseja kontoris ning seda protokollis valitseja esindaja. Kohtule teadaolevalt ei ole valitseja üldkoosoleku toimumisele vastuväiteid esitanud ning valitseja oli teadlik üldkoosoleku toimumisest. Seega on valitseja üldkoosoleku kokkukutsumise heaks kiitnud. Samuti on valitseja andnud enda nõusoleku enda valitsejaks nimetamisel. Seega, kui korteriomanikud oleksid valitsejalt nõudnud üldkoosoleku kokkukutsumist, siis tsiviilasja materjalide pinnalt saab ringkonnakohtu hinnangul jõuda järeldusele, et valitseja oleks vastava üldkoosoleku kokku kutsunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et antud juhul ei ole tegemist KrtS § 29 lg 1 mõttes üldkoosoleku kokkukutsumise korra kohta sätestatud nõude olulise rikkumisega.
19.KrtS § 29 lg 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 esimese lause kohaselt võib korteriomanik nõuda korteriühistu organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Vastuolu peab esile tooma ja vaidluse korral tõendama kehtetuks tunnistamise nõude esitaja, st käesoleval juhul avaldaja. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et avaldaja ei ole toonud esile asjaolusid 05. veebruari 2019. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
20.Avaldaja on esitanud vastuväite ka maakohtu menetluskulude jaotusele ja puudutatud isiku menetluskulude suurusele. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 172 lg 7 teine lause sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on maakohus põhjendatult jätnud menetluskulud avaldaja kanda.
21.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.02.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt
põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. Ringkonnakohtu hinnangul diskretsioonipiiride ületamist õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel maakohtule ette heita ei saa, maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav ning puudutatud isiku menetluskulud maakohtus on põhjendatud.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
22.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
23.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
24.Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt on esindajal kulunud määruskaebemenetluses kokku 5,85 tundi (määruskaebusega tutvumine 0,25h; määruskaebuse ja maakohtu kohtumääruse analüüs 1,25h; määruskaebuse osas seisukohtade esitamine 3,75h; kohtu viimase sõna kirja vastuvõtmine 0,1h; menetluskulude nimekirja esitamine 0,5h. Esindaja töötunnihinnaks on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Puudutatud isik kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane. Puudutatud isik palub avaldajalt menetluskulud 702 eurot (5,85*100+20%) välja mõista koos TsMS § 177 lg 4 kohase viivisega seadusjärgse viivisega.
25.Avaldaja vaidleb puudutatud isiku menetluskuludele vastu ning leiab, et määruskaebusega tutvumine 0,25h osas pole põhjendatud. Määruskaebuse osas seisukohtade esitamine on ülepaisutatud, kuna esitamine on tehniline toiming, mis seisneb dokumendi edastamises ning on põhjendatud maksimaalselt 3 minuti osas. Viimase sõna kirja vastuvõtmine ning menetluskulude nimekirja esitamine ei ole õigusabi. Puudutatud isiku esindaja tunnitasu võib olla maksimaalselt 60 eurot/tund ning põhjendamatu on arvestada õigusabi maksumuse juurde käibemaks.
26.Materjalidest nähtuvalt on selge, et avaldaja on määruskaebuse seisukohtade esitamise all pidanud silmas määruskaebusele seisukoha koostamist, mitte vaid selle kohtule edastamist. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohtu 27. mai 2020. a 2-18-7550 kohtumääruse p 15 kohaselt on menetluskulude nimekirja koostamine TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik kulu. Kolleegiumi hinnangul on puudutatud isiku esindamisele määruskaebemenetluses kulunud aeg põhjendatud ja vajalik vastates ajamahult materjalide läbitöötamiseks ja kohtule esitatud dokumentide koostamiseks põhjendatud suurusele, arvestades kohtule esitatud dokumentide mahukust ja sisutihedust. Kolleegium leiab, et puudutatud isiku esindaja töötunnihind vastab keskmisele töötunnihinnale. Ringkonnakohus on kontrollinud, et puudutatud isik ei ole käibemaksukohustuslane, seega tuleb õigusabikulu mõista välja koos käibemaksuga. Arvestades eelnevat tuleb avaldajal hüvitada puudutatud isikule määruskaebemenetluse menetluskulud 5,85 tunni eest kogusummas 702 eurot käibemaksuga. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 märgib kohus, et
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb avaldajal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
27.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.