Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. oktoober 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-17-4362
Tsiviilasi
Korteriühistu XX hagi Mare Rohtla vastu võlgnevuse nõudes Mare Rohtla vastuhagi Korteriühistu XX vastu kahju nõudes 5131 eurot 6 senti
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 13. märtsi 2019 osaotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mare Rohtla apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja / vastuhagis hageja): Mare Rohtla (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Robert Sprengk Vastustaja (hageja / vastuhagis kostja): Korteriühistu XX; XX,
XXXXX
korteriühistu (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja Killu Kool
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 13. märtsi 2019 osaotsus osas, millega mõisteti Mare Rohtlalt XX, XXXXX korteriühistu kasuks välja 5101,20 eurost suurem summa ja menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p-d 5 ja 6). Ülejäänud osas jätta maakohtu osaotsus muutmata.
2.Täiendada maakohtu osaotsuse resolutsiooni tasaarvestuse reservatsiooniga järgmises sõnastuses: Otsus võidakse tühistada või seda muuta Mare Rohtla vastuhagi XX, XXXXX korteriühistu (korteriühistu XX) vastu kahju hüvitamise nõude lahendamisel (reservatsioon).
3.Lugeda maakohtu osaotsuse resolutsioon lõplikult sõnastatuks järgmiselt:
3.1.Rahuldada hagi osaotsusega osaliselt. Vastuhagi osas menetlemine jätkub.
3.2.Mõista Mare Rohtlalt XX, XXXXX korteriühistu kasuks perioodi november 2014 kuni 31. detsember 2018 võlgnevus 5101,20 eurot.
3.3.Võtta vastu loobumine ja lõpetada menetlus XX, XXXXX korteriühistu hagis Mare Rohtla vastu TsMS § 367 alusel esitatud viiviste nõudes.
3.4.Hagejal tuleb teatada peale lahendi kättetoimetamist, kas ta jääb oma 11.04.2018 suuliselt esitatud taotluse juurde kohtulahendi viivitamatult täidetavaks tunnistamiseks. 3.5.Otsus võidakse tühistada või seda muuta Mare Rohtla vastuhagi XX, XXXXX korteriühistu (korteriühistu XX) vastu kahju hüvitamise nõude lahendamisel (reservatsioon).
3.6.Hagi tagamise abinõuna maakohtu 06.04.2017 määrusega kohaldatud kohtuliku hüpoteegi seadmine kostja Mare Rohtla korteriomandile, reg. osa nr XXXXXXX, summas 3441,94 eurot KÜ XX (rk XXXXXXXX) kasuks, jääb jõusse kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni.
4.Rahuldada Mare Rohtla apellatsioonkaebus osaliselt.
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Mare Rohtla poolt riigile hüvitamisele kuuluvad menetluskulud määrab maakohus asja lõplikul lahendamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Korteriühistu XX (hageja/korteriühistu) esitas 20. märtsil 2017 Mare Rohtla (kostja) vastu hagi võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja lõplikuks nõudeks jäi mõista kostjalt hageja kasuks välja 5447,43 eurot. Samuti palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 sätestatud määras. 13. veebruari 2019 istungil loobus hageja viivise nõudest. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja on XX, XXXXX asuva korteri omanik ning korteriühistu liige. Kostja on saanud korteri omanikuks pärimise teel. Kostjal on kohustus tasuda hageja poolt esitatavaid kuluarveid. Kostjal on hagi täpsustuse kohaselt 4. aprilli 2017 seisuga võlgnevus summas 2741,49 eurot. Perioodil 2014. a november kuni 2017. a veebruar on hagejale esitatud arveid summas 3370,38 eurot. Kostja on tasunud arveid samal perioodil summas 628,89 eurot. Arvetel perioodil detsember 2014 kuni veebruar 2017 on märgitud suurem võlgnevus kui seda on kohtule esitatud võlgnevuse arvestuses. Seda seetõttu, et raamatupidamises on ekslikult jäänud arvesse võtmata 8. detsembril 2014 J. Alliku poolt tasutud 137,32 eurot. Korteri endine omanik oli J. Allik (surnud XXXXXXX). Hageja raamatupidaja saatis
27.aprillil 2015 J. Allikule e-kirja, milles andis teada, et 23. aprilli 2015 korteriühistu juhatuse koosolekul otsustati anda täiendav tähtaeg 11. maini 2015 võlgnevuse tasumiseks. J. Allik saatis 18. mail 2015 e-kirja, milles andis teada, et viibib haiglas ja palus võimalust tasuda võlgnevus osamaksetena. 27. septembril 2015 e-kirjas andis kostja teada, et sõlmib maksegraafiku võlgnevuse tasumiseks. Kostja saatis 18. detsembril 2016 hagejale võlgnevuse tasumise graafiku. Hageja kostja graafikuga ei nõustunud, sest see ei näinud ette jooksvate arvete tasumist ja 26. detsembril 2016 ei laekunud maksegraafikus lubatud esimene makse. Kostja ei tasunud ka jooksvaid arveid. 2017. a tasus kostja enda maksegraafikus märgitud suuruse ja 2016. a detsembri arve. Peale 2017. a jaanuari ei ole kostja talle esitatud arveid kohaselt tasunud ega ole asunud võlgnevust vähendama. Hageja suurendas 9. oktoobril 2017, 10. aprillil 2018, 22. mail 2018 ja 1. veebruaril 2019 nõuet kokku 5447,43 euroni (II kd lk 190) ning esitas vastavad arved.
2.Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja on hagejale tasumata arveid tunnistanud ja soovinud võlgnevust tasuda. Kostja on teinud ettepanekuid maksegraafiku sõlmimiseks. Kostja on töövõimetuspensionär ja tema abikaasa pensionär, mistõttu ei ole võimalik võlgnevust koheselt tasuda. Hageja ise kinnitab, et lükkas kostja heas usus pakutud maksegraafiku tagasi. Seetõttu on hagi esitatud pahatahtlikult ning kõik menetluskulud tuleb jätta seetõttu hageja kanda. Kostja hinnangul on nõude suurendamine põhjendamatu. Arvetel on kajastatud, et korteris elab viis inimest. Tegelikult elas nt perioodil september 2017 kuni veebruar 2018 korteris kaks inimest. Sama vale arvestus käib kogu hagiperioodi kohta. Ajavahemikul 1. jaanuar 201522. mai 2016 elas korteris üks inimene, kuid hageja arvestuse kohaselt elas perioodil 1. jaanuar 2015 kuni 30. september 2015 korteris 3 inimest. Alates 1. novembrist 2016 elas korteris kaks inimest. 2016. a juunist oktoobrini ei elanud korteris ühtegi inimest ja puudus ka elektritarbimine. Kostja esitas põhihagi tasaarvestamisele suunatud vastuhagi, milles palub mõista hagejalt kostja kasuks välja 3508 eurot.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi osaotsusega osaliselt ning määras, et vastuhagi osas menetlus jätkub. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks perioodi 2014. a november kuni 31. detsember 2018 välja võlgnevuse summas 5131,06 eurot. Maakohus võttis vastu loobumise ja lõpetas menetluse viivise nõudes. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Hageja on esitanud kohtule kostja vastu lõpliku põhivõla nõude 5447,43 eurot, mis on tekkinud perioodil november 2014 kuni detsember 2018. Kuna võlgnevus on osaliselt tekkinud ka enne
1.jaanuari 2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadust (KrtS) ning rakendussätetes ei ole antud sellele tagasiulatuvat jõudu, tuleb kohaldada enne 1. jaanuari 2018 tekkinud võlgnevusele varem kehtinud seadust ja peale 1. jaanuari 2018 tekkinud võlgnevusele kehtivat korteriomandi- ja korteriühistuseadust. Kostja on korteriühistu liige ning peab täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi. Kostja ainus vastuväide hageja arvetele on see, et väidetavalt elas korteris periooditi vähem inimesi kui on kajastatud hageja arvetel. Kostja väide on paljasõnaline. Isikute arvu arutati põhjalikult 30. mai 2018 istungil, kus tuvastati, et arvele teeb isikute arvu kande küll raamatupidaja, kuid selle aluseks on omakorda omaniku enda poolt esitatud andmed (II kd, tl 176). Omaniku poolt esitatud veenäitude lehel kinnitab isikute arvu õigsust omanik oma allkirjaga. Kostja on küll maininud, et need ei pruugi üldse olla kostja allkirjad, kuid tõendi ehtsust menetluslikult korrektselt kahtluse alla seatud ei ole. 13. veebruari 2019 istungil selgitati taas, et korteriomanik kannab iga kuu veenäitude lehele arvesti näidud ja kinnitab isikute arvu oma allkirjaga, paneb selle lehe korteriühistu postkasti, seejärel teeb raamatupidaja sealt vastava kande ning paneb lehe omaniku postkasti tagasi, et omanik saaks samasuguse toimingu teha järgmisel ja ülejärgmisel jne kuudel. Vastavaid allkirjadega lehti on hageja oma nõude tõendamiseks esitanud kogu menetluse jooksul (I kd, tl 59, II kd, tl 25, 26, 99). Arvete kohaselt sõltub inimeste/tarbijate/elanike arvust kaks kuluartiklit - veevahe ja üldelekter. Kui kostja ka ei olnud nõus nimetatud kahe kuluartikli arvestusega, ei ole miski takistanud tal tasumast osas, mille õigsust ta pole kordagi kahtluse alla seadnud. Kostja on ise väitnud (II kd, tl 101), et korteris on elanud nii üks inimene kui ka kaks või rohkem, nt lapsed, seega on inimeste arv olnud kõikuv ja see on näha ka arvetel, kus inimeste arvuga seotud kuluartiklid ongi arvestatud erinevalt (0 inimest 2015. a oktoobrist detsembrini (I kd, tl 58), 1 inimene 2014. a novembrist detsembrini (I kd, tl 54), 3 inimest 2015. a jaanuarist märtsini (I kd, tl 55) või 5 inimest 2016. a detsembrist 2017. a veebruarini (I kd, tl 63-64)). Hageja põhikirja p 3.2.8 sätestab, et õige isikute arvu teatamine on korteriomaniku kohustus (II kd, tl 44), kus see on seostatav omanikule põhikirja p-st 3.2.4 tuleneva kohustusega tasuda elaniku kohta arvestatavaid makseid vastavalt korteri tegelikult kasutajate arvule. Kostja poolt on 24. mail 2018 (II kd, tl 157) esitatud tõendeid selle kohta, et juunist oktoobrini 2016 korteris keegi ei elanud, mida tõendab elektritarbimise puudumine (II kd, tl 158-168), mis kinnitab hageja arvestuse õigsust. Inimeste arvuga seonduv üldelektri kulu arvestus võiks teoreetiliselt toimuda sõltumata sellest, kas konkreetses korteris keegi elektrit tarbis või mitte. Üldelektri ega veevahe arvestust ei ole nende kuude eest arvetel kajastatud (I kd, tl 61-62). 2016. a oktoobri kohta on kostja oma allkirjaga kinnitanud, et elanike arv on 3+2 ehk viis inimest (II kd, tl 26) ja seega on korrektne sama perioodi arvel viie isiku näitamine. Kuivõrd põhimõtteliselt kostjal arvete osas muid vastuväiteid ei ole olnud, siis ei pea kohus vajalikuks iga esitatud arvet eraldi analüüsida ja nimetada. Kohus leidis, et kõik esitatud arved kogumis on asjakohased tõendamaks hageja nõude põhjendatust. Kohus ei saa rahuldada hageja nõuet summas 5447,43 eurot, kuivõrd hageja on eksinud võlgnetavate arvete lõppsummas. Haginõude suurendamisel ei ole hageja arvestanud J. Alliku
poolt 8. detsembri 2014 tehtud makset 137,32 eurot. Kohtule ei ole esitatud 2018 märtsi arvet. Kohus ei pea põhjendatuks kostjalt välja mõista rohkem kui ta arvete alusel võlgneb ning seda arvete alusel, mis on kohtule ka tõenditena esitatud. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 5131,06 eurot (5759,95 - 628,89). Muud hagile lisatud ja menetluse käigus esitatud tõendid: nt kokkulepped kostjaga maksegraafiku osas, pärimistunnistus, poolte kohtueelne kirjavahetus jms, ei kuulu hindamisele, sest nende sisu üle vaidlust ei ole. Maakohus lahendas põhihagi osaotsusega TsMS § 450 lg 1 alusel ja jätkas menetlust vastuhagi osas.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada osas, millega hagi rahuldati ning jäeti menetluskulud kostja kanda. Kostja palub saata tsiviilasi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Osaotsuse tegemise eeldused ei ole täidetud, mh ei ole kohus põhjendanud ega asunud seisukohale, et osaotsus kiirendab asja läbivaatamist. Kohus jättis rahuldamata 22. märtsi 2019 määruses kostja taotluse vastuhagi osas ekspertiisi tegemiseks ja teise kostja kaasamiseks. Kohus asus samas määruses seiskohale, et eelmenetlus on ka vastuhagi osas lõppenud ning pooled ei saa enam esitada täiendavaid tõendeid. Nimetatud määrusega lahendatud taotlused olid esitatud juba enne 13. veebruari 2019 istungit ning maakohus sai juba osaotsuse tegemise juures taotlused lahendada. Seega ei esine asjaolusid vastuhagi osas menetluse venimiseks. Hagi osas tuleb otsus teha koos vastuhagiga. Kohus ei märkinud osaotsuse resolutsiooni reservatsiooni, et otsus võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuhagi lahendamisel (TsMS § 450 lg 2). Kostja oli hagile esitatud vastustes alati seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Sellest järeldub, et kostja pidas hagi alusetuks ja põhjendamatuks ning ei nõustunud hageja tõenditega. Kostja ei nõustu maakohtuga, et iga tõendit ei pea eraldi analüüsima. Kostja vaidlustas ka hageja arvestusi. Tõendiks ei saa olla hageja seletus selle kohta, kuidas elanike arvestus toimub. Elanike arvust sõltub hageja nõudes nii üldvee, üldelektri kui prügiveo hinna arvestus. Seega märkis maakohus valesti, et elanike arvust sõltuvad vaid üldvesi ja üldelekter. Kohus on pidanud elanike arvu arvestust sisuliselt kostja tõendamiskoormuseks, kuigi elanike arvust sõltuvalt tekib hagejal nõue, mida hageja peab tõendama. Kostja on korduvalt rõhutanud, et hagi on esitatud pahatahtlikult ning palunud jätta seetõttu menetluskulud hageja kanda. Hageja oleks saanud kohtuvälise kokkuleppega sama tulemuse kui kohtumenetlusega. Maakohus selle väitega ei arvestanud.
5.Hageja (apellant) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohtu osaotsus on põhjendatud. On arusaadav, millistele tõenditele ja asjaoludele kohus tugines. Osaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Pooled nõustusid 13. veebruari 2019 istungil, et maakohus võib põhihagi lahendada osaotsusega. TsMS § 450 lg 2 reservatsiooni kohaldamata jätmine ei ole aluseks osaotsuse tühistamiseks. Ka kostja ise ei taotlenud maakohtult ega ka ringkonnakohtult sätte kohaldamist. Hageja ei ole maksnud ka peale osaotsuse tegemist ühtegi arvet ning tekkinud on uus võlgnevus.
Hageja ei ole arvetele märkinud ebaõigesti korteris elavate inimeste arvu. Hageja on selgitanud ja tõendanud, et korteris elavate inimeste arvu märgib korteri omanik või korterit kasutav isik. Hageja on seda tõendanud ning kostja ei ole tõenditele vastuväiteid esitanud. Kohtuväliselt on kostja teinud ettepaneku võlgnevuse osaliste maksetega tasumiseks (st on olnud nõus arvetel kajastatud kirjete ja kuludega) ja ei ole vaidlustanud arvetel olevaid kulude arvestamise aluseid. Samuti ei ole kostja maakohtus asja menetlemisel arvetele ja haginõudele sisuliselt vastu vaielnud (11. aprilli 2018 istungi protokoll) ja ei ole ka esitanud omapoolseid tõendeid, millega oleks tõendatud, et talle esitatud arvetel on ebaõiged andmed korteris elavate inimeste arvu kohta. Eeltoodust tulenevalt on kohus õigesti jõudnud seisukohale, et ei pea igat hageja tõendit eraldi analüüsima. Arvetelt nähtub, et üldelekter jagatakse korterite vahel ja inimeste arvu alusel arvestatakse veevahe ja prügivedu. Selles kuus, kus korteri kohta andmeid ei esitatud, siis ei ole ka arvetel kajastatud inimese põhiseid kuluartikleid. Hageja esitas elanike arvu kohta tõendid 9. juuli 2017 seisukohaga, mille lisas 2016. ja 2017. a kohta vee tarbimise lehed, kus nähtub ka elanike arv, mis on kinnitatud allkirjaga. Hageja nõustub ka kohtu määratud menetluskulude jaotusega. Ka hageja soovis asja kohtuväliselt lahendada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu osaotsus tuleb tühistada menetlusnormi rikkumise tõttu osaliselt, s.o osas, milles maakohus rahuldas hageja nõude 5101,2 eurot ületavas osas, määras kindlaks menetluskulude jaotise ja jättis tasaarvestuse reservatsiooni osaotsusesse märkimata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega vähendab kostjalt hageja kasuks välja mõistetavat summat 29,86 euro võrra ja märgib osaotsusesse TsMS § 450 lg 2 alusel tasaarvestuse reservastiooni. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Maakohus lahendas hagi osaotsusega (TsMS § 450). Kostja heidab maakohtule ette hagi lahendamist osaotsusega ja tasaarvestuse reservatsiooni otsuse resolutsiooni märkimata jätmist. TsMS § 450 lg 1 kohaselt, kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Osaotsuse tegemine on võimalik igas kohtuastmes ja igat tüüpi nõuete kohta. Tegemist on menetluskorraldusliku küsimusega, kohus saab osaotsuse teha ka omal algatusel ja see allub täielikult kohtu diskretsioonile. Ringkonnakohus leiab, et maakohtul oli õigus korraldada menetlust ja lahendada hageja (korteriühistu) nõue kostja (korteriühistu liige ja korteriomanik) vastu tarbitud teenuste eest tasumiseks osaotsusega. Osaotsuse tegemise ajal ei olnud maakohus veel lahendanud vastuhagi osas esitatud ekspertiisi ja teise kostja kaasamise taotlust. Järelikult ei olnud vaidlus vastuhagi osas osaotsuse tegemise ajaks lõplikuks otsustamiseks valmis. TsMS § 450 lg 2 kohaselt kui kohus rahuldab osaotsusega hagi, millele on esitatud vastuhagi, märgib kohus otsuse resolutsiooni, et otsus võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuhagi lahendamisel (reservatsioon). Käesoleval juhul maakohus reservatsiooni osaotsuse resolutsiooni ei märkinud. Ringkonnakohus märgib, et reservatsiooniga osaotsus kujutab endast äramuutva tingimusega lõppotsust. Sisuliselt rahuldab kohus hagi tingimusel, et kostja vastuväidet ei saa maksma panna
või vastuhagi jääb rahuldamata. Tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsus ei ole üldjuhul osaotsus TsMS § 450 lg 1 mõttes. Samas on tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsus täitedokument, mille saab pärast jõustumist või viivitamata täidetavaks tunnistamist pöörata sundtäitmisele. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kostja oli esitanud vastuhagi ja maakohus soovis hagi rahuldada osaotsusega, ei saanud maakohus osaotsuse tegemisel lähtuda üksnes TsMS § 450 lg-s 1 sätestatust, vaid pidi arvestama ka sama paragrahvi lõikes 2 sätestatuga. Praegusel juhul on maakohus otsustanud jätkata vastuhagi osas menetlust, kuid ei ole otsuse resolutsioonis märkinud, et tegemist on reservatsiooniga otsusega. Maakohus ei ole ka seda oma arusaama põhjendanud. TsMS § 448 lg 1 p 4 kohaselt võib asja otsustanud kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui kohus ei ole osaotsusesse märkinud reservatsiooni tasaarvestuse suhtes. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus maakohus otsustas hagi rahuldada ja jätkata vastuhagi osas menetlust, pidi maakohus osaotsuse resolutsiooni märkima TsMS § 450 lg 2 alusel reservatsiooni tasaarvestuse suhtes. Kuna maakohus ei väljunud osaotsust tehes diskretsioonipiiridest, puudub alus osaotsuse tegemise tõttu saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Ringkonnakohus leiab, et kooskõlas TsMS § 450 lg-ga 2 tuleb maakohtu osaotsuse resolutsiooni täiendada ja märkida otsuse resolutsiooni, et otsus võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuhagi lahendamisel (reservatsioon). Kui tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsuse puhul edasises menetluses tasaarvestuse vastuhagi rahuldatakse, tühistab kohus ühtlasi reservatsiooniga otsuse tasaarvestuse ulatuses või muudab seda (mis ulatuses on reservatsioon vajalik) (TsMS § 450 lg 4).
8.TsMS § 173 lg 5 kohaselt ei märgi kohus tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuses menetluskulude jaotust, kui kohus jätkab asja lahendamist. Seetõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse menetluskulude jaotise osas (resolutsiooni p-d 5 ja 6). Menetluskulude jaotus nähakse ette lõppotsuses.
9.Kostja vaidlustab maakohtu osaotsust osas, milles hagi rahuldati ja jaotati menetluskulud. Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus ei hinnanud igat hageja esitatud võlgnevuse tõendamiseks esitatud arvet eraldi. Ringkonnakohus märgib, et kostja on küll palunud jätta hagi tervikuna rahuldamata, kuid on samas ise sisuliselt vaielnud vastu ainult mõnele arvele ja seda üksnes arvel märgitud elanike arvu osas. Ka apellatsioonkaebuses piirduvad kostja vastuväited hageja nõudele arvetel märgitud inimeste arvule vastuvaidlemisega. Kostja ei esitanud hagile muid täpsemaid vastuväiteid, mida kohus oleks saanud ja pidanud hindama. Maakohus hindas esitatud arveid kogumis. Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et kostja on nõudele esitanud üksnes vastuväiteid, mis põhinevad väitel, et periooditi elas kostja korteris vähem inimesi, kui on kajastatud hageja poolt esitatud arvetel. Seega ei saa maakohtule ette heita iga tõendi eraldi hindamata jätmist, kuna puudus asjakohane kostja vastuväide, mida kontrollida. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse õigsust osas, mis puudutab hageja nõuet kostja vastu elanike arvust sõltuvate teenuste eest tasumisel vastavalt apellatsioonkaebusele perioodidel september 2017 – veebruar 2018 ja 1. jaanuar 2015 – XXXXXXX. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, milline on seetõttu aritmeetiline viga hageja arvestuses, st kui palju vähem peaks kostja seetõttu hagejale tasuma.
10.Hageja põhikirja p 3.2.3 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid. Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses
oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast, välja arvatud elanike kohta arvestatud sihtotstarbelised maksed. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et elanike arvust sõltub üldelekteri arvestus. Vastavalt hageja esitatud arvetele sõltub elanike arvust üldvee ja prügiveo tasu arvestus. Üldelektri puhul nähtub arvetelt, et selle arvestamise aluseks on „korter“. Järelikult ei tulnud maakohtul üldelektri osas hinnata kostja vastuväiteid, mis puudutasid elanike arvu ning maakohtu põhjendused selles osas on seetõttu ebaõiged.
11.Kostja on apellatsioonkaebuses seisukohal, et 1. jaanuarist 2015 kuni 22. maini 2015 elas korteris üks inimene, perioodil 2017. a september kuni 2018. a veebruar elas korteris kaks inimest. Maakohtus väitis kostja lisaks, et 2016. a juunist oktoobrini ei elanud korteris ühtegi inimest (puudus ka elektritarbimine) ning alates 2016. a novembrist elas korteris kaks inimest. Kostja väitel on seega inimeste arvu põhjal arvutatavate kuluartiklite juurde märgitud vale inimeste arv. Kuivõrd eelnevalt on tuvastatud, et inimeste arvust sõltus vaid üldvee ja prügiveo hind, tulnuks maakohtul kontrollida, kas vaidlustatud perioodil esitatud arvetel on hageja nõue üldvee ja prügiveo osas tõendatud. Maakohus hindas üksnes perioodi 2016. a juunist oktoobrini ning sedagi üldelektri ja üldvee kuluartiklite osas. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu puudus on kõrvaldatav ning analüüsib alljärgnevalt kõiki kostja välja toodud perioodidel esitatud arvete õigsust üldvee ja prügiveo arvestuse osas.
11.1.2015. a jaanuari kuni mai arvetele on märgitud üldvee ja prügiveo arvestuse aluseks kolm inimest (I kd, tl 55-56). Arvetel märgitud inimeste arvu õigsust tõendab 2015. a vee tarbimiste näitudele märgitu, et perioodil 2015. jaanuar kuni september oli korteris elanikke kolm (I kd, tl 59). Vee tarbimiste näidud ja elanike arv on kinnitatud korteri valdaja allkirjaga.
11.2.2016. a juuni kuni septembri arvetele ei ole üldvee ja prügiveo arvestuse aluseks inimeste arvu märgitud (I kd, tl 61-62). Sama tuvastas ka maakohus. Seega ei ole kostja vastuväide olnud asjakohane, sest 2016. a juunist septembrini kostjalt üldvee ja prügiveo eest tasumist hageja ei nõua. 2016. a oktoobri arvele on märgitud üldvee ja prügiveo arvestuse aluseks viis inimest. 2016. a oktoobri arvel märgitu õigsust tõendab 2016. a tabel vee tarbimise näitude kohta, kus on kostja allkirjaga kinnitatud, et oktoobris oli elanike arv 3+2 (II kd, tl 26). Kostja esitatud elektriarved, millega kostja soovis tõendada, et sel perioodil keegi korteris ei elanud, kajastavad vaid elektritarbimist 1. maist kuni 25. septembrini 2016 (II kd, tl 158-167). Oktoober 2016 elektritarbimist arvetelt ei nähtu.
11.3.2016. a novembrist kuni 2017. a augustini on arvetel üldvee ja prügiveo arvestuse aluseks viis inimest (I kd, tl 63-64, II kd, tl 27-28). Inimeste arv puudub vaid 2016. a novembri arvelt üldvee lahtrist ning seega ei nõua hageja selle kuu eest üldvee tasumist. Ka perioodi 2016. a novembri kuni 2017. a augusti osas on tõendina esitatud vee tarbimiste näidud, milles on korteri valdaja (kostja) kinnitanud korteris elavate inimeste arvu (II kd, tl 25-26). 2016. a novembris ja detsembris on küll märgitud inimeste arvuks „4 + 0,5“, , mis tuleb arvestades kostja kinnitust, et inimesi oli üle nelja, ümardada viieni. Seega on 2016. a novembri ja detsembri arvetele põhjendatult märgitud viis inimest.
11.4.2017. a septembri arvele on märgitud üldvee ja prügiveo arvestuse aluseks viis inimest (II kd, tl 130). 2017. a oktoobri ja novembri arvetele on märgitud vaid prügiveo osas viis inimest (II kd, tl 130). Üldvee lahter 2017. a oktoobri ja novembri arvetel on tühi ning puudub ka maksmisele kuuluv summa. 2017. a detsembri, 2018. a jaanuari ja veebruari arvetel on üldvee ja prügiveo arvestuse aluseks märgitud viis inimest.
2017. a vee näitude kinnituse lehelt andmed elanike arvu kohta alates septembrikuust puuduvad (II kd lk 25). 2018. a vee näitude kinnituse lehte kohtule esitatud ei ole. Puuduvad ka muud tõendid, mis tõendaks inimeste arvu korteris perioodil 2017. a septembrist 2018. a veebruarini. Kostja vaidlustas perioodil 2017. a septembrist kuni 2018. a veebruarini arveid nendel märgitud inimeste arvu osas ning seega tulnuks hagejal tõendada arvetel märgitu õigsust. Kuivõrd hageja ei ole oma väiteid elanike arvu osas perioodil 2017. a septembrist kuni 2018. a veebruarini tõendanud, ei ole hageja nõue sel perioodil esitatud üldvee (arvetel veevahe) ja prügiveo kuluartiklite osas põhjendatud. Kuna kostja ei nõustu, et antud perioodil elas korteris üle kahe inimese, tuleb üldvee ja prügiveo summad selle perioodi osas ümber arvutada. Septembris olid üldvee ja prügiveo summad kokku 8,7 eurot, oktoobris 8,2 eurot, novembris 6,7 eurot, detsembris 7,4 eurot, jaanuaris 9,8 eurot, veebruaris 7,8 eurot. Kõik kokku 48,6 eurot. Ringkonnakohus arvutab eelnimetatud summad ümber, korrutades arvetel märgitud üldvee ja prügiveo ühiku hinna kahega. Saadud summad on järgmised: septembris 3,48 eurot, oktoobris 3,28 eurot novembris 2,68 eurot, detsembris 2,96 eurot, jaanuaris 3,22 eurot ning veebruaris 3,12 eurot. Põhjendatud tasu kokku 18,74 eurot. Kostjalt hageja kasuks välja mõistetavat võlga tuleb seega vähendada 29,86 euro võrra (48,618,74) ja temalt hageja kasuks välja mõista 5101,2 eurot (5131,06 – 29,86).
12.Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ja jääb muutmata. Nõustudes maakohtu põhjendustega ei pea ringkonnakohus vajalikuks kõiki neid korrata (TsMS § 654 lg 6).
13.Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt. Menetluskulude jaotamisel lähtub ringkonnakohus TsMS § 163 lg-s 1 ja § 171 lg-s 1 sätestatust. Sellest lähtuvalt tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta nende endi kanda. Kostjat on apellatsioonimenetluses esindanud advokaat riigi õigusabi korras vastavalt Viru Maakohtu 2. augusti 2017 määrusele (I kd lk 194) ja kostjal on kohustus tasuda talle osutatud riigi õigusabi kuludest 50 % ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist. Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2019 määrusega on riigi õigusabi osutanud advokaadile määratud ringkonnakohtus kostjale osutatud õigusabi eest tasu suurusega 150 eurot. Kostja poolt riigile hüvitamisele kuuluvad menetluskulud määrab maakohus asja lõplikul lahendamisel.
(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Viivi Tomson
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.