Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiOsaliselt jõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 13.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number: 2-17-4362/60
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 13.03.2019
Staatus: Osaliselt jõustunud
Sõnade arv: 4559

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

Rakvere, 13.märts 2019

Tsiviilasja number

2-17-4362

Tsiviilasi

Haljala vald, Haljala alevik, Tallinna mnt xxxx korteriühistu, täiendnimi- Korteriühistu Haljala xxxx hagiavaldus M. R. vastu võla nõudes. M. R. vastuhagi Haljala vald, Haljala alevik, Tallinna mnt xxxx korteriühistu, täiendnimi- Korteriühistu Haljala xxxx vastu kahju nõudes

Hagi hind

Menetlusosalised esindajad

5447,43 eurot

ja

Suuline menetlus- istung 13.02.2019 nende Hageja/vastukostja: Haljala vald, Haljala alevik, Tallinna mnt xxxx korteriühistu, täiendnimi- Korteriühistu Haljala xxxx, rk xxxx, lepinguline esindaja Killu Kool Kostja/vastuhageja: M. R., ik xxxx, lepinguline esindaja RÕS korras advokaat Robert Sprengk

Resolutsioon

1.Hagi rahuldada osaotsusega osaliselt. Vastuhagi osas menetlemine jätkub.

2.Välja mõista kostjalt M. R. hageja Haljala vald, Haljala alevik, Tallinna mnt xxxx korteriühistu kasuks perioodi november 2014 kuni 31.12.2018 võlgnevus summas 5131,06 eurot.

3.Võtta vastu loobumine ja lõpetada menetlus Haljala vald, Haljala alevik, Tallinna mnt xxxx korteriühistu hagis kostja M. R. vastu TsMS § 367 alusel esitatud viiviste nõudes.

4.Hagejal tuleb teatada peale lahendi kättetoimetamist, kas ta jääb oma 11.04.2018 suuliselt esitatud taotluse juurde kohtulahendi viivitamatult täidetavaks tunnistamiseks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

Kostjal on seisuga 04.04.2017 tasumata hageja poolt esitatud arved kokku summas 2741,49 eurot. Perioodil alates 2014.a november kuni 2017.a veebruar on esitatud arvete summa kokku 3370,38 eurot ja nimetatud perioodil on tasutud arveid kokku summas 628,89 eurot. Arvetel perioodil alates detsember 2014.a kuni veebruar 2017.a on märgitud suurem võlgnevus, kui seda on esitatud võlgnevuse arvestuses. Seda seetõttu, et raamatupidamises on ekslikult jäänud maha arvestamata J.A poolt 08.12.14 tehtud makse summas 137,32 eurot. Nimetatud summa võrra ja esialgses hagiavalduse lisas nr 3 esitatud arvestuses esinenud vigade võrra on nõuet korrigeeritud ja seda kostja kasuks. Hageja raamatupidaja saatis enda e-posti aadressilt 27.04.2015 endisele korteriomanikule e-kirja, milles andis teada, et 23.05.2015 (hilisemalt parandatud 23.04.2015) toimus KÜ juhatuse koosolek, kus otsustati anda täiendav tähtaeg 11.05.2015 võlgnevuse tasumiseks. Samuti hoiatati, et kui võlgnevust ei tasuta tähtajaks, siis antakse võlgnevus inkassofirmale üle. Sama kirjaga teavitati korteriomaniku, et KÜ üldkoosolek toimub kultuurimajas 19.05.2015.a, algusega 18.00. Endine korteriomanik J. A. saatis 18.05.2015.a e-kirja, milles andis teada, et viibib haiglas ja ei saa koosolekul osaleda. Samuti annab ta teada, et tal ei olnud võlgnevust võimalik tasuda 11.05.2015 ja palub võimalust tasuda võlgnevus osamaksetena. Hageja ei jõudnud endise omanikuga maksegraafikut koostada ja 27.09.2015 M. R. poolt saadetud e-kirjast sai hageja teada, et korter xxxx omanik J. A. suri xxxx. Samas kirjas anti teada, et testamendi järgne pärija sõlmib maksegraafiku võlgnevuse tasumiseks. Kostja, olles 27.09.15 kirja saatmisel teadlik, et tema on pärija, ei teinud midagi selleks, et sõlmida hagejaga võlgnevuse tasumiseks maksegraafikut. Hageja saatis veelkord kostjale e-kirja, millega andis teada, et korteri xxxx võlgnevus on seisuga 01.05.2016 kokku 1993,09 eurot. Kirjale ei vastatud, võlgnevust ei tasutud, samuti puudus KÜ

juhatusel teave pärimismenetluse kohta. KÜ 20.04.16 toimunud üldkoosoleku üheks päevakorrapunktiks oli ka korter xxxx võlgnevuse küsimus. Üldkoosolekul otsustati, et pöördutakse notari poole, et alustada pärimismenetlus. Kuna notaris selgus, et pärimismenetluse alustamisega kaasneva KÜ-le kulud, samuti oli notariga ühendust võtnud korter xxxx endise omaniku pärijad, siis oli majanduslikult otstarbekam kohtuväliselt pärijaga kokkuleppele jõuda. Kostja saatis 18.12.2016 hagejale võlgnevuse tasumise graafiku, mille kohaselt kostja alustab võlgnevuse kustutamist alates 26.12.2016 esimese maksena 260 eurot, edasi ajavahemikul 20.01.17-20.04.17 igakuise maksena 65 eurot, edasi ajavahemikul 20.05.17-20.09.17 igakuise maksega 100 eurot, 20.10.17-20.11.17 igakuine makse 65 eurot ja 20.12.17 ühekordse maksena 1422,25 eurot. Samuti oli maksegraafiku lõppu lisatud tingimus, et kui maksed on korralikult laekunud, siis sõlmitakse jäägi tasumiseks uus maksegraafik, aga kui võlgnikul on võimalus, tasub võlgnik ühe maksena võlgnevuse jäägi Hageja kostja ettepanekuga ei saanud nõustuda, kuna kostja maksegraafik ei näinud ette jooksvate arvete tasumist ja 26.12.2016.a ei laekunud maksegraafikus lubatud makse 260 eurot. Maksegraafikule oli lisatud kaaskiri, kus oli samuti märgitud, et küll on korteris elavate isikute kogu sissetulek 900 eurot, siis 250 euro suuruse makse tasumine on ebamõistlik. Kuna hageja ei nõustunud kostja maksegraafikuga, samuti ei asunud kostja enda maksegraafiku alusel makseid teostama ega tasunud ka esitatud jooksvaid arveid, siis esitas hageja kostjale ettepaneku kohtuvälistelt asi lahendada. Kostja hageja ettepanekule ei vastanud. Peale ettepaneku kättesaamist maksis kostja jaanuaris 2017 enda maksegraafikus märgitud suuruses võlgnevuse osamakse ja 2016 detsembri arve. Peale 2017.a jaanuarit ei ole kostja talle esitatud arveid kohaselt tasunud, samuti ei ole asunud võlgnevust vähendama. AÕS § 75 lg 1, KOS § 13 lg 1, KÜS § 2 lg 1, § 5 lg 1, § 151 lg 1, PärS § 130 lg 1 ja § 130 lg 3 alusel esitatud hagi kohaselt on pärija kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kostja on saanud korteri xxxx (aadress xxxx) omanikuks pärimise teel. Osa võlgnevusest on pärandaja kohustus, seega tuleb kostjal pärandi vastuvõtmisega täita ka pärandaja poolt tasumata jäänud arved. Pärimistunnistuse väljastamisega 30.11.11 on tõendatud, et kostjal ei ole olnud soovi pärandvarast loobuda ja kuna kostja on pärandi vastu võtnud, siis pidi ta olema teadlik, et pärandvaraks oleva korteriomandiga kaasnevad kohustused. Kui kostja oleks koheselt asunud täitma pärandvaraks oleva korteriomandiga seotud kohustusi, ei oleks ka võlgnevus kasvanud selliseks, mida kostja 18.12.2016 hagejale saadetud kaaskirjas väidetavalt täita ei suuda. Tulenevalt KÜS § 7 lõikest 4 võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult majandamiskulude maksmisega viivitamisel viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Viiviste nõude esitamisel tugineb hageja sellele, et kostja on jätnud tasumata majandamiskulude eest vastavalt esitatud arvetele, seega on viiviste nõue õigustatud. Hageja juhatus on olnud viivise nõudmisel pikka aega äraootaval seisukohal, s.t ei ole üldse viiviseid kostja suhtes rakendanud. Olukorras, kus majandamiskulude eest on ühe korteri poolt tekkinud võlgnevus sellises mahus, on ilmne, et kogu ühistu tegevus on häiritud, sest tuleb leida lisavahendeid tegelikkuses ühistu korraldatud teenuste eest tasumiseks ja viivisenõue seaduses sätestatud piirides on igati õigustatud.

Hageja on seisukohal, et rakendatud viivise määr tuleneb seadusest ega ole ülemäära suur, ja selle vähendamine oleks vastuolus hageja huvidega. Juhindudes TsMS § 367 tuleb kostjalt välja mõista viivis arvestatuna võla põhiosalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni määras 0,07 % päevas KÜ Haljala xxxx kasuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 82 lg 7, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 alusel hageja palus algses hagis mõista välja kostjalt M. R. ́lt hageja Korteriühistu Haljala xxxx kasuks võlgnevus 2741,49 eurot ja mõista TsMS § 367 alusel kostjalt M. R.lt hageja Korteriühistu Haljala xxxx kasuks välja põhinõudelt viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni protsendina põhinõudelt KÜS § 7 lg 4 sätestatud määras. 09.10.2017 esitas hageja hagi suurendamise avalduse (II kd tlk 19). Kuna kostja ei ole alates 23.01.2017 kuni käesoleva ajani tasunud kordagi talle esitatud arveid ja ei ole asunud võlga tasuma ka maksegraafiku alusel on kostjapoolne käitumine pahauskne. Seisuga 09.10.2107 on kostjal võlgnevus hageja ees kokku summas 3538,11 eurot, milleni hageja soovib ka haginõuet (2017 märts kuni 2017 augusti arvete alusel) suurendada. Eelmärgitud perioodil on esitatud järgmised arved: märts 2017 summas 171,35 eurot; aprill 2017 summas 143,53 eurot; mai 2017 summas 106,34 eurot; juuni 2017 summas 80,18 eurot; juuli 2017 summas 79,68 eurot; august 2017 summas 78,29 eurot. 10.04.2018 esitas hageja hagi suurendamise avalduse (II kd tlk 128). Kostja ei ole jätkuvalt kordagi tasunud talle esitatud arveid ja ei ole asunud võlgnevust tasuma ka oma maksegraafiku alusel. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevusena 4528,88. eurot. Lisandunud on 2017 september kuni 2018 veebruar arved järgmiselt: september 2017 summas 89,93 eurot; oktoober 2017 summas 148,43 eurot; november 2017 summas 173,30 eurot; detsember 2017 summas 189,08 eurot; jaanuar 2018 summas 198,39 eurot; veebruar 2018 summas 191,64 eurot. Hageja on 11.08.2018 protokolliliselt (II kd tlk 140) esitanud taotluse osaotsuse tegemise korral selle viivitamatult täitmisele pööramiseks. 22.05.2018 esitas hageja hagi suurendamise avalduse (II kd tlk 148). Hageja märgib, et 2016 kehtis KÜ koosolekul vastu võetud veenäitude esitamise kord, mille kohaselt tuli korteri mittekasutamise korral esitada veenäiduks 1. Ka elanike arvuks ei saa 0 märkida, mistõttu ka korteri mittekasutamisel on elanike arvuks vähimalt 1. Seisuga 22.05.2018 on kostja võlg (lisandus apr. 2018 arve summas 134,39 eurot) hageja ees 4842,34 eurot. 01.02.2019 esitas hageja hagi suurendamise avalduse (II kd tlk 190). Seisuga 22.05.2018 oli võlg 4842,34 eurot. Kostja tasus vahepeal 2018 mai, juuni ja juuli arved kokku summas 213,96 eurot, seisuga 31.01.2019 on võlg (lisandusid järgmised arved: august 2018 summas 80,93 summas, september 2018 summas 71,57 eurot; oktoober 2018 summas 133,01 eurot; november 2018 summas 140,84 eurot ja detsember 2018 summas 178,69 eurot) 5447,43 eurot. Kostja vastuse osas leiab hageja (II kd tlk 21), et kostja käitus pahauskselt juba siis kui viivitas pärandi vastuvõtmisega ja seetõttu venitas ka hageja poolt esitatud arvete tasumisega. Samas kasutasid korterit kostja perekonnaliikmed ka peale endise korteriomaniku surma. Kostja ei ole asunud tasuma ka 18.12.2016 maksegraafikut ja ei maksnud ka jooksvaid arveid. Kuna hageja teadmises kasutas korterit 4 inimest, kellest 3 on täiskasvanutena võimelised sissetulekut teenima, esitas hageja kostjale 18.01.2017 veelkordse ettepaneku. Kostja ainus reageering oli 23.01.2017 tehtud ülekanne summas 238,79 eurot, selgitusega 173,54 eurot detsembri eest ja 65,25 eurot võlg.

04.05.2017 esitatud vastuses (I kd tlk 103) on kostjal vastuväiteid hagi menetlusse võtmise osas, hagi ta ei tunnista, soovib endale esindust ja esitada vastuhagi ning leiab, et asja saab lahendada kompromissi või kokkuleppega. 04.09.2017 esitatud vastuses (II kd tlk 4) kostjal hagi menetlusse võtmise osas enam vastuväiteid ei ole. Vastuse kohaselt on kostja tasumata arveid tunnistanud ja soovinud võla hagejale tasuda, tehes ettepaneku, et tasub võla maksegraafiku alusel osade kaupa ja likvideerib tasumata arved hiljemalt 2017 lõpuks. Hageja tunnistab ka ise oma hagiavalduses, et kostja on teinud ettepanekuid maksegraafiku sõlmimiseks. Hageja kinnitab hagiavalduses, et on kostjapoolsed vastavad ettepanekud tagasi lükanud ja pole olnud nõus tasumisega osade kaupa maksegraafiku alusel. Kuna kostjal ei olnud oma majandusliku seisukorra tõttu võimalik võlgnevust koheselt tasuda, pakkus kostja tasumise maksegraafiku alusel. Kostja pakkus seda heas usus ja lootes hagejale mõistlikkusele. Hagejale oli teada asjaolu, et kostja on xxxx ja kostja abikaasa on xxxx ning seetõttu pole majandusliku seisukorra tõttu võimalik kohest ega suurte osamaksetega võlgnevuse tasumist kostja poolt. Hageja keeldus kostja poolt heas usus pakutud mõistlikku lahendust võlgnevuse tasumiseks vastu võtmast. Kuna hageja pole olnud nõus kostja poolt esitatud mõistliku kohtuvälise kompromissiga, siis on kostja seisukohal, et hagi on pahatahtlikult esitatud. Hageja poolt esitatud nõuded, et võlgnevus tuleb tasuda 6 kuu jooksul, on esitatud teadmisega, et kostja seda täita ei suuda. Kostja on seetõttu seisukohal, et kõik hagi menetlemisega seotud kulud peavad jääma hageja kanda. 23.05.2018 (II kd tlk 144) nõude suurendamisele vastates on kostja leidnud, et see on põhjendamatu. Arvetel on kajastatud, et korteris elab 5 inimest, mis ei vasta tegelikkusele, kuivõrd nt perioodil september 2017 kuni veebruar 2018 elas korteris 2 inimest, arvestused ja võlgnevuse summa on seetõttu vale. Sama vale arvestus käib kogu hagiperioodi kohta. Ajavahemikul 01.01.201522.05.2016 elas korteris üks inimene, hageja arvestuse kohaselt elas aga 01.01.2015 kuni 30.09.2015 korteris 3 inimest. Alates 01.11.2016 elas 2 inimest, hageja on arvestanud sama perioodi 5 inimesega. 24.05.2018 esitatud vastuses (II kd tlk 157) nõude suurendamisele leiab kostja, et juunist oktoobrini 2016 ei elanud korteris ühtegi inimest ja puudus ka elektritarbimine.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt vähendatud ulatuses. TsMS § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Hageja esitas kohtule nõude TsMS § 367 alusel edaspidise viivise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 7 lg 4 sätestatud määras. 11.04.2018 nõude suurendamise avalduses on hageja korrigeerinud seoses uue seaduse kehtima hakkamisega edaspidise viivise nõuet paludes TsMS § 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest (s.o. 20.03.2017) kuni 31.12.2017 KÜS § 7 lg 4 sätestatud määras ning alates 01.01.2018 kuni põhinõude täitmiseni korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (edaspidi KrtS) § 42 lg 1 sätestatud määras. 13.02.2019 istungil on hageja sellest viivise nõudest loobunud. Kohus on kostja nõusolekul viivise nõudest loobumise vastu võtnud ja selles osas kuulub menetlus lõpetamisele. Kuivõrd TsMS § 367 alusel viivise nõuet esitades ei määrata seda summaliselt kindlaks, ei määra kohus käesolevaga kindlaks ka loobutud viivisenõude suurust. Hageja suurendas menetluse kestel korduvalt oma põhinõude suurust. TsMS § 206 lg 1 alusel on hagejal õigus suurendada nõuet. Hageja on esitanud kohtule kostja vastu põhivõlgnevuse lõpliku nõude summas 5447,43 eurot, mis on tekkinud perioodil november 2014 kuni detsember 2018. Kohus märgib, et kuna võlgnevus on osaliselt tekkinud ka enne 01.01.2018 kehtima hakanud korteriomandija korteriühistuseadust ning rakendussätetes ei ole antud tagasiulatuvat jõudu, tuleb kohaldada enne 01.01.2018 tekkinud võlgnevusele varem kehtinud seadust ja peale 01.01.2018 tekkinud võlgnevusele kehtivat KrtS. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 13 lg-st 4 tuleneb, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna

ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 15 mõttest tulenevalt kannavad ühistu liikmed mõtteliste osade majandamise kulusid. Kehtiva KrtS § 12 lg 1 ja 2 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Hageja põhikirja (II kd tlk 42-47) punkti 2.5 kohaselt loetakse pärandi vastu võtnud pärija ühistu liikmeks endise liikme surma päevast alates. Põhikirja punkti 3.2.3. kohaselt on korteriühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid (nn. täishooldustasu). Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnas, välja arvatud elanike kohta arvestatud sihtotstarbelised maksed. Maksete mittetähtaegsel tasumisel tasub liige iga viivitatud päeva eest viivist, mille suurus määratakse kindlaks üldkoosoleku otsusega. Põhikirja punkti 3.2.4. kohaselt kohustub ühistu liige tasuma ühistus elaniku kohta arvestatavaid sihtotstarbelisi makseid vastavalt korteri tegelike kasutajate arvule (ühistu liige, tema perekonnaliige, üürnikud ja ajutised elanikud). Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja on korteriomandi, asukohaga xxxx, omanik (registriosa nr. xxxx). Antud faktist lähtuvalt puudub vaidlus ka selle üle, et kostja on xxxx korteriühistu liige ning peab täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi. Kostja on nõudele/ arvetele vastuväited esitanud üksnes sellel põhinevalt, et väidetavalt elas korteris periooditi vähem inimesi kui on kajastatud hageja arvetel. Isikute arvu teema on põhjalikult läbi arutatud 30.05.2018 istungil, kus on tuvastatud, et arvele teeb isikute arvu kande küll raamatupidaja, kuid selle aluseks on omakorda omaniku enda poolt esitatud andmed (II kd tlk 176). Omaniku poolt esitatud veenäitude lehel kinnitab isikute arvu õigsust omanik oma allkirjaga. Kostja on küll maininud, et need ei pruugi üldse olla kostja allkirjad, kuid tõendi ehtsust menetluslikult korrektselt kahtluse alla seatud ei ole. 13.02.2019 istungil taaskordselt selgitatu kohaselt kannab korteriomanik igakuuliselt veenäitude lehele arvesti näidud ja kinnitab isikute arvu oma allkirjaga, paneb selle lehe KÜ postkasti, seejärel teeb raamatupidaja sealt vastava kande ning paneb lehe omaniku postkasti tagasi, et omanik saaks samasuguse toimingu teha järgmisel ja ülejärgmisel jne kuudel. Vastavaid allkirjadega lehti on hageja oma nõude tõendamiseks esitanud kogu menetluse jooksul (I kd tlk 59, II kd tlk 25, 26, 99). Arvete kohaselt sõltub inimeste/tarbijate/elanike arvust kaks kuluartiklit- veevahe ja üldelekter. Nimetatu näitab, et kui kostja ka ei olnud nõus nimetatud kahe kuluartikli arvestusega, ei ole miski takistanud tal tasumast ülejäänud osiseid igakuulistest arvetest, st osasid, mille õigsust ta pole kordagi kahtluse alla seadnud.

Kohus leiab, et kostja vastuväide nõudele on seetõttu paljasõnaline. Kostja on ka ise väitnud (nt II kd tlk 101), et korteris on elanud nii üks inimene kui ka kaks või rohkem, nt lapsed, siis on inimeste arv olnud kõikuv ja see on selgelt näha ka arvetel, kus inimeste arvuga seotud kuluartiklid ongi arvestatud kas 0 inimesega-nt okt-dets. 2015 (I kd tlk 58), 1-ga – nt nov.-dets. 2014 (I kd tlk 54), 3-ga- jaan.märts 2015 (I kd tlk 55) või 5-ga- nt dets. 2016-veebr. 2017 arved (I kd tlk 63-64). Et isikute õige arvu teatamine on korteriomaniku kohustus, on sätestatud ka hageja põhikirja (II kd tlk 44) punktis 3.2.8, kus see on omakorda seostatav omanikule põhikirja punktist 3.2.4 tuleneva kohustusega tasuda elaniku kohta arvestatavad maksed vastavalt korteri tegelikult kasutajate arvule. Kostja poolt 24.05.2018 (II kd tlk 157) esitatud tõendeid selle kohta, et juunist oktoobrini 2016 korteris keegi ei elanud, kuna seal ka elektritarbimine puudus (II kd tlk 158-168), üksnes kinnitavad hageja arvestuse õigsust. Inimeste arvuga seonduv üldelektri kulu arvestus võiks kohtu hinnangul teoreetiliselt toimuda sõltumata sellest, kas konkreetses korteris keegi elektrit tarbis või mitte. Üldelektri ega veevahe arvestust ei ole nende kuude eest aga ka arvetel kajastatud (I kd tlk 61-62). Oktoober 2016 kohta on juba kostja oma allkirjaga kinnitanud, et elanike arv on 3+2 ehk 5 inimest (II kd tlk 26) ja seega on korrektne ka sama perioodi arvel 5 isiku näitamine. Kuivõrd põhimõtteliselt kostjal arvete osas muid vastuväiteid ei ole olnud, siis ei pea kohus vajalikuks iga esitatud arvet eraldi analüüsida ja nimetada. Kohus leiab, et kõik esitatud arved kogumis on asjakohased tõendamaks hageja nõude põhjendatust. Samas ei saa kohus rahuldada hageja nõuet täielikult summas 5447,43 eurot, kuivõrd hageja on eksinud võlgnetavate arvete lõppsummas. Nimelt on hageja märkinud 06.04.2017 esitatud parandatud hagiavalduses, et „arvetel perioodil alates detsember 2014 kuni veebruar 2017 on märgitud suurem võlgnevus, kui seda on esitatud võlgnevuse arvestuses. Seda seetõttu, et raamatupidamises on ekslikult jäänud maha arvestamata J.Au poolt 08.12.14 tehtud makse summas 137,32 eurot“ ja selle võrra nõuet korrigeeriti. Järgnevates haginõude suurendamistes ei ole aga hageja eelnimetatud tasutud makset summas 137,32 eurot arvesse võtnud, mistõttu ei ühti arvetel märgitud ja hageja poolt nõutav võlgnevuse lõppjääk tegeliku võlgnevuse lõppjäägiga. Samuti ei ole hageja kohtule esitanud 2018 märtsi kuu arvet. Kohus ei pea põhjendatuks kostjalt välja mõista rohkem kui ta arvete alusel võlgneb ning seda üksnes arvete alusel, mis on kohtule ka tõenditena esitatud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele järgmistest kohtule esitatud arvetest tulenev võlgnevus summas 5131,06 eurot (5759,95 – 628,89) : Arve nr. 2014.a 11 2014.a 12 2015.a 01 2015.a 02 2015.a 03 2015.a 04 2015.a 05 2015.a 06 2015.a 07 2015.a 08 2015.a 09 2015.a 10

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hageja esitatud nõude rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust ülejäänud nõudega, ei tingi see kohtu hinnangul obligatoorselt arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 367 alusel esitatud edaspidise viivise nõudest loobumine kohtu hinnangul samuti menetluskulude jaotust ei mõjuta, kuivõrd nimetatud nõude puhul on tegemist erandliku nõudega, kus nõuet ei esitata summaliselt kindlaksmääratud kujul, mistõttu ei tule kohtul kindlaks määrata ka selle proportsiooni ülejäänud nõudega ja hagi rahuldamise ulatusega. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Kostjale määratud riigi õigusabi kulude kindlaksmääramisel juhindub kohus samast sättest ja riigi õigusabiseaduse §-st 25. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude