Harju Maakohus
Kohtunik
Nele Atonen Kadri Mälberg
Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
29.10.2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-19-14591
Tsiviilasi
WEST Capital Holding OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks Menetlusosalised ja nende Avaldaja/võlgnik WEST Capital Holding OÜ (registrikood esindajad 12247757), seaduslik esindaja H T Ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden (Business Law Firm OÜ, J.Poska 28-4, 10150 Tallinn, e-post [email protected]) Menetlustoiming Pankrotiavalduse menetluse raugemine Kohtuistungi toimumise aeg 14.10.2019 Kohtuistungil osalenud isikud
Ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden
Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud Võlgnik WEST Capital Holding OÜ esitas esitas 21.09.2019 kohtule pankrotiavalduse. Võlgnik palub algatada enda pankrotimenetlus ja nimetada ajutine pankrotihaldur ning kuulutada välja võlgniku pankrot. 03.10.2019 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul kehtivad töölepingud puuduvad. Sisuline majandustegevus on lõppenud juba 2018 ning pankrotimenetluse algatamisel majandustegevus puudub. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnikul puudub vara ning kohustusi on vähemalt summas 575 461,90 eurot. Ajutise pankrotimenetluse käigus tuvastatud asjaolud võivad viidata ka võlgniku varalise seisundi teadva kohustustevastasele kahjustamisele. Seega võib maksejõuetuse põhjuseks olla maksejõuetuse põhjustamine karistusseadustiku mõttes. Maksejõuetuse tekkimise ajaks on hiljemalt 2018. Ajutine haldur on seisukohal, et tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused võivad esineda, kuid antud toimingud vajavad täiendavat analüüsi, eeskätt majandusliku perspektiivikuse osas. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 1 305 eurot, millele lisandub käibemaks 261 eurot, ning vajalike kulutuste hüvitiseks 97 eurot, millele lisandub käibemaks 19,30 eurot. Võlgnik esitas 12.10.2019 kohtule taotluse pankrotiavalduse läbivaatamiseks võlgniku osavõtuta. Võlgnik teatas, et on nõus ajutise halduri aruandega ning ajutise halduri tasuga. 14.10.2019 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde. Kohus on teinud 14.10.2019 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 4500 eurot hiljemalt 25.10.2019. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara puudub ning kohustusi on vähemalt 575 461,90 euro ulatuses. Võlgnikul majandustegevus puudub. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 1 305 eurot, millele lisandub käibemaks 261 eurot, ning vajalike kulutuste hüvitiseks 97 eurot, millele lisandub käibemaks 19,30 eurot. Võlgnik tasule vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajutise halduri tasuks määrata 1 305 eurot, millele lisandub käibemaks 261 eurot, ning vajalike kulutuste hüvitiseks 97 eurot, millele lisandub käibemaks 19,30 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab: „Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).“ PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kuivõrd võlgnikul vara puudub ja deposiiti ei ole tasutud, mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, lisandub käibemaks 79,40 eurot), kokku 476,40 eurot välja riigi vahenditest ning ülejäänud tuleb jätta võlgniku kanda. Tasu maksta välja Business Law Firm OÜ arveldusarvele. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus jätab dokumendid võlgniku juhatuse liikme H T hoiule. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.