Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
6. aprill 2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-6406
Tsiviilasi
AS LHV Pank kaebus kohtutäitur Kaire Põltsi 20. aprilli 2020. a otsuse peale täiteasjades nr 025/2019/835, 025/2019/18, 025/2018/2092 ja 025/2018/2022
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 3. septembri 2020. a määrus
Menetlusosalised
Avaldaja – AS LHV Pank (registrikood 10539549), lepinguline esindaja v.adv Andrias Palmits Puudutatud isik I – Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts Puudutatud isik II – Circle K Eesti AS (registrikood 10180925), lepinguline esindaja Krista Raudsepp Puudutatud isik III – Brutus Inkasso OÜ (registrikood 14180247) Puudutatud isik IV – OÜ Viljandi Õhumeister (registrikood 10413938) Puudutatud isik V – Savalan OÜ (registrikood 11645119)
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kohtutäitur Kaire Põltsi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Rahuldada kohtutäitur Kaire Põltsi määruskaebus.
Tühistada Harju Maakohtu 3. septembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-6406 ning teha uus määrus, millega jätta AS LHV Pank kaebus rahuldamata.
Menetluskulud esimese ja teise astme kohtus jätta AS-i LHV Pank kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 3; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2).
2-20-6406
millisel põhjusel ei antud võlgnikule üle liisitud sõidukite omandiõigust (teadaolevalt oli nt Volvo S80 tasumata liisinglepingu järgne võla jääk 21.11.2019 seisuga vaid 8,93 eurot, mis sai eelduslikult tasutud);
2)
kas võlgnikul oli õigus saada AS-lt LHV Pank väljamakseid ning kui jah, siis millises ulatuses;
3)
kas võlgnik täitis liisingulepingutest tulenevad kohustused nõuetekohaselt ja esitas liisinguandjale korralduse liisitud sõiduki omandi üleandmiseks võlgnikule või kolmandale isikule;
2(7)
2-20-6406 4)
kas võlgnikul oli liisinguandja ees liisinglepingutest tulenevaid varalisi kohustusi, mis jäid täitmata;
5)
kas liisingvarade realiseerimisest võib tekkida rahalisi kohustusi või nõudeid, mis kuulunuks kohtutäituri arestimisaktide alusel võlgnikule väljamaksmisele?
Avaldajal on küll õigus esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale, kuid tema kaebeõigus on piiratud ulatusega. Isik ei saa taotleda sellise täitemenetluse lõpetamist, milles ta ei ole ise sissenõudjaks (vt Riigikohtu 14.06.2017 määrus nr 3-2-1-66-17, p-d 13.2–13.3). Avaldaja ei ole esitanud kaebust oma seadusega kaitstud õiguse huvides, sest täitemenetlused ei seisne üksnes võlgniku tingimuslikele varalistele nõuetele seatud keelumärgete kustutamises jms. Kui võlgniku pankrotti välja ei kuulutata ja pankrotimenetlus lõpetatakse mh raugemise tõttu, võib enne pankrotimenetluse algatamist võlgniku suhtes alustatud täitemenetlus jätkuda (Riigikohtu 21.05.2008 määrus nr 3-2-1-38-08, p 10). Analoogia alusel võib asuda seisukohale, et võlgniku äriregistrist kustutamisest ei tulene kohtutäiturile kohustust lõpetada võlgniku vara suhtes toimuvad täitemenetlused. Menetlusökonoomilistel kaalutlustel ja põhjusel, et arestitud nõude puhul kestab arestipandiõigus edasi kuni selle tühistamiseni, ei pea kohtutäitur võlgniku täiendavat likvideerimist vajalikuks. Kohtutäitur arestis 15.10.2018 aktidega liisingulepingutest nr 115885 (lõpptähtaeg 05.10.2019) ja nr 101048 (lõpptähtaeg 15.05.2019) tulenevad nõuded. Mõlemad liisingulepingud lõppesid enne võlgniku äriregistrist kustutamist (11.02.2020). Kohtutäitur seadis liisitud sõidukitele eelkeelumärked arestitud nõuete tagamiseks. Nõuete arestimisel tekkis arestipandiõigus, mis kehtib edasi, vaatamata võlgniku äriregistrist kustutamisele. Avaldajalt nõutud täiendav teave võimaldab kohtutäituril kujundada lõpliku seisukoha 15.10.2018 arestimisaktidest tulenevate nõuete olemasolust ja nende täitmise võimalikkusest koos olemasolevate piirangute tühistamise võimalusega.
2-20-6406 puudub õiguslik alus ning see võiks kahjustada sissenõudjate huve (vt Riigikohtu 10.11.2010 otsus nr 3-2-1-88-10). Avaldaja vastas kohtutäituri 21.11.2019 järelepärimisele, et 21.11.2019 seisuga oli liisingulepingu nr 115885 (Peugeot 2008) jääk 4442,24 eurot ja liisingulepingu nr 101048 (Volvo S80) jääk 9,93 eurot. Samas on võlgnik kohtutäiturile 22.08.2019 avaldanud, et liisingulepingu nr 115885 jääk on 1000 eurot ja liisingulepingu nr 101048 jääk on 0 eurot. Seega võib olla tegemist olukorraga, kus AS LHV Pank soovib vältida täitemenetluses sissenõude pööramist varalisele õigusele, et ta saaks vaidlusaluse vara edaspidi võlgnikule või kolmandale isikule üle anda ilma kohustusi täitmata.
2-20-6406 Riigikohus on pidanud võimalikuks võlgniku kohustuste ja tema varale seatud käsutuskeelu edasi kestmist ka pärast äriühingu registrist kustutamist. Samuti on asjakohane viide lahendile nr 3-2-1-66-17, sest kui isegi sissenõudja ei oleks õigustatud nõudma täitemenetluse lõpetamist, siis veel vähem saab seda nõuda kolmas isik. Maakohus ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et praeguse kohtumenetluse on põhjustanud avaldaja oma tegevusetusega, sest ta ei ole senini esitanud kohtutäituri nõutud teavet, millest sõltub, kas kohtutäituril on üldse alust kaaluda, kas taotleda võlgniku ennistamist äriregistrisse, ning kas nõudeid on võimalik täita. Kui avaldaja esitanuks kohtutäituri nõutud teabe, saanuks kohtutäitur otsustada keelumärgete kustutamise. Menetluskulude kohtutäituri kanda jätmine on ebaõiglane ja vastuolus TsMS § 172 lg-ga 1.
Ringkonnakohus leiab, et kohtutäituri määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
5(7)
2-20-6406
6(7)
2-20-6406
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.