Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
6. aprill 2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-6406
Tsiviilasi
AS LHV Pank kaebus kohtutäitur Kaire Põltsi 20. aprilli 2020. a otsuse peale täiteasjades nr 025/2019/835, 025/2019/18, 025/2018/2092 ja 025/2018/2022
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 3. septembri 2020. a määrus
Menetlusosalised
Avaldaja – AS LHV Pank (registrikood 10539549), lepinguline esindaja v.adv Andrias Palmits Puudutatud isik I – Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts Puudutatud isik II – Circle K Eesti AS (registrikood 10180925), lepinguline esindaja Krista Raudsepp Puudutatud isik III – Brutus Inkasso OÜ (registrikood 14180247) Puudutatud isik IV – OÜ Viljandi Õhumeister (registrikood 10413938) Puudutatud isik V – Savalan OÜ (registrikood 11645119)
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kohtutäitur Kaire Põltsi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada kohtutäitur Kaire Põltsi määruskaebus.
Tühistada Harju Maakohtu 3. septembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-6406 ning teha uus määrus, millega jätta AS LHV Pank kaebus rahuldamata.
Menetluskulud esimese ja teise astme kohtus jätta AS-i LHV Pank kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 3; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2).
1.Kohtutäitur Kaire Põlts on algatanud WEST Capital Holding OÜ (võlgnik) suhtes täitemenetluse täiteasjades nr 025/2019/835, 025/2019/18, 025/2018/2092 ja 025/2018/2022, milles sissenõudjateks on vastavalt Circle K Eesti AS, Brutus Inkasso OÜ, OÜ Viljandi Õhumeister ja Savalan OÜ.
2.Kohtutäitur koostas AS-le LHV Pank 15.10.2018 varalise nõude arestimise akti, millega arestis võlgnikule liisingulepingust tuleneva tulevase vallasasja valduse ja omandiõiguse üleandmise nõude avaldaja vastu. Lisaks koostas kohtutäitur 15.10.2018 avaldajale rahalise nõude arestimise akti, millega arestis avaldaja võimalikud vara finantseerimise lepingust tulenevad väljamaksed võlgnikule ja kohustas avaldajat kandma need kohtutäiturile. Kohtutäituri avalduse alusel kanti 14.08.2019 sõidukite Peugeot 2008 (reg.nr NNNNNN) ja Volvo S80 (reg.nr YYYYYY) kohta liiklusregistrisse keelumärge.
3.Harju Maakohtu 29.10.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-14591 lõpetati WEST Capital Holding OÜ pankrotiavalduse menetlemine pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning tehti ajutisele pankrotihaldurile ülesandeks äriühing likvideerida ja registrist kustutada. WEST Capital Holding OÜ kustutati äriregistrist 11.02.2020.
4.AS LHV Pank palus 26.02.2020 ja 27.02.2020 e-kirjades kohtutäituril kustutada sõidukite keelumärked, sest võlgniku registrist kustutamise tõttu on liisingulepingud lõppenud ja avaldaja soovib sõidukid võõrandada. Kuna võlgnik on lõppenud õigusjärgluseta, peab kohtutäitur TMS § 48 lg 1 p 6 alusel täitemenetluse lõpetama ning TMS § 49 lg 1 alusel sõidukid aresti alt vabastama ja keelumärked kustutama. Võlgniku täiendav likvideerimine on õiguslikult küsitav. Pankrotimenetlus saab raugeda ainult vara puudumise tõttu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1), kuid täiendav likvideerimine eeldab vara olemasolu (äriseadustiku (ÄS) § 218 lg 2).
5.Kuna kohtutäitur pöördumistele ei vastanud (sh pärast 02.03.2020 meeldetuletust), esitas AS LHV Pank 12.03.2020 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles palus lõpetada võlgniku suhtes toimuvad täitemenetlused, vabastada sõidukid keelumärgetest või mis tahes muudest arestidest ning edastada liiklusregistri pidajale avaldus keelumärgete kustutamiseks, samuti edastada AS-le LHV Pank avalduse ärakiri või informatsioon avalduse esitamise kohta. Kuna liiklusregistrisse on kantud keelumärked avaldaja kui liisinguandja omandis oleva vara kohta, siis on avaldaja TMS § 5 lg 1 tähenduses muu isik, kelle õigusi täitemenetlused puudutavad, ja seega täitemenetluste osaline.
6.Kohtutäitur jättis 20.04.2020 otsusega avaldaja 12.03.2020 kaebuse rahuldamata ning otsustas lahendada AS LHV Pank omandis olevatelt sõidukitelt keelumärgete või mis tahes muude arestide kustutamise pärast avaldajalt järgmise täiendava teabe saamist: 1)
millisel põhjusel ei antud võlgnikule üle liisitud sõidukite omandiõigust (teadaolevalt oli nt Volvo S80 tasumata liisinglepingu järgne võla jääk 21.11.2019 seisuga vaid 8,93 eurot, mis sai eelduslikult tasutud);
2)
kas võlgnikul oli õigus saada AS-lt LHV Pank väljamakseid ning kui jah, siis millises ulatuses;
3)
kas võlgnik täitis liisingulepingutest tulenevad kohustused nõuetekohaselt ja esitas liisinguandjale korralduse liisitud sõiduki omandi üleandmiseks võlgnikule või kolmandale isikule;
2(7)
2-20-6406 4)
kas võlgnikul oli liisinguandja ees liisinglepingutest tulenevaid varalisi kohustusi, mis jäid täitmata;
5)
kas liisingvarade realiseerimisest võib tekkida rahalisi kohustusi või nõudeid, mis kuulunuks kohtutäituri arestimisaktide alusel võlgnikule väljamaksmisele?
Avaldajal on küll õigus esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale, kuid tema kaebeõigus on piiratud ulatusega. Isik ei saa taotleda sellise täitemenetluse lõpetamist, milles ta ei ole ise sissenõudjaks (vt Riigikohtu 14.06.2017 määrus nr 3-2-1-66-17, p-d 13.2–13.3). Avaldaja ei ole esitanud kaebust oma seadusega kaitstud õiguse huvides, sest täitemenetlused ei seisne üksnes võlgniku tingimuslikele varalistele nõuetele seatud keelumärgete kustutamises jms. Kui võlgniku pankrotti välja ei kuulutata ja pankrotimenetlus lõpetatakse mh raugemise tõttu, võib enne pankrotimenetluse algatamist võlgniku suhtes alustatud täitemenetlus jätkuda (Riigikohtu 21.05.2008 määrus nr 3-2-1-38-08, p 10). Analoogia alusel võib asuda seisukohale, et võlgniku äriregistrist kustutamisest ei tulene kohtutäiturile kohustust lõpetada võlgniku vara suhtes toimuvad täitemenetlused. Menetlusökonoomilistel kaalutlustel ja põhjusel, et arestitud nõude puhul kestab arestipandiõigus edasi kuni selle tühistamiseni, ei pea kohtutäitur võlgniku täiendavat likvideerimist vajalikuks. Kohtutäitur arestis 15.10.2018 aktidega liisingulepingutest nr 115885 (lõpptähtaeg 05.10.2019) ja nr 101048 (lõpptähtaeg 15.05.2019) tulenevad nõuded. Mõlemad liisingulepingud lõppesid enne võlgniku äriregistrist kustutamist (11.02.2020). Kohtutäitur seadis liisitud sõidukitele eelkeelumärked arestitud nõuete tagamiseks. Nõuete arestimisel tekkis arestipandiõigus, mis kehtib edasi, vaatamata võlgniku äriregistrist kustutamisele. Avaldajalt nõutud täiendav teave võimaldab kohtutäituril kujundada lõpliku seisukoha 15.10.2018 arestimisaktidest tulenevate nõuete olemasolust ja nende täitmise võimalikkusest koos olemasolevate piirangute tühistamise võimalusega.
7.AS LHV Pank esitas Harju Maakohtule 30.04.2020 kaebuse kohtutäituri 20.04.2020 otsuse tühistamiseks ning kohtutäituri kohustamiseks rahuldada avaldaja 12.03.2020 kaebuses esitatud taotlused. Kuna kohtutäitur ei pea võlgniku täiendavat likvideerimist vajalikuks, siis ei saa olla vaidlust, et võlgniku täiendavat likvideerimist ei toimu. Kuigi võlgniku äriregistrist kustutamisest on möödunud rohkem kui kaks kuud, ei ole ükski võlausaldaja taotlenud kohtult võlgniku täiendavat likvideerimist. Vara puudumisel ei ole täiendav likvideerimine võimalik. Juriidilisest isikust võlgniku lõppemise korral peab kohtutäitur täitemenetluse TMS § 48 lg 1 p 6 alusel lõpetama, olenemata sellest, kuidas või kellelt ta sellest teada saab. Kohtutäitur on avaldajale järelepärimist esitades teinud õigusvastaselt uue täitetoimingu. Kohtutäituri viidatud kohtupraktika ei ole asjakohane, sest avaldaja ei ole täitemenetlustes sissenõudja ega taotle nende lõpetamist võlgnikule ajutise pankrotihalduri nimetamise tõttu.
8.Kohtutäitur palus 26.05.2020 vastuses jätta kaebus rahuldamata, jäädes oma 20.04.2020 otsuses toodud seisukohtade juurde. Avaldajal ei ole õigust nõuda täitemenetluste lõpetamist ja täitemenetluste lõpetamist ei tingi ka pelgalt võlgniku äriregistrist kustutamine (vt Riigikohtu 10.11.2010 otsus nr 3-2-1-88-10). Täitemenetluse lõpetamine on põhjendatud, kui juriidilisest isikust võlgnik on lõppenud varatuna, kuid äriregistrist kustutamine ei tähenda tingimata vara puudumist. Ekslik on seisukoht, et pankrotimenetlus saab raugemise tõttu lõppeda üksnes vara puudumise korral (vt PankrS § 29 lg-d 1 ja 2). Kohtult ei saa taotleda kohtutäituri kohustamist lõpetada täitemenetlused. Kaebuses kirjeldatud olukord on tekkinud põhjusel, et avaldaja ei ole kohtutäiturile õigeaegselt esitanud olulist teavet. Kohtutäiturile ei ole senini esitatud 20.04.2020 otsuses nõutud teavet, mistõttu puudub kohtutäituril võimalus kujundada lõplik seisukoht arestitud nõuete olemasolu ja nende täitmise võimalikkuse kohta. Keelumärgete kustutamiseks 3(7)
2-20-6406 puudub õiguslik alus ning see võiks kahjustada sissenõudjate huve (vt Riigikohtu 10.11.2010 otsus nr 3-2-1-88-10). Avaldaja vastas kohtutäituri 21.11.2019 järelepärimisele, et 21.11.2019 seisuga oli liisingulepingu nr 115885 (Peugeot 2008) jääk 4442,24 eurot ja liisingulepingu nr 101048 (Volvo S80) jääk 9,93 eurot. Samas on võlgnik kohtutäiturile 22.08.2019 avaldanud, et liisingulepingu nr 115885 jääk on 1000 eurot ja liisingulepingu nr 101048 jääk on 0 eurot. Seega võib olla tegemist olukorraga, kus AS LHV Pank soovib vältida täitemenetluses sissenõude pööramist varalisele õigusele, et ta saaks vaidlusaluse vara edaspidi võlgnikule või kolmandale isikule üle anda ilma kohustusi täitmata.
9.Harju Maakohus rahuldas 03.09.2020 määrusega AS LHV Pank kaebuse, tühistas kohtutäituri 20.04.2020 otsuse ning kohustas kohtutäiturit vaatama 12.03.2020 kaebus uuesti läbi, järgides määruses toodud juhiseid. Menetluskulud jättis maakohus kohtutäituri kanda. Kaebaja on TMS § 5 lg 1 tähenduses muu isik, kelle õigusi (omandiõigust) täitemenetlus puudutab ja kes saab seetõttu TMS § 217 lg 1 alusel esitada kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Juriidilisest isikust võlgniku äriregistrist kustutamisel pärast pankrotimenetluse raugemist ei saa esineda õigusjärglust. Kohtutäitur leiab ekslikult, et kolmas isik ei saa nõuda täitemenetluse lõpetamist. TMS § 48 lg 1 p 6 on imperatiivne norm, mis kohustab kohtutäiturit võlgniku lõppemise korral täitemenetluse lõpetama ega jäta kohtutäiturile mingit diskretsiooni. Seetõttu on kohtutäitur kohustatud täitemenetluse lõpetama juba ainuüksi siis, kui ta saab teada võlgniku lõppemisest ilma õigusjärgluseta, olenemata sellest, kuidas või kellelt kohtutäitur nimetatud asjaolust teada sai. Võlgniku äriregistrist kustutamisega tekkis kohtutäituril kohustus lõpetada võlgniku suhtes toimuvad täitemenetlused, mistõttu on täitemenetlusi jätkatud õigusvastaselt. Võlgnik kustutati äriregistrist 11.02.2020 ja ükski võlausaldaja ei ole senini taotlenud kohtult ÄS § 218 lg-te 2 ja 3 alusel täiendava likvideerimismenetluse korraldamist. Ükski sissenõudja ei ole esitanud oma seisukohta AS LHV Pank kaebuse suhtes, millest võib järeldada, et neil puudub huvi täitemenetluste jätkamise vastu ja seega ei saa täitemenetluste lõpetamine rikkuda nende õigusi. Kohtutäituri viited kohtupraktikale on asjakohatud ja eksitavad. Kuna võlgniku lõppemise korral tuli täitemenetlus TMS § 48 lg 1 p 6 alusel lõpetada, siis tuleb kohtutäituril TMS § 49 lg 1 kohaselt täitemenetluste lõpetamisel 15.10.2018 arestitud nõuded viivitamata aresti alt vabastada ja esitada registripidajale avaldus keelumärgete kustutamiseks.
10.Kohtutäitur esitas maakohtu määruse peale 23.09.2020 määruskaebuse. Harju Maakohus ei pidanud 07.12.2020 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Kohtutäitur palub määruskaebuses maakohtu määrus tühistada ja jätta avaldaja kaebus rahuldamata või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks lahendamiseks. Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohtutäitur jääb kõigi varasemate seisukohtade juurde. Maakohus on andnud avaldajale, kes ei ole täitemenetlustes sissenõudja ega võlgnik, ebaproportsionaalse õiguse taotleda täitemenetluste lõpetamist, viitamata seejuures ühelegi õigusnormile. Kolmas isik ei saa nõuda võlgniku vara suhtes toimuvate täitemenetluste lõpetamist. Ebaõige on seisukoht, et TMS § 48 lg 1 p 6 ei jäta kohtutäiturile diskretsiooniõigust. Täitemenetluste lõpetamiseks peab kohtutäitur tegema eelnevalt kindlaks, et AS-l LHV Pank ei ole jäänud võlgniku ees rahalisi kohustusi, mille arvelt oleks võimalik rahuldada täitmisel olevaid nõudeid. Õiguspärane ei ole lõpetada täitemenetlusi juhul, kui võlgnikul võib olla vara, millele saab sissenõuet pöörata, olenemata sellest, kas võlgnik on registris või sealt kustutatud. Vara olemasolul on vajaduse korral võimalik võlgnik registrisse ennistada (ÄS § 218). Maakohtu etteheited, et kohtutäituri viited kohtupraktikale on eksitavad, on meelevaldsed. Kohtutäitur on asjakohaselt viidanud, et 4(7)
2-20-6406 Riigikohus on pidanud võimalikuks võlgniku kohustuste ja tema varale seatud käsutuskeelu edasi kestmist ka pärast äriühingu registrist kustutamist. Samuti on asjakohane viide lahendile nr 3-2-1-66-17, sest kui isegi sissenõudja ei oleks õigustatud nõudma täitemenetluse lõpetamist, siis veel vähem saab seda nõuda kolmas isik. Maakohus ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et praeguse kohtumenetluse on põhjustanud avaldaja oma tegevusetusega, sest ta ei ole senini esitanud kohtutäituri nõutud teavet, millest sõltub, kas kohtutäituril on üldse alust kaaluda, kas taotleda võlgniku ennistamist äriregistrisse, ning kas nõudeid on võimalik täita. Kui avaldaja esitanuks kohtutäituri nõutud teabe, saanuks kohtutäitur otsustada keelumärgete kustutamise. Menetluskulude kohtutäituri kanda jätmine on ebaõiglane ja vastuolus TsMS § 172 lg-ga 1.
12.AS LHV Pank palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud kohtutäituri kanda. Keskseks küsimuseks ei ole avaldaja kaebeõigus, vaid kohtutäituri kohustus TMS § 48 lg 1 p 6 alusel täitemenetlused lõpetada, kuna võlgnik on õigusjärgluseta lõppenud ning sellise äriühingu, kelle pankrotimenetlus on vara puudumise tõttu raugenud, täiendava likvideerimise korraldamine on äärmiselt küsitav, sest see eeldab ÄS § 218 lg 2 kohaselt vara olemasolu. Avaldaja oli sunnitud esitama kaebuse, kuna kohtutäitur ei täida seadust ja arestide tõttu puudub avaldajal võimalus temale kuuluvat vara müüa, mis tekitab talle jätkuvalt kahju. Arestide kustutamiseks ei ole avaldajal olnud muud võimalust peale kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise. Kui pangal puuduks kaebeõigus, rikuks see põhiseaduse §-s 15 sätestatud põhiõigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Alusetu on hoida võlgnikuks mitte oleva isiku vara kohtutäituri aresti all eesmärgiga sundida kedagi, keda enam ei eksisteeri, tasuma täitemenetluses sissenõutavat võlga.
13.Circle K Eesti AS palub seisukohas määruskaebus rahuldada, nõustudes kohtutäituri seisukohtadega. Lahendi nr 3-2-1-66-17 (p-d 13.1–13.2) on igati asjakohane. Avaldaja eesmärk on vabastada vara aresti alt selleks, et avaldaja ei peaks rahuldama puudutatud isikute nõudeid. Kuna PankrS § 29 lg 1 järgi on täitemenetluste peatamise alus ära langenud, siis täitemenetlused jätkuvad ning sissenõudjatel on TMS § 65 lg 1 alusel tekkinud arestitud varale arestipandiõigus (vt lahend nr 3-2-1-38-08, p-d 10–11). Kohtutäituri 15.10.2018 arestimisakte ei ole vaidlustatud ja need kehtivad. Olukorras, kus avaldaja ei anna kohtutäituri korduvatele nõuetele vaatamata teavet, kui suur on liisingulepingutest tulenevate nõuete jääk, siis võib tekkida olukord, kus arestide tühistamise korral müüakse sõidukid ilma puudutatud isikute nõudeid / arestimisakte täitmata. Auto24.ee kuulutuste järgi on odavaim Peugeot 2008 (vla 2014) müügis hinnaga 5990 euro ja Volvo S80 (vla 2007) hinnaga 3400 eurot. Kui avaldaja saavutab sõidukite aresti alt vabastamise ja sõidukid müüakse viidatud hindadega, rikastub avaldaja liisingulepingute jääke arvestades võlgniku vara arvelt alusetult ca 5000 euro ulatuses, millest oleks tulnud rahuldada puudutatud isikute nõudeid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus leiab, et kohtutäituri määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
15.Vaidlust ei ole selles, et 11.02.2020 toimunud registrist kustutamisega lõppes võlgnik õigusjärglaseta. Menetlusosalised on eri meelt selles, kas nimetatud asjaolu toob kohtutäiturile automaatselt kaasa kohustuse täitemenetlused TMS § 48 lg 1 p 6 alusel lõpetada ja vara TMS § 49 lg 1 alusel aresti alt vabastada ning kas avaldajal kui kolmandal isikul on TMS §-de 217 ja 218 alusel õigus nõuda kohtutäiturilt täitemenetluste lõpetamist ning koos sellega vara aresti alt vabastamist ja sõidukitele seatud keelumärgete kustutamist.
5(7)
2-20-6406
16.Kohtutäitur ei ole praegusel juhul välistanud, et avaldajat kui liisinguandjat (s.o sõidukite omanikku) saab käsitada TMS § 5 lg 1 tähenduses muu isikuna, kelle õigusi täitemenetlused puudutavad. Kohtutäitur ei ole jätnud 20.04.2020 otsusega AS LHV Pank 12.03.2020 kaebust läbi vaatamata põhjendusega, et avaldaja ei ole üldse täitemenetluse osaline, kellel oleks TMS § 217 lg 1 alusel õigus esitada kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale. Samuti ei ole maakohus jätnud avaldaja TMS § 218 lg 1 alusel esitatud 30.04.2020 kaebust läbi vaatamata. Nii kohtutäitur kui ka maakohus on lahendanud avaldaja kaebused sisuliselt.
17.Kohtutäitur on 15.10.2018 aktidega arestinud nii liisingulepingutest tulenevad võlgniku varalised nõuded (s.o sõidukite valduse ja omandiõiguse üleandmise nõuded – TMS § 122) kui ka võimalikud rahalised nõuded (s.o vara finantseerimise lepingutest tulenevad võimalikud võlgnikule välja maksmisele kuuluvad summad). Tegemist on tulevaste nõuete arestimisega (TMS § 113). Arestitud nõuete täitmise tagamiseks on kohtutäituri avalduse alusel 14.08.2019 kantud sõidukite kohta liiklusregistrisse (eel)keelumärked (TMS § 54 lg 3).
18.TMS § 48 lg 1 p-st 6 tulenevalt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse muu hulgas juhul, kui juriidilisest isikust võlgnik on lõppenud õigusjärglaseta. Nimetatud säte paneb kohtutäiturile kohustuse lõpetada täitemenetlus, mille jätkamine ei saa võlgniku puudumise tõttu olla enam eesmärgipärane. Norm ei jäta kohtutäiturile küll kaalutlusõigust, kuid kohtutäitur on õigesti rõhutanud, et täitemenetluse lõpetamine ei kaasne võlgniku lõppemisega ka automaatselt, vaid selle otsustab kohtutäitur (TMS § 50 lg 1), kellel on seejuures kohustus enne täitemenetluse lõpetamist selgitada välja, kas ei esine olukorda, kus sissenõudjad võiksid nõuda ÄS § 218 lg 2 alusel kohtult võlgniku täiendavat likvideerimist (st võlgnikul jäi alles või võib tekkida jaotamata vara). Olenemata sellest, et ajutine haldur märkis 11.10.2019 arvamuses (lk 6), et võlgnikul on mh kaks lõpetamata kapitalirendilepingut, mille täitmiseks tal vahendid puuduvad, ning Harju Maakohtu 29.10.2019 määrusest nr 2-19-14591 nähtuvalt ei olnud võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks (sh puudus vara isegi ajutise halduri tasu väljamaksmiseks), on kohtutäitur 20.04.2020 otsuses mõistlikult põhjendanud, et liisingulepingutest tekkinud nõuete olemasolu ei saa välistada, kuid selle lõplikuks hindamiseks puudub kohtutäituril piisav teave. Kohtutäituril on TMS § 26 lg 3 alusel õigus nõuda krediidiasutuselt (sh avaldajalt) andmeid mh võlgnikule pakutavate teenuste kasutamise kohta.
19.Ringkonnakohus jagab ka kohtutäituri seda seisukohta, et avaldajal puudub subjektiivne õigus nõuda täitemenetluste lõpetamist, sest tema õigusi saavad puudutada üksnes arestitud nõuete täitmise tagamiseks sõidukitele seatud keelumärked, mitte täitemenetluste jätkamine iseenesest. Kohtutäitur peab TMS § 49 lg 1 kohaselt täitemenetluste lõpetamise korral küll vabastama võlgniku vara viivitamata aresti alt ja esitama registripidajale avalduse keelumärgete kustutamiseks, kuid sellest ei järeldu, et vara aresti alt vabastamine ja keelumärgete kustutamine eeldaks tingimata täitemenetluste lõpetamist. Seega ei eelda keelumärgete kustutamise nõude lahendamine täitemenetluste lõpetamist ja kohtutäitur jättis selle taotluse 20.04.2020 otsusega õigesti rahuldamata. Arestitud tulevased või tingimuslikud nõuded tuleks aresti alt vabastada ja sõidukitele seatud keelumärked kustutada ka siis, kui kohtutäitur tuvastab, et võlgnikul siiski liisingulepingutest mingeid nõudeid avaldaja vastu ei tekkinud. Kuna kohtutäituril puudus selle asjaolu tuvastamiseks vajalik teave, jättis kohtutäitur 20.04.2020 otsusega (eel)keelumärgete või mis tahes muude arestide kustutamise nõude lahendamiseks pärast avaldajalt täiendava teabe saamist. Selline lähenemine on ringkonnakohtu hinnangul igati põhjendatud ning tagab sissenõudjate huvide tõhusa kaitse. Avaldaja ei ole väitnud, et 20.04.2020 otsusega nõutud teabe andmine oleks tema jaoks võimatu või ebamõistlikult koormav, samuti puuduvad väited, et küsitud teave poleks kohtutäituri märgitud asjaolude tuvastamiseks asjakohane või vajalik.
6(7)
2-20-6406
20.Kuna täitemenetluste lõpetamine ei ole vajalik avaldaja õiguste kaitseks ning tal puudub seetõttu õigus nõuda täitemenetluste lõpetamist, siis ei ole oluline, kas sissenõudjatel on huvi täitemenetluste jätkamise vastu või mitte. Ringkonnakohus märgib siiski, et huvi puudumist täitemenetluste jätkamise vastu ei saa järeldada pelgalt asjaolust, et sissenõudjad ei ole kohtule esitatud kaebusele vastanud. Esiteks võisid nad pidada täiesti piisavaks kohtutäituri vastuväiteid ja teiseks on Circle K Eesti AS määruskaebuse menetluses juhtinud tähelepanu, et maakohus edastas seisukoha nõude äriühingule, kuid mitte teda esindavale õigusbüroole. Sissenõudjate huvi täitemenetluste jätkamise vastu saab järeldada hoopis asjaolust, et ükski sissenõudja ei ole teadaolevalt esitanud kohtutäiturile avaldust täitemenetluse lõpetamiseks (TMS § 48 lg 1 p 1).
21.TMS § 110 järgi kohaldatakse varalistele õigustele sissenõude pööramisel vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui TMS 7. ptk-st ei tulene teisiti. Nõudele sissenõude pööramiseks arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ühtlasi võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda (TMS § 111). TMS § 65 lg-d 1 ja 2 näevad ette, et arestimise ajast tekib sissenõudjal arestipandiõigus arestitud asjale ning see annab sissenõudjale samad õigused nagu lepingu alusel seatud või seaduse alusel tekkinud pandiõigus, kui seadusest ei tulene teisiti. TMS § 122 lg-d 1 ja 2 sätestavad täiendavalt, et võlgnikule kuuluva vallasasja valduse või omandiõiguse üleandmise nõude arestimise puhul tuleb asi välja anda kohtutäiturile ning sellest tekib sissenõudja kasuks arestipandiõigus asjale. Kohtutäituri poolt võlgniku varaliste nõuete (sh sõidukite valduse ja omandiõiguse üleandmise nõuete) arestimisega tekkinud arestipandiõigus tagab sissenõudjate nõudeid võlgniku vastu, olenemata võlgniku õigusvõime lõppemisest ning kui ühe või mõlema sõiduki omandiõigus on läinud üle võlgnikule, saab kohtutäitur need sissenõudjate nõuete rahuldamiseks TMS-s sätestatud korda järgides müüa. Ka juhul, kui ühe või mõlema sõiduki omandiõigus ei ole võlgnikule üle läinud, kuid võlgnikul on tekkinud avaldaja vastu kapitalirendilepingute alusel mingeid nõudeid, saavad sissenõudjad TMS § 118 lg 1 alusel nõuda avaldajalt kohustuse täitmist enda kasuks (sh esitada avaldaja vastu hagi). Nii kaua kui arestipandiõigused kehtivad, ei ole täitemenetluste lõpetamiseks alust. Selleks, et otsustada nõuete aresti alt vabastamine ja sõidukitele seatud keelumärgete kustutamine, on kohtutäituril vajalik eelnevalt tuvastada, kas arestitud tulevased nõuded tegelikult tekkisid või mitte ja selleks tuleb avaldajal esitada kohtutäiturile 20.04.2020 otsusega nõutud teave.
22.Eelneva põhjal ja TsMS § 667 lg 2 ls 1 alusel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab Harju Maakohtu 03.09.2020 määruse. Ringkonnakohus teeb asjas ise uue määruse, millega jätab avaldaja kaebuse rahuldamata.
23.Kuna ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, tuleb TsMS § 173 lg 3 ls 1 kohaselt muuta menetluskulude jaotust. Kuna kohtutäituri määruskaebus rahuldatakse ja avaldaja kaebus jääb rahuldamata, on õiglane jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 ls 2 alusel avaldaja kanda. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud määruses menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.