Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Merit Helm
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. oktoober 2019.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-102190
Tsiviilasi
Svea Finance AS hagi J K vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
518,43 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Svea Finance AS (registrikood 11200943), asukoht Hallivanamehe tn 4, 11317 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Annika Mikson, e-post: [email protected] Kostja: J K (isikukood xxx), registrijärgne elukoht xxx; muu sideaadress xxx
Menetluskulude jaotus
Svea Finance AS nõuab 09.07.2019.a esitatud hagis J K vastu põhivõlgnevuse summas 224,34 euro, intressi summas 128,54 euro, sissenõutavaks muutunud viivise summas 113,95 euro ning lisanduva viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb 16.10.2015.a ning 22.10.2015.a sõlmitud müügi- ja järelmaksulepingust nr xxx, millega J K ostis kauba nimetusega: Nurgadiivanvoodi Gustav valge/hall nurk paremal. Lepingu alusel tegi Svea Finance AS müüjale Xxx OÜ ́le väljamakse summas 728,99 eurot. Xxx OÜ loovutas lepingust tulenevad rahalised nõuded Svea Finance AS ́le. Kuivõrd J K lepingut kohaselt ei täitnud (jäi kolme osamakse tasumisega
viivitusse), ütles Svea Finance AS lepingu 09.08.2017.a saadetud ülesütlemisavaldusega 15.08.2017.a erakorraliselt üles. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 26.07.2019.a. Kostja saatis kohtule e-posti aadressilt xxx vastuse, milles palus maksegraafikut. Hageja teatas 26.07.2019.a kohtule, et peab võimalikuks osapoolte vahel kompromissi sõlmimist ning palus määrata kompromissi esitamiseks tähtaja. Kohus määras pooltele tähtaja 26.08.2019.a kompromissläbirääkimiste pidamiseks ja kompromissi kohtule esitamiseks. Kui kompromissi kohtule ei esitata, määras kohus, et kostjal tuleb esitada vastus hagiavaldusele hiljemalt 09.09.2019.a. Hageja teatas kohtule, et vaatamata hageja korduvatele püüdlustele ei ole õnnestunud kostja J Kga kompromisskokkulepet sõlmida. 26.08.2019.a edastas hageja kostjale e-kirja teel kompromisslepingu projekti, kuid vastust esitatud kompromisskokkuleppe aktsepteerimise või mitteaktsepteerimise osas hageja kostjalt ei saanud. 10.10.2019. a edastas hageja teistkordselt kostjale e-kirja, milles palus anda tagasisidet võimaliku kompromisskokkuleppe osas. Kostja ei ole hageja e-kirjale vastanud. Vaatamata kostja soovile sõlmida antud menetluses kompromisskokkulepe, ei ole kompromisskokkuleppe sõlmimine võimalik, kuna kostja hageja ettepanekutele ei vasta ning väldib suhtlust hagejaga. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, milleks oli 09.09.2019.a, ei ole kohtule tähtaegselt ka kostja vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, et ta soovib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga juhindudes TsMS § 448 lg-st 41. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks 444,68 eurot (riigilõiv summas 125 eurot ja õigusabikulud summas 319,68 eurot). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 319,68 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades, et kohus rahuldas hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega seetõttu, et kostja ei vastanud kohtu määratud tähtajaks kohtule, ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla suuremad kui 90 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.