3.Jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
4.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja
järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.OÜ BellaVia on seni kasutanud oma majandustegevuses klientide teenindamisel teenuste eest tasumise korraldamiseks makseterminali vastavalt 28. mail 2014 AS Eesti Krediidipank (tänase ärinimega AS Coop Pank) vahendusel AS-iga Swedbank sõlmitud maksekaartide teenindamise lepingule KP-POS 287 ja makseterminali üürilepingule. AS Coop Pank, kelle vahendusel viidatud lepingud sõlmiti, teavitas hagejat 7. juunil 2018, et AS Swedbank ütleb need lepingud üles, lähtudes maksekaartide teenindamise lepingu tingimuste punktist 9.5 ja makseterminali üüritingimuste punktist 11.3.
2.Pärast sellekohase teate saamist on OÜ BellaVia pöördunud kõigi Eestis tegutsevate kaardimakseterminali teenuse pakkujate poole sooviga sõlmida uus leping. Kõik teenusepakkujad on sellest põhjendusteta keeldunud. Nimetatu on toonud kaasa olukorra, kus mitte ükski teenusepakkuja ei ole valmis võimaldama OÜ-le BellaVia kaardimakseteenust ja –terminali. Eeltoodu tõttu puudub OÜ-l BellaVia võimalus võtta enda klientidelt vastu kaardimakseid ning OÜ BellaVia on sunnitud kasutama vaid sularahaarveldust.
3.Senises kirjavahetuses on kostja keeldunud hagejaga lepingut sõlmimast, tuginedes lepinguvabaduse põhimõttele. Krediidiasutuste kontekstis sätestab vastava põhimõtte KAS § 89 lg 9, mille kohaselt krediidiasutus on vaba otsustama, keda teenindada või keda mitte, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sätte teisest poolest tuleneb, et lepinguvabaduse põhimõte ei ole krediidiasutuste puhul absoluutne, vaid õiguskord võib sisaldada erinorme, mille täidetuse korral on krediidiasutus kliendi teenindamiseks kohustatud.
4.Antud juhul tuleneb kostja kohustus hagejaga lepingu sõlmimiseks VÕS § 7101 lõikest 1. Hagejale on arusaamatu, miks ei soovi kostja (ega ükski teine krediidiasutus) temaga makseterminalide kasutamiseks lepingut sõlmida. OÜ BellaVia on alati täitnud kõik enda kohustused nii AS Swedbank kui AS Coop Pank ees ning viimastel ei ole seni olnud OÜ BellaVia suhtes mistahes etteheiteid. OÜ-l BellaVia puuduvad maksuvõlad, ta on alati esitanud õigeaegselt majandusaasta aruanded ning tema majandustegevus on seaduslik ja läbipaistev. On üldteada asjaolu, et sularaha osakaal maksete tegemisel järjest väheneb ning selline tendents on toetatud nii riigi kui krediidiasutuste poolt, kuivõrd see tagab parema kontrolli rahavoogude üle ning aitab ära hoida ning avastada võimalikke kuritarvitusi. Kostja tegevus kahjustab otseselt hageja majandustegevust, kuivõrd enamik kliente on harjunud maksma ainult kaardiga. Kaardimaksevõimaluse puudumise korral jätavad kliendid sageli teenuse tarbimata või kauba ostmata. Hageja jaoks tähendab see olulises ulatuses saamata jäänud tulu.
5.Kostja kohustus tuleneb KonkS § 18 lõikest 1, mis sätestab, et olulist vahendit omav ettevõtja on kohustatud lubama teisele ettevõtjale mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu võrgustikule, infrastruktuurile või muule olulisele vahendile kaupadega varustamise või nende müügi eesmärgil. Viidatud säte rakendub ka käesolevale olukorrale. Asjaolu, et sama teenust pakuvad ka teised teenusepakkujad, ei tähenda seda, et tegemist ei ole olulise vahendiga KonkS § 18 lg 1 mõistes, tegemist on lihtsalt olulise vahendi kollektiivse omamisega. Hageja nõue ei ole suunatud sellele, et kostja sõlmiks temaga maksekaartide teenindamise lepingu ja makseterminali üürilepingu mingitel erilistel hageja poolt dikteeritud tingimustel. Vastupidi, hageja soovib kaardimakseterminale kasutada täpselt samadel tingimustel, nagu kasutavad neid kõik kostja kliendid.
6.Kõnealusel juhul tuleb kohtul tuvastada, kas hagejapoolne striptiisiklubi pidamine on õiguspärane. Kostja pole välja toonud ega tõendanud, et striptiisiklubide tegevus on Eesti Vabariigis õigusvastane ja seetõttu keelatud. Tõendamata on kostja väide, mille järgi on hageja tegevusvaldkond kõrge riskiga ning et selles on ilmne kaardipettuste risk.
7.Kostja vaidlusalused tüüptingimused on hagejat diskrimineerivad ega ole seetõttu kehtivad (seoses striptiisiklubidega). Antud juhul kaldutakse tüüptingimustega kõrvale üldisest PS § 12 tulenevast võrdse kohtlemise kohustusest, millele vastab diskrimineerimiskeeld, mistõttu on tegemist hageja ebamõistliku kahjustamisega. Kõik lubatud tegevusaladel õiguspäraselt tegutsevad äriühingud peavad olema võrdselt koheldud. Kostjapoolne hageja diskrimineerimine ja ebavõrdne kohtlemine tekitab hagejale kahju. Kostja rakendab enda tüüptingimusi meelevaldsel suval ning lubab küll kaardimakseid pornograafia eest tasumiseks, kuid ei võimalda kaardimaksete vastuvõtmist hagejale, kes tegutseb oluliselt leebemas täiskasvanutele suunatud valdkonnas. Hagi lahendamiseks pole määrav, kas hagejal oleks võimalik saada sama teenust kelleltki teiselt.
8.Hageja palub kohustada AS-i Swedbank sõlmima OÜ-ga BellaVia maksekaartide teenindamise ja makseterminali üürileping AS Swedbank tüüptingimustel; asendada AS Swedbank tahteavaldus AS-ga BellaVia maksekaartide teenindamise ja makseterminali üürilepingu sõlmimiseks kohtuotsusega. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Põhiseaduse § 32 lg 2 esimese lause järgi võib igaüks enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. VÕS-is on lepinguvabaduse põhimõte ette nähtud § 8 lg 1 ja § 9 lg 1. Isikule ei tulene seadusest üldist õigust nõuda, et teine isik sõlmiks temaga lepingu või et ta teeks seda mingitel kindlatel tingimustel. Krediidiasutuste osas on lepinguvabaduse põhimõte lisaks VÕS-ile eraldi rõhutatud ka krediidiasutuste seaduses (KAS § 89 lg 9), mille kohaselt on krediidiasutus vaba otsustama, keda teenindada või keda mitte, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagis taotletud teenuse puhul ei ole kostjal teenuse osutamise kohustust VÕS alusel.
10.VÕS § 7101 lg 1 viitab MERAS § 3 lg-le 1, mille puhul on aga tegemist maksekonto ja maksekonto kasutamiseks vajalike teenustega, mitte maksekaartide teenindamiseks vajalike teenustega (s.o maksekaartide teenindamise leping ja makseterminali üürileping). Seega ei kuulu maksekaartide teenindamise leping ja makseterminali üürileping VÕS § 7101 lg 1 kohaldamisalasse ja sellele tuginedes ei ole võimalik sundida kostjat hagejaga eelnimetatud lepinguid sõlmima. Kostja maksekaartide teenindamise tingimuste punktis 4.1 on viidatud, et maksekaartidega tohib tehinguid teostada üksnes seaduslikeks ja eetilisteks tegevusteks, mis ei tekita mingil viisil kahju või ei kahjusta kostja, tema kontserniettevõtte ja/või mistahes teiste isikute heale nimele või mainele. Nimekiri, mis sisaldab mitteammendatavat loetelu ebaseaduslikest ja/või kahjustavatest tegevustest on välja toodud juhendis „Maksekaartide vastuvõtmise nõuded ja turvaelemendid“, mis on maksekaartide teenindamise lepingu lahutamatu osa. Juhendi punkti 1.2.10 kohaselt on keelatud tegevusala kõigi kaarditüüpide puhul täiskasvanutele mõeldud teenuste osutamine, vaatamistasuga teenused, täiskasvanutele suunatud sisuga netivestlused reaalajas ja striptiisiklubid. Hageja 2012. aasta majandusaasta aruandes on BellaVia OÜ tegevusala „striptiisiklubi teenuste ja kaupade müük“. Veebilehelt, mis reklaamib Tartus asuvat Bella baari nähtub üheselt, et tegemist on striptiisiklubiga.
11.Hageja ei vasta ilmselgelt kostja tüüptingimustes esitatud nõuetele, mistõttu ei ole võimalik VÕS § 7101 lg 1 alusel sundida kostjat hagejaga makseteenuse osutamise lepinguid sõlmima. Kostjal ei ole hageja poolt taotletavate teenuste osutamise osas loomulikku monopoli, kuna teenust osutavad turul ka teised ettevõtjad, mis tähendab, et hagejal on võimalik pöörduda teiste teenusepakkujate poole, s.t lepingu sõlmimiseks on alternatiivsed mõistlikud võimalused. Asjaolu, et mõned teenusepakkujad on keeldunud hagejale teenust osutamast, ei tähenda, et kostjal oleks selle tõttu loomulik monopol või hagejal puuduksid alternatiivsed võimalused lepingu sõlmimiseks. Kui hageja ei vasta ka teiste krediidiasutuste või makseteenusepakkujate kehtestatud tingimustele, ei anna see alust lepingu sõlmimise sunni rakendamiseks kostja suhtes. Kostjal on õigus oma kliente ka tüüptingimuste kaudu valida.
12.Hageja tegevusvaldkond on kõrge riskiga ning selles on ilmne kaardipettuste risk. Võrreldes tavalise baari//klubi/restoraniga on striptiisiklubide kaardipettuste risk oluliselt suurem. Kostja ei soovi enda seostamist kaardipettustega. Striptiisiklubisid võib lisaks eelnevale seostada mh seksuaalse ärakasutamisega ning soolise ebavõrdsusega, mis ei lähe kokku kostja äritegevuse põhimõtetega. Maksekaartide teenindamise statistika järgi on striptiisiklubi sektori näol tegemist ülikõrge riskiga sektoriga.
13.Kostja leiab, et tal ei ole teenuse osutamise kohustust, sest hageja ei vasta kostja kehtestatud tüüptingimustele. Kostja tüüptingimused ei ole ka tühised, sest kostja kaitseb kaubaturul enda ja tarbijate huve. Kostja ei riku võrdse kohtlemise põhimõtet ega diskrimineerimiskeeldu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, menetluse kestel asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
15.Asjas puudub vaidlus, et hageja kasutas oma majandustegevuses klientide teenindamisel teenuste eest tasumise korraldamiseks makseterminali vastavalt 28.05.2014 AS Eesti Krediidipank (tänase ärinimega AS Coop Pank) vahendusel AS-iga Swedbank sõlmitud maksekaartide teenindamise lepingule KP-POS 287 (tlk 5-8) ja makseterminali üürilepingule (tlk 10). AS Coop Pank, kelle vahendusel viidatud lepingud sõlmiti, teavitas hagejat 07.06.2018, et AS Swedbank ütleb need üles. Hagejal ei ole õnnestunud kostja ega ühegi teise teenusepakkujaga uut maksekaartide teenindamise ja makseterminali üürilepingut sõlmida.
16.Hageja on esitanud kostja vastu nõude kohustada kostjat sõlmima hagejaga maksekaartide teenindamise ja makseterminali üürileping kostja tüüptingimustel ning asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendusel, et kostjal puudub vastava lepingu sõlmimise kohustus.
17.Kohus on seisukohal, et hageja nõude alus saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 7101 lg 1, mille kohaselt, kui isik ja tema taotletavad lepingutingimused vastavad seaduses sätestatule ja makseteenuse pakkuja kehtestatud teenuste üldtingimustele või makseteenuse osutamise tüüptingimustele, sõlmib makseteenuse pakkuja isiku nõudmisel temaga makseteenuse lepingu, millega makseteenuse pakkuja osutab talle makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud ühte või mitut makseteenust eelnimetatud üldtingimuste või tüüptingimustega määratud korras ja ulatuses. Kohus leiab, et hageja saab VÕS § 7101 lg 1 alusel taotleda kostja kohustamist lepingu sõlmimiseks, kui leiab tuvastamist, et hageja isik vastab kehtestatud teenuste üldtingimustele või makseteenuse osutamise tüüptingimustele.
18.Kostja on asunud seisukohale, et kostjal esineb alus hagejaga lepingu sõlmimisest keeldumiseks, kuna hageja ei vasta kostja sätestatud tingimustele. Kohus märgib, et kostja maksekaartide teenindamise tingimuste punktis 4.1 (tlk 18 pöördel) on viidatud, et maksekaartidega tohib tehinguid teostada üksnes seaduslikeks ja eetilisteks tegevusteks, mis ei tekita mingil viisil kahju või ei kahjusta kostja, tema kontserniettevõtte ja/või mistahes teiste isikute heale nimele või mainele. Nimekiri, mis sisaldab mitteammendatavat loetelu ebaseaduslikest ja/või kahjustavatest tegevustest on välja toodud juhendis „Maksekaartide vastuvõtmise nõuded ja turvaelemendid“, mis on maksekaartide teenindamise lepingu lahutamatuks osaks. Juhendi punkti 1.2.10 kohaselt (tlk 35) on keelatud tegevusalaks kõigi kaarditüüpide puhul täiskasvanutele mõeldud teenuste osutamine, vaatamistasuga teenused, täiskasvanutele suunatud sisuga netivestlused reaalajas ja striptiisiklubid. Kohus on seisukohal, et antud asjas puudub
vaidlus, et hageja näol on tegemist ettevõttega, mis pakub striptiisiklubi teenuseid. Nimetatud asjaolu nähtub nii hageja 2012. aasta majandusaasta aruandest (tlk 44) kui hageja internetiportaalist (tlk 51). Hageja on vastavat asjaolu ka ise kinnitanud hageja 09.08.2019 menetlusdokumendi punktis 2.3.1 (tlk 95 pöördel).
19.Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on tuvastamist leidnud, et hageja ei vasta kostja poolt maksekaartide teenindamise tingimuste punktis 4.1 kehtestatud tingimustele, kuna hageja tegevusala on juhendi punkti 1.2.10 järgi nende tegevusalade seas, mille puhul on kõigi kaarditüüpide tehingud keelatud. See tähendab, et VÕS § 7101 lg 1 kohaldamise eeldused ei ole täidetud ning hagejal puudub alus kohustada kostjat lepingu sõlmimiseks.
20.Seoses hageja väitega, et kostja tüüptingimused on kostjat diskrimineerivad ja kahjustavad, märgib kohus järgmist. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
21.Kohus on seisukohal, et kostja maksekaartide teenindamise lepingu lahutamatu osa „Maksekaartide vastuvõtmise nõuded ja turvaelemendid“ punktis 1.2.10 sätestatud tingimus, mille kohaselt on kõigi kaarditüüpide puhul keelatud tegevusala striptiisiklubi, ei ole teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustav. Kohus võtab arvesse, et kostja kui krediidiasutus peab arvestama võimalike pangakaarditehingutega seotud riske ning kostjal on õigus nimetatud asjaolust tulenevalt keelduda makseterminali teenuse osutamisest valdkondades, millega kaasnevad keskmisest suuremad riskid pangakaarditehingutega seotud pettusteks. Nimelt on kostja esitanud tavaliste meelelahutus/toitlustusasutuste ja striptiisiklubide pangakaarditehingute statistilised võrdlusandmed (tlk 115-116), millest ilmneb, et striptiisiklubide puhul on pangakaardi pettustehingute arv oluliselt kõrgem. Andmetest ilmneb, et pettuse tehingute summad aastas erinevad 275 korda ning tagasinõudeid esitatakse striptiisiklubide puhul 150 korda rohkem. Ka keskmine tagasinõude suurus on striptiisiklubi puhul üle kümne korra suurem. Kogu aastasest käibest moodustab pettuse osa 1,38 %. Keskmine kaarditehingu summa võrreldes tavalise ööklubi, baari, pubiga on 7 korda kõrgem. Kaardipettuste protsent aastasest kaarditehingute käibest on 2000 korda kõrgem ja pettuse tehingute arv on 14 korda kõrgem. Tagasinõuete arv (54) ja keskmine tagasinõude tehingu summa 407,72 eurot kinnitavad fakti, et sektor on kõrge riskiga.
22.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et seega ei ole kostja tüüptingimused ebamõistlikud ega hagejat ebaproportsionaalselt diskrimineerivad, kuna hagejal kui krediidiasutusel tuleb ennekõike tagada kaarditehingute turvalisus ning nii kostjale endale kui kostja klientidele kahju tekkimise võimaluste minimeerimine. Kohtu hinnangul ei ole kostja vastav tüüptingimus VÕS § 42 lg 1 mõttes tühine ning kostjal esineb asjakohane põhjus selle rakendamiseks.
23.Hageja on täiendavalt asunud seisukohale, et hagejal on õigus nõuda kostjalt lepingu sõlmimist ka VÕS § 1043 ja § 136 lg 5 alusel. VÕS § 143 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p-st 6 tulenevalt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati isiku
majandus- või kutsetegevusse sekkumisega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-164-09 p-s 31 asunud seisukohale, et mõistlikel tingimustel lepingu sõlmimisest keeldumine võib olla lubamatu ning tegemist võib olla kahju tekitamisega VÕS § 1043 mõttes.
24.Kohus leiab, et hageja nõude rahuldamiseks ole ka lähtuvalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 ps-t 6 alust, kuna antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus kostja keelduks põhjendamatult mõistlikel tingimustel lepingu sõlmimisest. Nimelt on kohus juba eelnevalt tuvastanud, et hageja on ettevõtte, mille tegevusala hõlmab suurt riski seoses pangakaarditehingutega ning kostjal kui krediidiasutusel on ennekõike kohustus tagada kaarditehingute turvalisus. Seega on kostja põhjendatult lepingu sõlmimisest keeldunud.
25.Eeltoodust lähtuvalt tuleb hageja nõue kohustada kostjat maksekaartide teenindamise ja makseterminali üürilepingu sõlmimiseks rahuldamata jätta.
26.Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg 1 järgi 3500 eurot.
27.Kostja on esitanud 07.10.2019 menetlusdokumendis menetluse kinniseks kuulutamise taotluse. Kostja palub, et menetlus kuulutatakse kinniseks, kuna kostja esitab andmeid, mis võivad kahjustada konkreetsete ettevõtete mainet ja ärisaladust. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus leiab, et kostja taotlus menetluse kinniseks kuulutamiseks tuleb rahuldamata jätta. TsMS § 38 lg 1 p-st 6 tulenevalt kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik ärisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole saladuse kaitse huvist suurem. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses ei ole pooled esitanud selliseid andmeid või tõendeid, mille avalikustamine kahjustaks poolte või muude ettevõtete ärilisi huve. Sealhulgas ei nähtu ärisaladusi kostja 07.10.2019 menetlusdokumendist või selle lisadest. Kohus märgib, et kooskõlas TsMS § 37 lõikega 1 on kohtumenetlus printsiibis avalik ning kohtu hinnangul ei esine antud juhul asjaolusid, mis tingiksid sellest põhimõttest kõrvalekaldumise. Menetluskulud
28.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb jätta menetluskulud hageja kanda.
29.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.