lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-7825/8

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 24.10.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-7825/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.10.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2113
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Nõudekiri
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2022-11-14
Vaideotsus ja ettekirjutus-hoiatuse muutmine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2022-03-07

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 101 lg 1, 2Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korralVÕS § 42 lg 1, 3Tüüptingimuse tühisusVÕS § 76 lg 1, 3Kohustuse täitmineVÕS § 82Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei ja avaliku etoimiku kaudu 24. oktoobril 2019

Tsiviilasja number

2-19-7825 PlusPlus Capital AS-i hagi Ü P vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad

9720,32 eurot Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn); lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja: Ü P (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Rahuldada PlusPlus Capital AS-i hagi Ü P vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt
2.Välja mõista Ü P põhivõlgnevus 3888,78 eurot (kolm tuhat kaheksasada kaheksakümmend kaheksa eurot ja 78 senti), intress 901,08 eurot (üheksasada üks eurot ja 08 senti) ja sissenõutavaks muutunud viivis 950,15 eurot (üheksasada viiskümmend eurot ja 15 senti) PlusPlus Capital AS-i kasuks
3.Välja mõista Ü P viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 3888,78 eurot PlusPlus Capital AS-i kasuks alates 25.10.2019 kuni põhinõude kohase täitmiseni

Menetluskulude jaotus

1.Menetluskulud jätta 62,2% ulatuses Ü P kanda ja 37,8 % ulatuses PlusPlus Capital AS-i kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 01.10.20262-22-17517/125Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-22-19412/13Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 28.09.20262-26-17893/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.09.20262-26-3974/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.09.20262-25-13953/53Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 23.09.20262-25-128456/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 164 lg 1Nõude loovutamine
VÕS § 35Tüüptingimuse mõiste
VÕS § 396 lg 1Laenulepingu mõiste
VÕS § 41Tüüptingimustega lepingu kehtivus
2.Mõista Ü P välja PlusPlus Capital AS-i kasuks menetluskulud 699,28 eurot (kuussada üheksakümmend üheksa eurot ja 28 senti).
3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Ü P tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(699,28 eurot) PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue

1.PlusPlus Capital AS (edaspidi hageja) palus Ü P (edaspidi kostja) vastu esitatud hagis välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 3888,78 eurot, intressid 901,08 eurot ja viivised 3573,28 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mitte muutunud viivis määras 0,095616% alates 24.05.2019 kuni põhinõude 3888,78 euro täieliku tasumiseni. Hagiavalduse asjaolud
2.Kostja ja Bigbank (edaspidi pank) sõlmisid 27.03.2015 väikelaenulepingu nr XXXX, mille kohaselt võimaldas pank kostjale laenusumma 4130,00 euro kasutamist jooksvate vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 05.05.2019 summas 178,34 eurot kuni viimase osamakseni 06.04.2020 summas 149,54 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 34,90% aastas. Kostja asus panga poolt võimaldatud laenu kasutama ja kohustus tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimuste kohaselt. Annuiteetmakse sisaldas põhisumma ja intressi summasid. Kostja rikkus lepingu p. 1 ja vaatamata korduvatele meeldetuletuskirjadele ei tasunud osaliselt laenu põhisummat ja intressi alates 05.01.2016 osamaksest. Lepingu üldtingimuste p.5.1.1 kohaselt oli pangal õigus leping üles öelda ja nõuda kostjalt kogu võla kohest tasumist, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas pank lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning kuulutas laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 04.10.2016.
3.Vastavalt lepingus kokkulepitud intressi suurusele ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Intressiarvutus on järgmine: võla põhisumma x perioodis viivitatud päevade arv 243 (alates 05.02.2016 osamaksest kuni lepingu lõpetamiseni 04.10.2016) x 0,095355 % = 901,08 eurot. 27.11.2017 loovutas pank oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele on viivisearvestus järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 960 x 0,095616 % kokku 3573,28 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni - (3888,78 € * 0,095616 % = 3,718 € * 365 päeva = 1357,18 €). Kostja vastuväited
4.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tal võimalik midagi tasuda, kuna tal on maksuameti arest 124 000 eurot ning sissetulek on 364 eurot, millest on alimendid on 200 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
5.VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 82 lg-st 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

6.27.03.2015 panga ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepinguga nr XXXX, lepingu üldtingimuste ja maksegraafikuga on tõendatud, et lepingupooled sõlmisid tarbijakrediidilepingu lõpptähtpäevaga 06.04.2020, krediidisumma 4130,00 euro kasutamiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama annuiteetmaksetena maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 05.05.2019 summas 178,34 eurot kuni viimase osamakseni 06.04.2020 summas 149,54 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 34,90% aastas.
7.Hoiatusega lepingu ülesütlemisest ja teatisega lepingu ülesütlemisest on tõendatud, et kostja rikkus lepingut ega tasunud vastavalt graafikule laenu osamakseid, mistõttu ütles pank lepingu üles. Lepingu ülesütlemise õigus ja õigus nõuda kostjalt kogu võla kohest tasumist on sätestatud üldtingimuste p-s 5.1.1 kohaselt, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Leping lõpetati ennetähtaegselt, tagastamisele kuuluv laenu põhisumma oli 3888,78 eurot ja laenu tagastamise tähtpäev saabus 04.10.2016.
8.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamise teatisega on tõendatud, et 27.11.2017 loovutas pank oma nõuded kostja vastu hagejale. Võlanõudega on tõendatud, et nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 108 lg 1 alusel välja mõista põhivõlg 3888,78 eurot.
9.VÕS § 101 lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja § 94 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral seadusega ette nähtud ulatuses viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt laenulepingust on pooled leppinud kokku viivise võrdses määras lepingujärgse intressimääraga tagastamata krediidisummalt aastas. TsMS § 367 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjatelt viivist kuni põhikohustuse kohase täitmiseni.
10.Hageja nõuab kostjalt intressi vastavalt lepingus kokkulepitud intressi suurusele ja VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele määraga 0,095355 % võla põhisummalt 3888,78 eurot 243 päeva eest alates 05.02.2016 osamaksest kuni lepingu lõpetamiseni 04.10.2016, kokku

901,08 eurot. Vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele on hageja viivisearvestus hagiavalduses järgmine: võla põhisumma 3888,78 eurot x viivitatud päevade arv 960 x 0,095616 % kokku 3573,28 eurot.

11.Laenulepingu järgi on aastane intressimäär 34,9% ja krediidikulukuse määr 40,89%. Võrdluseks krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati avaldatud keskmine krediidiasutuste antud tarbimislaenude kulukuse määr 23,53%. Seega krediidi kulukuse määr ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
12.Riigikohtu kolleegium on lahendi 3-2-1-141-12 punktis 10 märkinud, et leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Eeltoodust järeldub, et intressi saab nõuda kuni laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumiseni, s.o kuni 04.10.2016. Kostja poolt tasumata intressid moodustavad 901,08 eurot. Kuna kostja ei ole intressi tasunud, siis tuleb see temalt hageja kasuks välja mõista.
13.Kohtu hinnangul on viivise määra puhul tegemist VÕS § 35 järgse tüüptingimusega. Kostja on sõlminud lepingu tarbijana. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on selgitanud, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (RKL tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11).
14.Hindamaks viivisemäära mõistlikkust tuleb kaaluda lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 8% aastas. Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8,05% aastas.
15.Riigikohus on selgitanud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul

kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13). Lepingus kokkulepitu ületab seaduslikku viivisemäära üle nelja korra. Maakohus leiab, et selline selgelt ülemäärane ja tarbijat ebamõistlikult kahjustav viivisemäär on tühine.

16.VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal võimalik nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (Riigikohtu 14.06.2005 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 24). Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt 3888,78 eurot perioodil 05.10.2016 kuni 24.10.2019 on VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kokku 950.15 eurot.
17.Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3888,78 eurot, intressid 901,08 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised seisuga 24.10.2019 summas 950,15 eurot ning alates 25.10.2019 viivis seadusjärgses määras põhinõudelt 3888,78 eurot kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus
18.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 62,2% ja hageja kanda 37,8% ulatuses.
19.Hageja menetluskuluks on riigilõiv 550 eurot ja õigusabikulud 420 eurot, kokku 970 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud esindaja poolt hagimaterjalide tutvumiseks, hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks on põhjendatud mahus 2 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot/h (käibemaksuta), mis on kohtu arvates mõistlik määr. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 240 eurot (käibemaksuga). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 149,28 eurot (s.o 240-st eurost 62,2%).
20.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja