H. P. hagi Bondora AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 095/2019/1169
Asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalikus menetluses
Hageja: H. P., ik xxx, elukoht xxx Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja esindaja: A. B., e-post xxx Kostja: Bondora AS, registrikood 11483929, asukoht Tammsaare tee 47 Tallinn 11316 Kostja lepinguline esindaja: L. S., e-post xxx
4.Välja mõista Bondora AS-ilt H. P. kasuks menetluskulud 280 eurot (kakssada kaheksakümmend) sh tasutud riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 180 eurot käibemaksuga.
5.Välja mõista Bondora AS-ilt Eesti Vabariigi kasuks hagi esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv 250 eurot.
Välja mõistetud riigilõiv 250 eurot tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele vastavalt määrusele lisatud makseinfole (unikaalne viitenumber). Selgitusse märkida „tsiviilasi nr 2-19-12419, riigilõiv“.
7.Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda selleks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Saata otsus menetlusosalistele ja pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD
1.Hageja H. P. esitas 20.08.2019 Harju Maakohtule hagi Bondora As vastu täiteasjas 095/2019/1169 sundtäitmine lubamatuks ja täitemenetluse lõpetamiseks. Hagi asjaolude kohaselt esitas AS Bondora 14.05.2019 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale kolm maksekäsu kiirmenetluse avaldust: Tsiviilasi nr: 2-19-113414, nõude suurus 3840,08 eurot; Tsiviilasi 2-19-113416, nõude suurus 3051,61 eurot; Tsiviilasi 2-19-113417, nõude suurus 4213,19 eurot.
22.mail 2019 esitas Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kõigis kolmes asjas H. P.sele makseettepanekud. 02. juunil 2019 esitas H. P. omapoolsed vastused makseettepanekule, andes kohtule teada, et soovib võimalusel sõlmida maksegraafikud ning et ta on võimeline tasuma 200 eurot kuus sh ei toonud H. P. eraldi summadena välja maksegraafikut iga nõude kohta. Eraldi läbirääkimisi sissenõudja AS-iga Bondora maksegraafikute osas ei toimunud sh ei olnud H. P.sel kuni makskäskude saamiseni informatsiooni, kas sissenõudja üldse on valmis kohtumenetluses maksegraafiku sõlmimisega ning kui suured on igakuised maksed.
09.juulil 2019 koostas kohus maksekäsud tsiviilasjades 2-19-113414 (Lisa 7) ja 2-19-113417. Maksekäsuga tsiviilasjas 2-19-113414 kohustati H. P.st tasuma avaldajale Bondora AS põhinõudeid summas 3487,29 eurot ja kõrvalnõudeid summas 221,53 eurot ning hüvitama riigilõivu 111,26 eurot ja menetluskulu 20,00 eurot. Võlg koos menetluskuludega kokku summas 3840,08 eurot kuulus tasumisele maksekäsu lisana kinnitatud maksegraafiku alusel. Vastavalt maksegraafikule kohustus H. P. tasuma iga kuu 15-ndaks kuupäevaks AS-ile Bondora 64 eurot. Esimese makse pidi H. P. tegema hiljemalt 15. juulil 2019 Maksekäsuga tsiviilasjas 2-19-113417 kohustati võlgnik H. P.st tasuma avaldajale Bondora AS põhinõudeid summas 3791,30 eurot ja kõrvalnõudeid summas 279,76 eurot ning hüvitama riigilõivu 122,13 eurot ja menetluskulu 20,00 eurot. Võlg koos menetluskuludega kokku summas 4213,19 eurot kuulus tasumisele maksekäsu lisana kinnitatud maksegraafiku alusel. Vastavalt maksegraafikule kohustus H. P. tasuma iga kuu 15-ndaks kuupäevaks AS-ile Bondora 70,21 eurot. Esimese makse pidi H. P. tegema hiljemalt 15. juulil 2019 H. P. tegi 12. juulil 2019 AS-le Bondora maksed vastavalt tsiviilasjades 2-19-11314 ja 2-19113417 kogusummas 134,21 eurot (Lisa 9 ja 10).
19. juuli 2019 alustas kohtutäitur Kristel Maalman sissenõudja AS Bondora avalduse alusel täitemenetlust 095/2019/1169 (Lisa 12). Antud täiteasjas on täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 09.07.2019 kohtuotsus või määrus tsiviilasjas nr. 2-19-113417. Vastavalt Pärnu Maakohtu 09.07.2019 määrusega tsiviilasjas 2-19-113417 muutub kogu võlgnevus sissenõutavaks, kui võlgnik ei pea kinni kokku lepitud maksegraafikust. Antud juhul on võlgnik H. P. pidanud kinni maksegraafikus kokkulepitust ning seega puudus AS-il Bondora õiguslik alus H. P. suhtes tsiviilasja 2-19-113417 kohtumääruse alusel täitemenetluse alustamiseks. Kolmandas so tsiviilasjas 2-19-113416 tegi kohus määruse 22. juuli 2019 sh sai H. P. määrusest teada, et AS Bondora on ka kolmandas asjas nõustunud maksegraafikuga ning et antud asja raames tuleb H. P.sel tasuda iga kuu 15-ndaks kuupäevaks 50,86 eurot . Maksegraafikus on küll märgitud esimeseks tasumise kuupäevaks 15. juuli 2019, kuid selleks kuupäevaks ei olnud võimalik maksegraafikut täita, kuna H. P.sel puudus informatsioon nii sissenõudja nõusoleku kohta maksegraafiku sõlmimiseks kui ka igakuise makse suurus. H. P. sai tsiviilasja 2-19113416 määruse kätte 22. juulil 2019. Samal päeval informeeriti e-kirja teel sissenõudjat, et makse tehakse esimesel võimalusel (Lisa 14). H. P. tasus tsiviilasja 2-19-113416 esimese osamakse 24 juuli 2019 (Lisa 15). AS Bondora on oma kirjas öelnud, et nad tühistasid ühe maksegraafiku. On ebaselge mis on maksegraafiku tühistamise ja täitemenetluse alustamise aluseks olukorras, kus isik ei ole olnud viivituses maksegraafikute osas. Isegi, kui AS Bondora leiab, et tsiviilasjas 2-19-113416 on H. Pääskuke olnud viivituses, ei saanud antud asjas alustada täitemenetlust 19. juuli 2019 kuna selleks kuupäevaks ei olnud veel kohtumäärust. H. P. ei saanud tsiviilasjas 2-19-113416 maksegraafikut 15. juuliks täita, kuna puudus igasugune informatsioon kas AS Bondora oli antud asjas maksegraafikuga tasumisena nõus ning kui oli, siis kui suur on igakuine makse vastavalt maksegraafikule. Täitemenetluse alustamise ajaks 19. juuli 2019 – täitedokumendiks otsus tsiviilasjas 2-19-113417 - oli H. P. täitnud selleks päevaks olemasolevaid kohtuotsuseid.
2.Kostja Bondora AS vaidles oma vastuses hagile vastu. Vastuse kohaselt pooled ei vaidle selle üle, et Pärnu Maakohus koostas maksekäsu asjas 2-19-113417, mille kohaselt H. P. oli kohustatud tasuma võlausaldajale 4213,19 eurot perioodil 15.07.2019 – 17.06.2019 osamaksetega 70,21 eurot kuus. Hagejal oli sõlmitud 3 maksegraafikut (tsiviilasjad 2-19113414 , 2-19-113416 ja 2-19-113417 ). Nendest maksegraafik asjas 2-19-113417 oli sõlmitud viimasena. Maksete sooritamisel hageja pole täpsustanud kumba maksegraafikut tema tasub, seega kostja automatiseeritud laekumiste kontroll jagas tasutud summad järgmiselt: esmalt esimesena sõlmitud maksegraafik ja seejärel järgmised graafikud. Maksegraafiku punktis number 4 pooled on kokku leppinud, et ühe osamakse tasumisega viivitamisel loetakse kõigi osamaksete tasumise tähtpäev saabunuks. Kostja automatiseeritud süsteem tühistab maksegraafikud ning saadab neid täitmisele kui makseviivitus on kestnud enam kui 3 tööpäeva. Kõikide maksegraafikute kohaselt tasumise tähtaeg oli 15.07.2019.a. Kostja on ülekandeid sooritanud 12.07.2019, 12.07.2019 ja 24.07.2019, see tähendab, et 2-19-113417 maksegraafikus oli makseviivitus, mis oli kustutatud alles 24.07.2019.a. Selleks ajaks maksegraafik oli tühistatud ning edastatud täitmisele (23.07.2019). Kostja on rikkunud kohtulikust maksegraafikust tulenevat kohustust, seega täitemenetluse alustamine oli õiguspärane.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, leiab, et hagi tuleb rahuldada täis ulatuses.
4.Hagi ese: täiteasja 095/2019/1169 sundtäitmise lubamatuks tunnistamine. TMS § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.
5.Vaidlus puudub selle üle, et: 1) AS Bondora 14.05.2019 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale kolm kiirmenetluse avaldust:
maksekäsu
Tsiviilasi nr: 2-19-113414, nõude suurus 3840,08 eurot; Tsiviilasi 2-19-113416, nõude suurus 3051,61 eurot; Tsiviilasi 2-19-113417, nõude suurus 4213,19 eurot; 2) 09. juulil 2019 koostas Pärnu Maakohus maksekäsud tsiviilasjades 2-19-113414 ja 2-19113417; 3) Maksekäsuga tsiviilasjas 2-19-113414 kohustati H. P.st tasuma avaldajale Bondora AS põhinõuded summas 3487,29 eurot ja kõrvalnõuded summas 221,53 eurot ning hüvitama riigilõivu 111,26 eurot ja menetluskulu 20,00 eurot. Võlg koos menetluskuludega kokku summas 3840,08 eurot kuulus tasumisele maksekäsu lisana kinnitatud maksegraafiku alusel. Vastavalt maksegraafikule kohustus H. P. tasuma iga kuu 15-ndaks kuupäevaks AS-ile Bondora 64 eurot. Esimese makse pidi H. P. tegema hiljemalt 15. juulil 2019; 4) Maksekäsuga tsiviilasjas 2-19-113417 kohustati võlgnik H. P.st tasuma avaldajale Bondora AS põhinõuded summas 3791,30 eurot ja kõrvalnõuded summas 279,76 eurot ning hüvitama riigilõivu 122,13 eurot ja menetluskulu 20,00 eurot. Võlg koos menetluskuludega kokku summas 4213,19 eurot kuulus tasumisele maksekäsu lisana kinnitatud maksegraafiku alusel. Vastavalt maksegraafikule kohustus H. P. tasuma iga kuu 15-ndaks kuupäevaks AS-ile Bondora 70,21 eurot. Esimese makse pidi H. P. tegema hiljemalt 15. juulil 2019 5) Hageja H. P. tegi 12. juuli 2019 AS Bondora maksed vastavalt tsiviilasjades 2-19-11314 ja 2-19-113417 kogusummas 134,21 eurot; 6) 19. juuli 2019 alustas kohtutäitur Kristel Maalman sissenõudja AS Bondora avalduse alusel täitemenetlust 095/2019/1169. Antud täiteasjas on täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 09.07.2019 kohtulahend tsiviilasjas nr. 2-19-113417; 7) Kolmandas so tsiviilasjas 2-19-113416 tegi kohus määruse 22. juuli 2019 sh sai H. P. määrusest teada, et AS Bondora on ka kolmandas asjas nõustunud maksegraafikuga ning et antud asja raames tuli H. P.sel tasuda iga kuu 15-ndaks kuupäevaks 50,86 eurot.
Maksegraafikus on küll märgitud esimeseks tasumise kuupäevaks 15. juuli 2019, kuid H. P. sai tsiviilasja 2-19-113416 määruse kätte 22. juulil 2019.
7.Kostja vastuväited hagile on järgmised: H. P. oli kohustatud tasuma võlausaldajale 4213,19 eurot perioodil 15.07.2019 – 17.06.2019 osamaksetega 70,21 eurot kuus. Hagejal oli sõlmitud 3 maksegraafikut. Nendest maksegraafik asjas 2-19-113417 oli sõlmitud viimasena. Maksete sooritamisel hageja pole täpsustanud kumba maksegraafikut tema tasub, seega kostja automatiseeritud laekumiste kontroll jagas tasutud summad järgmiselt: esmalt esimesena sõlmitud maksegraafik ja seejärel järgmised graafikud. Maksegraafiku punktis number 4 pooled on kokku leppinud, et ühe osamakse tasumisega viivitamisel loetakse kõigi osamaksete tasumise tähtpäev saabunuks. Kostja automatiseeritud süsteem tühistab maksegraafikud ning saadab neid täitmisele kui makseviivitus on kestnud enam kui 3 tööpäeva. Kõikide maksegraafikute kohaselt tasumise tähtaeg oli 15.07.2019.a. Kostja on ülekandeid sooritanud 12.07.2019, 12.07.2019 ja 24.07.2019, see tähendab, et 2-19-113417 maksegraafikus oli makseviivitus, mis oli kustutatud alles 24.07.2019.a.
8.Maakohus on seisukohal, et tegemist Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna eksimusest tingitud olukorraga, kus tsiviilasjas 2-19-113416 tegi kohus maksekäsu ja koostas graafiku alles 22.juuli 2019, kuid märkis ekslikult maksegraafikusse esimese makse laekumise tähtpäevaks 15.07.2019. Seega võlgnikul (hagejal) puudus võimalus maksekäsu täitmiseks graafikus märgitud kuupäevaks. Samas on hageja maksekäsu täitnud mõistliku aja jooksul, so maksekäsu sai ta kätte 22.07.2019 ja tasus esimese osamakse juba 24.07.2019 (hagi Lisa 15). Kõigil kolmel maksekäsul oli sama viitenumber. Kostja pidi esimese kahe makse saamisel märkama, et võlgnik on esimesed kaks makset tasunud 09. juulil 2019 koostatud maksekäskude järgi (tsiviilasjad 2-19-113414 ja 2-19113417), sest maksete laekumise ajaks (12.07.2019) ei olnud maksekäsk tsiviilasjas 2-19113416 veel koostatud. Seega on põhjendamatu kostja vastuväide, et kostja arvates oli täitmata numbrilises järjekorras viimane maksekäsk (2-19-113417). Maakohus arvestab otsuse tegemisel ka seda, et 22.07.2019 informeeris võlgnik e-kirja teel sissenõudjat, et makse tehakse esimesel võimalusel (Lisa 14). Maakohus tuvastas, et võlgnik (hageja) täitis nõude (maksekäsu lisaks olnud maksegraafiku osamakse) sisuliselt tähtaegselt ja viivitus oli tingitud Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna eksimusest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist (TsMS § 174 lg 1 ja 2).
9.Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud 530 eurot sh riigilõiv 350 eurot ja õigusabi kulud 180 eurot koos käibemaksuga (4,5*40). Hageja tasub 24.09.2019 kohtumääruse alusel riigilõivu osamaksetena 6 kuu jooksul. Seisuga 17.10.2019 on avaldaja eest tasunud riigilõivu
Põhja- Eesti Partner 100 eurot. Hageja palub õigusabi kulud kanda H. P. arvelduskontole xxx Swedbank AS ja kohtukulud 350 eurot Põhja- Eesti Partner OÜ arveldusarvele xxx, LHV Pank. Kostja palub jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnihind 120 eurot käibemaksuga (RKTKm 3-2-1-92-13). Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-65-13 p 16). Hageja kinnitab, et ei saa eraisikuna käibemaksu tagasi, seega välja mõista menetluskulud täissummas. Hageja on vastava kinnituse kohtule esitanud. Järelikult on hageja esindaja tunnitasu määr 40 eurot ja õigusabikulu 180 eurot koos käibemaksuga põhjendatud. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus leiab, et kuna hageja tasus enne hagi esitamist riigilõivu 100 eurot so 50 eurot esimene osamakse hagi esitamise eest ja 50 eurot hagi tagamise eest, tuleb nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja mõista. Ülejäänud summa ehk hageja poolt tasumata riigilõivu 250 eurot mõistab kohus välja kostjalt riigi tuludesse. Kulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus tühistab 24.09.2019 määruse ja määrusele lisatud makseinfo, mille kohaselt peab hageja tasuma riigilõivu 250 eurot alates 01.11.2019 kuni 01.03.2020 osamaksetena 50 eurot kuus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.