2-19-6279/14 - Asjaõigus - Korteriomandi ja kaasomandi asjad - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Menetluse käik Jõgeva vald, Kuremaa alevik, Keskasula tn 8 korteriühistu esitas 23.04.2019 avalduse, milles nõudis Vxxxxx Axx Axxxxx Hxxxxxxxxxxx majandamiskulude ja teenuste võlgnevuse 1144,85 euro ja viivise 60,92 euro tasumist. Tartu Maakohus võttis hagi 10.05.2019.a määrusega menetlusse, edastas avalduse materjalid puudutatud isikule ja kohustas puudutatud isikut avaldusele kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Menetlusdokumendid toimetati puudutatud isikule kätte 03.09.2019 Soome kohtuasutuse kaasabil. Puudutatud isik ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem avaldusele vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isik seda ei teinud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud. Avalduse põhjal kuulub puudutatud isikule korteriomand registriosa numbriga 2374935, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx2. Nimetatut tõendab kinnistusraamatu väljavõte. Puudutatud isik on jätnud tasumata arved (maagaas, prügivedu, üldelekter, hooldustasud, postikulu) perioodil 01.12.2017-28.02.2019 summas 1144,85 eurot. Avaldaja on eelnimetatud perioodil puudutatud isikule väljastanud arved tema elukoha aadressile, millel on märkinud ära ka eelneva võlgnevuse. Puudutatud isik ei ole arveid tasunud. Kohtu nõudmisel täpsustas avaldaja, et nõuab põhivõlgnevust 1144,85 eurot hoolimata sellest, et aprill 2019 arvel on võlgnevus 2269,59 eurot. 2269,59 eurone võlgnevus sisaldab varasemaid võlgnevusi, millest 871,89 euro osas on 17.05.2018 välja antud maksekäsk (tsiviilasi nr 2-17-129898) ning ülejäänud võlgnevust avaldaja praegu ei nõua. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. 26.03.2017 ja 12.05.2018 toimunud üldkoosolekutel kehtestasid korteriomanikud 2017.a ja 2018.a majanduskavad, mida avaldaja on tõendatud 26.03.2017 ja 12.05.2018 üldkoosoleku protokollidega. Avaldaja on kohtule esitanud 2017.a ja 2018.a majanduskavad, millest nähtub korteriomanikel asjaajamiskulu, hooldustasu, prügiveo, gaasi- ja üldelektri tasumise kohustus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule

või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kõik arved on korrektselt esitatud ning avaldajal on õigus võlgnevust puudutatud isikult nõuda. Avaldaja nõuab puudutatud isikult võlgnevust 01.12.2017-28.02.2019 summas 1144,85 eurot. Nõue on esitatud aprilli 2019 arve alusel, mis on kohtule esitatud. Arvel kajastatud teenused on tasumiseks määratud eelpool käsitletud majanduskavade alusel. Arvelt nähtub, et võlg seisuga 28.02.2019 on 2174,24 eurot ning veebruarikuu teenuste (2019.a) eest tuleb tasuda 95,35 eurot. Avaldaja selgitas, et nõuab võlgnevust summas 1144,85 eurot. Puudutatud isik võlgnevuse suurusele vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista põhivõlg 1144,85 eurot. Avaldaja on palunud välja mõista ka viivise perioodil jaanuar 2018-märts 2019 maksmata arvete eest. Avaldaja on arvestanud viivist iga arve tasumise tähtajast hagi esitamise kuupäevani. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist summas 60,92 eurot. Kohus kontrollis viivise arvestust, mis on korrektne. Puudutatud isik viivise arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Viivis 60,92 eurot tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 1205,77 eurot, millest põhivõlgnevus on 1144,85 eurot ja viivis 60,92 eurot.

puudutatud isikute poolt avaldajale hüvitamisele. Avaldaja taotles puudutatud isikult välja mõista avaldaja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 280 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja on lepingulise esindaja kuludena märkinud 280 eurot (käibemaksuga). Nimetatud kulu koosneb hagejale osutatud õigusabi eest 4h ulatuses, tasumääraga 70 eurot/tund (sh käibemaks). Kohtu hinnangul on nii tasumäär kui ka ajakulu mõistlikud ja põhjendatud, arvestades avaldaja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust. Lepingulise esindaja kulud tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Avaldaja on palunud kostjalt välja mõista ka kinnistusraamatu väljatrükitasu 3 eurot ning tõlkekulud summas 516,89 eurot. TsMS § 143 p 1 ja 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tõlgikulud ning dokumentaalse tõendi saamise kulud. Kohus on avaldaja poolt esitatud tõendite alusel tuvastanud, et avaldajal on tekkinud järgmised tõlkekulud: avalduse ja lisade tõlge summas 468 eurot, menetlusse võtmise määruse tõlge summas 48,89 eurot, kokku 516,89 eurot. Lisaks on avaldaja kandnud kulu 3 eurot kinnistusraamatu väljatrüki saamisele, tõendamaks, et puudutatud isik on korteri omanik, millega seotud kohustuste osas avaldaja nõude esitas. Kohus leiab, et tegemist on asja läbivaatamisega seonduvad kulud, need on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad puudutatud isiku poolt avaldajale hüvitamisele. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud kokku summas 849,89 eurot, millest 50 eurot on nõudelt tasutud riigilõiv, 280 eurot õigusabikulud, 3 eurot kinnistusraamatu väljatrükitasu ning 516,89 eurot asja läbivaatamise kulud. Avaldaja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik