Tööõigus

EELNEV MENETLUS

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

vähemat 15 arvet. Hageja on seisukohal, et TLS § 109 lg 1 kohane hüvitis peaks olema suurem kui kolme kuu keskmine töötasu. Kuna hageja oli töötanud osaühingus üle 10 aasta, oleks tööandja pidanud teavitama töötajat lepingu lõpetamisest ette vähemalt 90 päeva. Hageja selgitas menetluse kestel, et tema käes oli lepingu lõpetamisel kostjale kuuluv sularaha 41 000 eurot. Hageja esindaja väitel pani hageja raha enda arvele, kui xxxxxxxxxx käidi sulgemas. Hageja ise seletas kohtuistungil, et hoidis sularaha enda käes, kuna ei julgenud seda kontorisse jätta. 5-6 aastat tagasi käisid kontoris vargad. Arvel ei saanud raha hoida, sest kostja kohta jõustus 2023. aastal lahend ning kohtutäitur arestis Tallinna ja Tartu arved. Kui tööandja raha nõudis, pani ta selle enda arvele ja kandis üle, osa andis sularahas. Hagejat ei koondatud 2021. aastal, see oli näilik. Tegemist oli koroona ajaga ja riigilt oli võimalik küsida toetusi. xxxxxxxxxx ei pandud 2021. aastal kinni. Hageja selgitas puhkusetasu nõude kohta, et ta ei ole puhanud, vaid käis komandeeringus.

KOSTJA VASTUVÄITED

arve Turismo OÜ poolt, samas kirja all on viited kostjale. Alates 8. maist 2024. a ei ole hageja ühtegi kostja klienti teenindanud ega väljastanud pakkumist reisipakettidele. Kostja leidis hageja puhkusetasu nõude kohta, et hageja on olnud puhkusel. Hageja oli puhkusereisil Austrias 20.01.2024 kuni 27.01.2024 ja perega Egiptuses 16.04.2024 kuni 23.04.2024. Tööandja ei ole hagejat komandeeringusse saatnud. Hageja nõue TLS § 100 lg 5 ja TLS § 109 lg 1 alusel on alusetu ning TLS ei näe ette hüvitise suurendamise võimalust. Kostja vaidles vastu hüvitise nõude suurusele. Kostja selgitas töötaja koondamise kohta, et 2019. aasta märtsist algava pandeemia ajal oli turismisektori jaoks väga raske olukord. Broneeringud tühistati, kuid ettevõtjad ja hotellipidajad ei tagastanud raha. Hageja otsustas ise tööturule minna. I. T. saatis 07.09.2020 Tallinna raamatupidajale kirja, et peaks hageja koondama. Hageja kostjaga seda ei arutanud, hageja otsustas ennast koondada. Hageja oli kostja omanik. Perioodil 04.09.2020 kuni 01.09.2021 tegi hageja broneeringuid enda abikaasale, tütrele ja sõpradele.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUSTUS

6.1 Poolte vahel on erimeelsus, kas töötaja vastutas aegunud ja tasumata arvete sissenõudmise eest. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et xxxxxxxxxx osutatud teenuste eest on tasumata aegunud arveid summas 75 338,36 eurot (dtl 79-90). Poolte vahel ei ole sõlmitud kirjalikku lepingut ning nii hageja kui kostja esitasid oma arusaama hageja tööülesannetest. Hageja väitel tema arveid klientidele ei väljastanud (dtl 275). Kostja esitatud nimekirja kohaselt kontrollis hageja laekumisi reisi/lennu, kindlustuse ja teiste teenuste eest ja tuletas kliendile maksmist meelde. Hageja väljastas kliendile arved ja andis infot raamatupidajale (dtl 278). Kostja väitel oli xxxxxxxxxx autonoomne raamatupidamine: autonoomne sisestamine eraldi raamatupidamissüsteemi, eraldi sisestamine reisikorraldajate süsteemidesse, arvete maksmine tarnijatele, kassa haldamine. Hageja selgitas kohtuistungil, et tal oli volitus võtta Tartus raha vastu, s.h sularaha. Tartul oli eraldi kassa ja Tartu kassa jõudis Tartu arvele. Hageja ütluste kohaselt oli Tartus enne koroonat eraldi raamatupidaja, aga pärast koroonat aitas teda kostja juures mitte töötav I. T. . Kui hageja tegi broneeringu, palus ta I. T. teha kliendile arve ja saata see hagejale meilile. Tallinn ja Tartu kasutasid eraldi raamatupidamisprogramme ning Tallinnal oli ligipääs Tartu programmile. Seega nähtub poolte ütlustest, et xxxxxxxxxx oli eraldi pangaarve ja eraldi raamatupidamisprogramm. Seda kinnitab ka asjaolu, et 2021-2023. aastal saatis Tartus raamatupidamist teinud I. T. kostja juhatuse liikmele majandusaasta aruannete esitamiseks vajaliku info (dtl 97-100, 102-103). Hagejal oli õigus arveid väljastada. Kohus leiab, et kuna Tartus ei olnud arvetega tegelemiseks eraldi inimest, pidi hageja tööülesandeks olema kõigi Tartus tekkinud küsimuste lahendamine, s.h Tartu raamatupidamise haldamine. Näiteks on I. T. e-kirjast võimalik aru saada, et hagejal oli tegelikult õigus otsustada oma palga suuruse üle (dtl 120). Kui hagejal oli õigus vastu võtta sularaha, pidi tal olema ka kohustus sularaha liikumine raamatupidamisprogrammi märkida. Seega oli hagejal ülevaade, millised arved on esitatud ja milliste arvete eest ei ole tasutud. Kuna Tartus ei olnud raamatupidajat, tuleb eeldada, et hagejal oli kohustus jälgida ka arvete tasumist ning aegumist. Hageja on seda kohustust rikkunud. 6.2 Kostja väitel koosneb raamatupidamine ekslikest andmetest ja puudub info sularaha liikumise kohta. 21.05.2024 koostatud kassa ja pangakaardi üleandmise akti kohaselt oli xxxxxxxxxx kassas 1980,03 eurot (dtl 199-201). Lisaks allkirjastas hageja dokumendi, milles lubas sama päeva jooksul tagastada kostjale kuuluva kassa 40 451,51 eurot (dtl 202). Hageja esindaja selgituste kohaselt pani hageja raha enda arvele, kui xxxxxxxxxx käidi sulgemas. Hageja ise seletas kohtuistungil, et hoidis sularaha enda käes, kuna ei julgenud seda kontorisse jätta. 5-6 aastat tagasi käisid kontoris vargad. Arvel ei saanud raha hoida, sest kostja kohta jõustus 2023. aastal kohtulahend ning kohtutäitur arestis Tallinna ja Tartu arved. Hageja väitel tekkis sularaha 41 000 eurot umbes 5 aasta jooksul. 5

Menetlusse on esitatud Harju Maakohtu 20.12.2022 otsus, millega kostjalt mõisteti kolmanda isiku kasuks välja põhivõlgnevus 269 311,86 eurot ja viivised (dtl 165-170). Tallinna Ringkonnakohus jättis 10.08.2023 otsusega maakohtu otsuse muutmata (dtl 203-214). Seega võib olla õige hageja väide, et arved olid arestitud. Samas ei nähtu tõenditest, et arved olid arestitud kuni hetkeni, mil hageja tööleping lõpetati. Lisaks ei ole selge, miks oli hageja käes viie aasta jooksul tekkinud sularaha, kui ringkonnakohtu otsus ei saanud jõustuda enne kui 10.09.2023. Raha pangaarvele panemine sai olla takistatud mitte rohkem kui poole aasta jooksul. Kohus ei loe usaldusväärseks hageja selgitust, et raha ei hoitud kontoris 56 aastat tagasi toiminud varguse pärast. Ei ole usutav, et inimene soovib muuta oma kodu ebaturvalisemaks ning hoida sularaha kodus. Kui mingil põhjusel ei saanud raha arvele panna, oli näiteks võimalik osta kontorisse seif. Hageja hoidis kostjale kuuluvat sularaha enda käes sellest kostjat teavitamata ja ilma poolte kokkuleppeta. Kumbgi pooltest ei ole väitnud, et hagejal oli selliselt toimimiseks olemas kostja nõusolek. Kohus loeb tõendatuks kostja väite, et tal puudus info sularaha liikumise kohta. Kui hagejal oli kohustus korraldada xxxxxxxxxx raamatupidamist, pidi ta tagama ka sularaha korrektse olemasolu. Hageja rikkus oma töölepingust tulenevaid kohustusi. 6.3 Viimaseks heitis kostja hagejale ette konkureeriva ettevõtte asutamist ja tööandja kliendibaasi kasutamist. Äriregistri väljavõtte kohaselt asutas hageja 15.04.2024 Turismo OÜ. Osaühingu ainuosanik on hageja ning juhatuse liikmed hageja ja I. T. . Õige on kostja väide, et pooled ei sõlminud TLS § 23 kohast konkurentsipiirangu kokkulepet ning tööandja ei määranud TLS § 22 kohast ärisaladuse hoidmise kohustust. Samas peab töötaja hoiduma tööandjat kahjustavatest tegudest ning tema käitumine peab olema lojaalne ja juhinduma heast usust (TLS § 15). Turismo OÜ registrisse kantud aadress on XXX, Pikk tn 45-26 (dtl 105). Samades äriruumides tegutses kostja, kes maksis ruumide eest renti (dtl 104). Hageja on saatnud kliendile 15.05.2024 Turismo OÜ nimel arve, mille all on viide kostjale (dtl 108). Seega kahjustas hageja konkureeriva äriühingu asutamisega kostja majandustegevust ja rikkus lojaalsuskohustust. Hageja rikkus oma töölepingu seadusest tulenevaid kohustusi. 6.4 Kohus ei pea oluliseks seda, kas ja mitu tehingut tegi hageja kostja esindajana pärast oma äriühingu asutamist. Oluline on see, et hageja oli hakanud tehinguid tegema kostja asukohas ning kostja nime kasutades, s.t tekitanud kostjale majanduslikku kahju. Kahju ulatus ei ole seejuures määrav. Kohus vastavaid tõendeid ei analüüsi. 6

reageerima. Kostja ei ole seda teinud. Seega aktsepteeris kostja nimetatud reise kui tööülesannet ning hageja ei ole 2024. aastal puhkust kasutanud. Töövaidluskomisjon mõistis 19.09.2024 otsusega tööandjalt töötaja kasuks välja kasutamata puhkusehüvitise summas 1693,07 eurot (neto) ja jättis rahuldamata töötaja nõude 16 päeva eest puhkusehüvitise välja mõistmiseks summas 629,17 eurot (neto). TVK arvestuse kohaselt oli töötaja keskmiseks kalendripäevatasu suuruseks 74,03 eurot (neto) ning pooled ei ole seda arvutuskäiku oma seisukohtades ümber lükanud. Hageja arvelduskonto väljavõtte kohaselt oli hageja töötasu 2023.a novembris 1996 eurot ja detsembris 1996 eurot, 2024. a jaanuaris 1996 eurot, veebruaris 2322,24 eurot, märtsis 2322,24 eurot ning aprillis 2322,24 eurot. Kohus lähtub sellest, et 2024. aasta maikuule eelnenud kuue kuu töötasu oli kokku 12 954,72 eurot ning selles ajavahemikus oli 175 kalendripäeva. 12 954,72/175=74,03. Hagejal on TLS § 71 kohaselt õigus saada välja teenitud 16 päeva põhipuhkuse eest hüvitist 1184,48 eurot (neto; 16 x 74,03). Kohus on seotud hageja nõudega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 629,17 eurot (neto).

KOKKUVÕTE

Hageja töötas kostja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles õiguspäraselt. Kohus hindas esitatud tõendeid ning leidis, et hageja rikkus töölepingust ja seadusest tulenevaid kohustusi. Hageja kohustus oli korraldada xxxxxxxxxx raamatupidamise eest ja jälgida, et arved saaksid tasutud. Hageja rikkus seda kohustust. Lisaks hoidis hageja kostale ütlemata oma arvel või sularahas enda käes kostjale kuuluvat raha umbes 41 000 eurot. Hageja rikkus lojaalsuskohustust, kui asutas konkureeriva ettevõtte ja hakkas pakkuma turismiteenuseid kostja tegutsemiskohas. Seetõttu on põhjendatud töölepingu lõpetamine ilma hoiatamata ja ilma etteteatamistähtaega järgimata. Kohus mõistab hageja kasuks välja puhkusehüvitise, kostja ei tõendanud, et hageja oleks esitanud puhkuseavalduse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.