Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepingulised esindajad Elari Arjakas ja Keiu Pettai
X.H
vastu
võla
Kostja: X.H (isikukood XXX) Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Bondora AS-i hagi X.H vastu osaliselt.
2.Jätta Bondora AS-i hagi X.H vastu rahuldamata 20. juuni 2023 tarbijakrediidilepingust nr xx tulenevates nõuetes.
3.Mõista X.H-lt Bondora AS-i kasuks välja 7. mai 2023 tarbijakrediidilepingu nr xx alusel välja põhivõlg 2593,34 eurot ja perioodil 18. oktoober 2024 kuni 16. juuni 2025 sissenõutavaks muutunud viivis 197,47 eurot.
4.Mõista X.H-lt Bondora AS-i kasuks välja viivis põhivõlalt (2593,34 eurot) alates 17. juunist 2025 kuni põhivõla täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta menetluskulud 55% ulatuses X.H kanda ja 45% ulatuses Bondora AS-i kanda.
6.Mõista X.H-lt Bondora AS-i kasuks menetluskulude katteks välja 536,25 eurot.
7.Mõista X.H-lt Bondora AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt (536,25 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
8.Toimetada otsus kätte pooltele.
9.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
1.Bondora AS (hageja) esitas 1. mail 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X.H-lt (kostja) 4413,19 euro saamiseks. Kuivõrd kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada, edastas Pärnu Maakohus 12. augustil 2024 asja menetlemiseks Viru Maakohtule.
2.Viru Maakohus jättis 16. augusti 2024 määrusega hagiavalduse käiguta. Mh selgitas kohus, et hagejal tuleb esile tuua tarbijakrediidilepingu kehtivuse ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimiseks vajalikud asjaolud ja esitada vastavad tõendid.
3.Hageja esitas 30. augustil 2024 hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt välja: -
lepingu nr xx alusel välja 740,18 eurot, s.o põhivõlg 596,97 eurot, intress 72,80 eurot, lepingu haldustasu 10,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 59,81 eurot ning viivis alates 29. augustist 2024 kuni põhivõla tasumiseni 29,39% tagastamata põhivõlalt aastas;
-
lepingu nr xx alusel välja 3936,12 eurot, s.o põhivõlg 3263,64 eurot, intress 256,52 eurot, lepingu haldustasu 62 eurot, lisateenused 139,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 214,06 eurot ning viivis alates 29. augustist 2024 kuni põhivõla tasumiseni 19,09% tagastamata põhivõlalt aastas.
Menetluskulud koos lisanduva viivisega palub hageja jätta kostja kanda.
3.1.Hagiavalduse ja 18. märtsi 2025 täpsustuste kohaselt sõlmisid pooled 20. juunil 2023 tarbijakrediidilepingu nr xx, mille alusel andis hageja kostjale laenu 637 eurot intressimääraga 29,39% aastas tagastamata krediidisummalt. Kostja kohustus tasuma igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas. Lepingu sõlmimisel tasus kostja lepingutasu 37 eurot, mis tasaarvestati laenu väljastamisel. Leping sõlmiti krediidi kulukuse määraga 45,57%. Kostja oli rikkus laenu tagasimaksmise kohustust. Kostja tasus osaliselt 2023 detsembri ja 2024 jaanuari osamaksed, jättis täielikult tasumata 2024. a veebruari, märtsi ja aprillikuu osamaksed. Hageja saatis kostjale 28. märtsil 2023 ülesütlemishoiatuse. Hageja ütles 29. aprillil 2023 lepingu üles ning nõudis kostjalt 11 146,56 euro tasumist, 2
mis hõlmas tagastamata krediidisummat, intressi, muid kulusid ja teiste laenulepingute kohustusi. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhivõla katteks 40,03 eurot. Kuna kostja ei ole lepingu ülesütlemise järgselt tasunud hagejale ühtegi makset, siis loetakse lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 596,97 eurot. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue 72,80 eurot perioodil 27. detsember 2023 kuni 25. aprill 2024. Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu 2,12 eurot, mis on arvestatud perioodi 27. detsember 2023 kuni 25. aprilli 2024 eest (s.o 5 kuud). Kostjalt tuleb välja mõista 10,60 eurot. Lepingu ülesütlemisel 29. aprillil 2024 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 0,84 eurot. Kostja arvutab pärast lepingu ülesütlemist viivist 596,97 eurolt määraga 29,39% (lepingu p 9.1). 29. augusti 2024 seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 59,81 eurot. Hageja on kostjaga 20. juuni 2023 lepingu nr xx sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja analüüsis kostja pangakonto väljavõtet laenulepingu sõlmimisele kolme eelnevat kuud. Pangakonto väljavõtte analüüsist selgus, et kostja igakuine sissetulek on 1257,52 eurot ja igakuised kohustused on 856,21 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 377 eurot. Kostjal puudusid kulud hasartmängudele. Laenu taotlemise ajal puudusid kostjal kehtivad maksehäired. Pooled sõlmisid lepingu kuumaksega 251,76 eurot. Juhul, kui kohtu hinnangul on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kohtu hinnangul ei ole täidetud ülesütlemise eeldused, taotleb hageja TsMS § 369 alusel tulevikunõude rahuldamist. Sellisel juhul palub hageja arvestada nõude ümberarvestamisel, et viimane laekumine lepingujärgse maksegraafiku põhinõude katteks on toimunud 27. märtsil 2025 (osaline laekumine). Korraline ülesütlemine toimuks sellisel juhul 27. mai 2025 osamakse möödumisel, sest hageja huvi oleks öelda laenuleping üles ilmselgelt esimesel võimalusel. Seega tuleks arvesse võtta, et vahepealsel ajal oleks hüpoteetiliselt saadetud ka täiendav ülesütlemise hoiatus, millega on antud kostjale võimalik võlg tasuda täielikult kahe nädala jooksul. Ülesütlemine toimuks järelikult 28. mail 2025. Arvestades, et laenulepingu lõpptähtaeg on 26. mail 2028, tuleks kostjal laenulepingu lõppemiseni 27. juuni 2025 – 26. mai 2028 tasuda 35 osamakset. Seega taotleb hageja tulevikus sissenõutavaks kohustuse täitmist selliselt, et kostja tasub igakuiselt hagejale järelejäänud osamaksed. Igakuise osamakse suurus on 13,419 eurot (469,69 ÷ 35). Samuti taotleb hageja tulevikus sissenõutavaks seadusjärgse viivise väljamõistmist juhul, kui kostja jääb viivitusse tähtaegse osamaksega.
3.2.7. mail 2023 sõlmisid pooled tarbijakrediidilepingu nr xx, mille alusel andis hageja kostjale laenu 3721 eurot intressimääraga 19,09% aastas tagastamata krediidisummalt. Kostja kohustus tasuma igakuiselt lepinguhaldustasu 4% laenusummalt aastas. Lepingu sõlmimisel tasus kostja lepingutasu 221 eurot, mis tasaarvestati laenu väljastamisel. Leping sõlmiti krediidi kulukuse määraga 41,32%. Kostja rikkus laenu tagasimaksmise kohustust. Kostja tasus osaliselt 2023 detsembri ja 2024 jaanuari osamaksed, jättis täielikult tasumata 2024. a veebruari, märtsi ja aprillikuu osamaksed. Hageja saatis kostjale 28. märts 2024 ülesütlemishoiatuse. Hageja ütles 29. aprillil 2024 lepingu üles ning nõudis kostjalt 11 146,56 euro tasumist, mis hõlmas tagastamata krediidisummat, intressi, muid kulusid ja teiste laenulepingute kohustusi.
3
Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhivõla katteks 457,36 eurot. Kuna kostja ei ole lepingu ülesütlemise järgselt tasunud hagejale ühtegi makset, siis on tagastamata krediit 3263,64 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue 256,52 eurot (perioodi 27. detsember 2023 kuni 25. aprill 2024 eest). Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu 12,4 eurot (4% laenusummalt aastas), mis on arvestatud perioodi 27. detsember 2023 kuni
25.aprilli 2024 eest (s.o 5 kuud). Seega tuleb kostjalt välja mõista 12,4 eurot. Lepingu ülesütlemisel 29. aprillil 2024 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 4,65 eurot. Kostja arvutab pärast lepingu ülesütlemist viivist 3263,64 eurolt määraga 19,09% aastas (lepingu p 9.1). 29. augusti 2024 seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 214,06 eurot. Laenulepingut sõlmides on kostja avaldanud soovi, et soovib kasutada krediidiandja poolt pakutavaid lisateenuseid: B on Track, B Secure, B Secure+. Kostjal oli kohustus tasuda igakuiste lisateenuste eest kokku 27,98 eurot kuus. Kostja on jätnud lisateenuste eest tasumata perioodil 27. detsember 2023 kuni 26. aprill 2024, s.o 5 kuud. Kostjalt tuleb välja mõista 139,90 eurot. Hageja on kostjaga lepingu nr xx sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja analüüsis kostja pangakonto väljavõtet laenulepingu sõlmimisele kolme eelnevat kuud. Pangakonto väljavõtte analüüsist selgus, et kostja igakuine sissetulek on 1715,58 eurot ja igakuised kohustused on 917,55 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 514 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal olid kulutused hasartmängudele keskmiselt 0,27 eurot. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid kostjal maksehäired. Pooled sõlmisid laenulepingu, mille igakuine makse oli 251,76 eurot. Juhul, kui kohtu hinnangul on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kohtu hinnangul ei ole täidetud ülesütlemise eeldused, taotleb hageja TsMS § 369 alusel tulevikunõude rahuldamist. Sellisel juhul palub hageja arvestada nõude ümberarvestamisel, et viimane laekumine lepingujärgse maksegraafiku põhinõude katteks on toimunud 18. septembril 2023 (osaline laekumine). Hageja on seisukohal, et korraline ülesütlemine toimuks sellisel juhul 17. novembri 2023 osamakse möödumisel, sest hageja huvi oleks öelda laenuleping üles ilmselgelt esimesel võimalusel. Arvestades, et laenulepingu lõpptähtaeg oli 17. oktoobril 2024, taotleb hageja kostjalt 2594,34 euro suuruse põhivõla välja mõistmist. Samuti taotleb hageja seadusjärgse viivise väljamõistmist alates 18. oktoobrist 2024 kuni põhinõude täitmiseni.
KOSTJA SEISUKOHT
4.Kostja hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt.
6.Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõuded tulenevad tarbijakrediidilepingutest (VÕS § 402 lg 1). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 406 2 lg 1) või mh selles 4
sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).
7.Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 406 2 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja ja kostja sõlmisid 20. juunil 2023 tarbijakrediidilepingu nr xx (dtl 132, 30 jj) ja
7.mail 2023 tarbijakrediidilepingu nr xx (dtl 132, 56 jj). Mõlema lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr 30. novembri 2022 seisuga 15,31% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273; 31. mai 2023 määr avaldati alles 22. juunil 2023). Selle kolmekordne määr on 45,93%. Lepingus nr xx on krediidi kulukuse määraks 45,47% (dtl 30) ja lepingus nr xx 41,32%, st need ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kohtu hinnangul on hageja piisavalt selgitanud krediidi kulukuse määra kujunemist lepingutes: krediidi kulukuse määr sõltub laenusummast (eritingimuste p 1.12), kuumaksete arvust (eritingimuste p 1.16), intressimäärast (eritingimuste p 1.20) haldustasust (eritingimuste p 1.21), lepingutasust (eritingimuste p 1.22).
8.Teiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud mõlema lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. 5
Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
9.Hagiavalduse kohaselt on hageja 20. juuni 2023 lepingu nr xx puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 2500 eurot, kohustused 515 eurot), kostja pangakonto väljavõtte põhjal tuvastatud igakuiste sissetulekute 1257,52 eurot ning igakuiste kohustuste 856,21 eurot põhjal. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 377 eurot ning et kostja pangakonto väljavõttelt ei nähtu hasartmängukulusid. Kostjal maksehäired puudusid. Pooled sõlmisid laenulepingu, mille igakuine kuumakse oli 22,46 eurot.
7.mail 2023 lepingu nr xx puhul lähtus hageja kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 2500 eurot, kohustused 515 eurot), kostja pangakonto väljavõtte põhjal tuvastatud igakuiste sissetulekute 1715,58 eurot ning igakuiste kohustuste 917,55 eurot põhjal. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 514 eurot ning et kostja pangakonto väljavõttelt nähtusid hasartmängukulud 0,5 eurot kuus. Kostjal maksehäired puudusid. Pooled sõlmisid laenulepingu, mille igakuine kuumakse oli 251,76 eurot. Hageja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja oli mõlema lepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid vastavalt 22,46 ja 251,76. Kohus andis hagejale võimaluse täpsustada, kuidas on hageja jõudnud eeltoodud järeldustele. Hageja täpsustas, et hindas kostja pangakontode väljavõtteid laenulepingutele eelnenud kolme kuu kohta.
10.Kostja pangakontode väljavõte on esitatud Exceli tabelis vahelehel Bank Statement (dtl 108). Arvestades tabeli detailsust ja selles toodud andmeid, puudub kohtul käesolevas asjas alus kahelda, et see kajastab kostja pangakontode väljavõtteid. Nimetatud tabelist nähtuvad kostja mitmetel pangakontode tehinguid perioodil märts 2022 kuni detsember 2023 kohta. Hageja ei ole selgitanud, miks ta ei hinnanud kostjale laenu väljastamisel kostjalt küsitud pangakontode väljavõtet tervikuna, st kogu laenulepingute sõlmimisele eelnenud perioodi kohta, vaid üksnes lepingu sõlmimisele eelnenud kolme kuu osas. Kohus leiab, et kogu pangakontode väljavõtete hindamata jätmine on vastuolus krediidiandja kohustusega võtta arvesse kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 403 4 lg 2 esimene ja teine lause). Selliselt on hageja jätnud tegemata mõistlikud pingutused kontrollimaks tarbija esitatud teavet (KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja VÕS § 4034 lg 4 teine lause). Nõude aluseks olevad lepingud on sõlmitud 6-nädalase vahega. Samas järeldused kostja pangakontodelt nähtuvatest sissetulekutest ja kohustustest erinevad hageja tuvastatu järgi oluliselt erinevad – kui 7. mai 2023 lepingu ajal tuvastas hageja kostja keskmiseks sissetulekuks 1715,58 eurot, siis 20. juuni 2023 lepingu sõlmimise ajaks ehk ca 1,5 kuuga oli sissetulek vähenenud juba 1257,52 euroni ehk ligi 500 eurot. Juba see näitab kohtu hinnangul, et hageja on hinnanud liiga lühikest pangakontode väljavõtte perioodi. Seega jättis hageja nõuetekohaselt tuvastamata kostja sissetulekute, kohustuste, elamiskulude ning hasartmängude suuruse kogu pangakontodelt nähtuva perioodi osas.
6
Järelikult ei saanud hagejal tekkida ka veendumust, et kostja on võimeline võtma täiendavaid kohustusi mais 2023 251,76 eurot kuus ja juunis 2023 22,46 eurot.
11.Kohus märgib täiendavalt, et tabel (dtl 108) sisaldab pangakontode väljavõtet ja hageja analüüsi pangakontode väljavõttest (Bank Statement details). Nii pangakontode väljavõtet kajastavast tabelist kui ka selle analüüsist nähtub, et kostja kulutused hasartmängudele on olnud olulisemalt suuremad kui 0 või 0,5 eurot kuus. Juba ainuüksi 2022. a juulis oli kostjal hasartmänguga seotud kulutusi 315 eurot. Kostja pangakontodelt nähtuvad hasartmängudega seotud ülekanded (kümnetes kuni sadades eurodes kuus) ka perioodil 2022. a augustist novembrini, aga ka 2023. a juunis. Kostja pangakontodelt nähtub suurel hulgal ja kohati ka suurtes summades (nt 21. märts 2023) ülekandeid füüsiliste isikutega. Samuti on nendelt tuvastatav, et suurema summa kontole laekumise järel on kostja teinud ülekandeid füüsilistele isikutele (nt 27. märtsil 2023 laekus Bondora AS-ilt 6500 eurot, millele järgnesid ülekanded füüsilistele isikutele summades 2000, 1700 ja 2900 eurot). Eelnev kirjeldab kostja maksekäitumist (uute laenude või hasartmänguvõitudega tasuti varasemaid kohustusi). Samuti pidi hagejal krediidiandjana tekkima vähemalt kahtlus (kui mitte veendumus), et kostjal võivad olla lisaks Ü OÜ ja Bondora AS-i ees kohustused füüsiliste isikute ees, mis viitab, et kostja tegelikud igakuised kohustused olid suuremad, kui hageja lepingute sõlmimisel tuvastas. Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole kostja pangakontode väljavõtteid piisava hoolsusega hinnanud (võttes lepingute sõlmimisel aluseks üksnes kolme kuu väljavõtted). Samuti leiab kohus, et kostja pangakontodelt nähtuvat piisava hoolsusega hinnates, ei oleks hagejal krediidiandjana saanud tekkida VÕS § 403 4 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Kostja pangakontodelt nähtuv viitab ka hasartmängusõltuvusele. Samuti jättis hageja tuvastamata kostja pangakontode väljavõtte perioodi keskmised sissetulekud, kohustused ja elamiskulud. Arusaamatuks jääb ka see, kuidas sai kostja sissetulek 1,5 kuuga väheneda ligi 500 eurot ning mille põhjal on tuvastatud elamiskulud mais 2023 514 eurot, aga juunis 2023 377 eurot.
12.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjaga laenulepingute sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellega on tuvastatud, et hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
13.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas. Praegusel juhul on seega kostjaga sõlmitud lepingutes tühised lepingutasu, lepingu haldustasu ja intressimäära kokkulepped ning B on Track, B Secure, B Secure + lisateenuste kokkulepe.
14.Hageja on 18. märtsi 2025 ja 28. aprilli 2025 menetlusdokumendis välja toonud nõuete ümberarvestused. Hageja palub n-ö alternatiivse nõudena mõista lepingu nr xx alusel välja 469,69 eurot selliselt, et kostja tasub 35. osamakset, igakuise osamakse 7
suurus on 13,419 eurot ning lepingu nr xx alusel mõista välja põhivõla 2594,34 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivise seadusjärgses määras põhivõla osamaksetelt ja põhivõlalt.
15.Kohus hindab esmalt 7. mai 2023 lepingu nr xx rahuldamise ulatust.
15.1.Hageja on 18. märtsi 2025 menetlusdokumendis (dtl 135) ja selle lisas (dtl 138) toonud välja põhivõla arvestuse (3500-905,66=2594,34, dtl 86). Hageja lisatud maksete tabeli järgi on kostja tasunud lepingu alusel alates 17. maist 2023 kuni 11. veebruarini 2024 905,66 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja toodud arvestusest. Kuivõrd laenuleping lõppes 17. oktoobril 2024 (dtl 77), on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 2593,34 eurot (VÕS § 108 lg 1).
15.2.Kohus selgitab, et tegemist ei ole alternatiivse nõudega TsMS 370 lg 1 tähenduses, vaid hagi osalise rahuldamisega. Hageja ei saa sama nõude näilikult alternatiivse nõudena esitamisega vähendada riske, mis kaasnevad hagi osalise rahuldamata jätmisega (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud vlj, § 370, p 3.5.3c).
15.3.Ülejäänud osas jääb hagi lepingu nr xx osas rahuldamata (s.o põhivõlg 2594,34 eurot ületavas osas, intressinõue (sest seadusjärgne intress oleks madalam ning hageja ei ole esitatud ümberarvestust intressi nõude osas), lepingu haldustasu, lepingu lisateenuste nõue ning viivis lepingujärgses määras.
15.4.Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne viivisemäär. Kohus ei nõustu hagejaga, et viivise arvestamisel tuleb lähtuda hüpoteetilisest kuupäevast, mil hageja ilmselt oleks kostjaga lepingu üles öelnud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise seadusjärgses määras alates lepingu lõppemisest 18. oktoobrist 2024 (VÕS § 113 lg 1 teine lause). Otsuse tegemise seisuga (16. juuni 2025) on sissenõutavaks muutunud viivis 197,47 eurot (arvutatud viivisekalkulaator.ee-ga, viivitatud päevade arv 242).
16.Kohus hindab järgmisena 20. juuni 2023 lepingu nr xx rahuldamise ulatust.
16.1.Hageja 18. märtsi 2025 menetlusdokumendis (dtl 134) ja selle lisas (dtl 137) toonud välja ümberarvestuse. Kostja sai lepingu alusel 600 eurot, millest on maksnud tagasi 130,31 eurot (dtl 85, 137).
16.2.Kohus ei nõustu hagejaga, et kuivõrd hagejal oleks olnud tema nõude ümberarvestuse tõttu õigus öelda leping üles VÕS § 416 lg 1 alusel juba 27. mai 2025 osamakse möödumisel 28. maist 2025, tuleb see lugeda lepingu lõppemise ajaks. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta on lepingu üles öelnud 28. maist 2025. Kohus ei saa lähtuda nn hüpoteetilisest ülesütlemisavaldusest. Hageja ümberarvestuse kohaselt lõpeb leping 26. mail 2028 (saabub viimase osamakse tasumise tähtaeg, dtl 134).
16.3.Hageja palub alternatiivse nõudega (dtl 150) mõista kostjalt välja tagastamata põhivõla 429,69 eurot (600-130,31) perioodil 27. juuni 2025 kuni 26. mai 2028 mõista välja 35 osamaksena à 13,419 eurot. Tegemist on TsMS § 369 tähenduses tulevase nõude täitmiseks esitatud hagiga. Kohus selgitas hagejale 7. aprilli 2025 kohtunõudes, et juhul, kui hageja taotleb tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete väljamõistmist tuleb see nõue esitada 8
TsMS § 363 lg 1 p 1 nõuetele vastavalt. Selleks et hagiavaldus oleks nõuetekohane, peab hageja menetluslik nõue olema selgelt väljendatud. Haginõue on piisavalt selgelt väljendatud, kui see kirjeldab konkreetselt esitatud nõuet, seab seeläbi kohtuliku otsustusruumi piirid, toob välja soovitava otsuse sisu ja piirid. Ei piisa sellest, kui nõue on asjaoludest väljaloetav või loogiliselt tuletatav (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud vlj, § 363, p 3.2.2.2). Haginõudele esitatakse seega sisuliselt samad kriteeriumid mis kohtuotsuse resolutsioonile (RKTKo 10.05.2017, 3-21-36-17, p 16), st see peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (TsMS § 442 lg 5 teine lause). Hageja esitatud tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete nõue ei vasta kohtu hinnangul neile tingimustele. Esiteks ei ole selge, kuidas on kujunenud osamakse suurus 13,419 eurot alates 27. juunist 2025. Hageja väitis, et kostja jäi ümberarvestuse järgi viivitusse juba 27. märtsil 2025, mil ta maksis üksnes osa tasumisele kuulunud osamaksest. 27. märtsi 2025 seisuga on hageja väitel kostja tagasi maksnud 130,31 eurot. Hageja leiab, et allesjäänud summa (600-130,31) tuleb välja mõista alates 27. juunist 2025 ning on jaganud saadud summa (469,69) 35-ga. Samas jäävad selliselt välja osaliselt 2025. a märtsi kuumakse ning täielikult aprilli ja mai 2025 osas. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta ei ole nende kuudega nõude ümberarvestuses arvestanud. Seega ei ole nõude ümberarvestus jälgitav ega kontrollitav. Teiseks ei ole ka hagiavalduse alternatiivne taotlus selge, sest osamakset ei ole võimalik välja mõista „13,419 eurot“. Sente ei saa välja mõista kolme kohana pärast koma. Kohus ei saa korrigeerida hageja nõuet hageja asemel. Kolmandaks ei ole hagiavalduse alternatiivne taotlus selge, sest sellest ei nähtu tuleviku osamaksete n-ö maksegraafikut. Välja tulnuks tuua kõik osamaksed ja nende tasumiste kuupäevad. Kohus ei saa neid hageja nõudest või asjaoludest tuletada. Kohus märgib samas, et neid andmeid ei nähtu ka nõude ümberarvestuse tabelist (dtl 137). Hagist ega selle täpsustustest ei nähtu, millisteks kuupäevadeks millistes suuruses osamaksed tuleb kostjalt välja mõista. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus lepingu nr xx osas hageja nõuded rahuldamata.
17.Eelnevat arvestades rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 7. mai 2023 lepingu nr xx alusel põhinõude 2593,34 eurot ja edasiulatuva viivise nõude. 20. juuni 2023 lepingust nr xx tulenevad nõuded jätab kohus tervikuna rahuldamata. Arvestades hageja nõudeid (hagis kokku 4676,30 eurot) ja seda, et kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2593,34 eurot, rahuldab kohus hagi ca 55% ulatuses. Kohus jätab seetõttu menetluskuludest 55% kostja kanda ja 45% hageja kanda (TsMS § 163 lg 1).
18.Hageja esitas menetluskulude nimekirjad (dtl 28 ja 135), mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud esindajakuludest 360 eurot, riigilõivust 595 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulust 20 eurot.
18.1.Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 595 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot väljamõistmiseks (TsMS § 172 lg 9, § 4842).
9
18.2.Hageja esindaja tunnitasu suurus on 120 eurot käibemaksuta. Hageja esindaja ajakulu on kokku 3 h, s.o hagiavalduse ning selle lisade komplekteerimine, dokumentide esitamine ning riigilõivu tasumine (1,5 h) ja kohtunõudega tutvumine, seisukoha koostamine, nõude ümberarvestuse tegemine ja kohtule esitamine (1,5 h). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul on menetlusdokumentide sisu, lisasid ja mahtu arvestades hageja lepingulise esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud 3 h ulatuses. Tegemist ei ole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Seega peab kohus hageja esindajakulusid põhjendatuks 360 eurot (120 eurot × 3 h). Seega on hageja menetluskulud kokku põhjendatud 975 eurot (595 + 20 + 360). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 536,25 eurot (s.o 55% 975 eurost).
18.3.Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
19.Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult (vt 10. detsembri 2024 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb ka käesoleva määruse resolutsioon kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093/24, p 9.2). (allkirjastatud digitaalselt)
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.