Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Teha käesoleva määruse resolutiivosa teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 10 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Käesolev määrus saata viivitamatult võlgnikule ja ajutisele haldurile ja jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Asjaolud ja ajutise pankrotihalduri seisukohad 24.10.2018 esitas Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu avaldus A Š pankroti väljakuulutamiseks. 09.11.2018.a. kohtumäärusega keeldus kohus avalduse menetlusse võtmisest ning ajutise pankrotihalduri nimetamisest. Avaldaja esitas määrusekaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus oma 08.0.82019.a. määrusega rahuldas ning saatis tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks. Kohus võttis 03.10.2019.a kohtumäärusega avalduse menetlusse ning määras ajutiseks pankrotihalduriks Martin Krupp`i, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on A Š püsivalt maksejõuetu. Kohus määras 09.09.2019 kohtumäärusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa. Seisuga 24.09.2019 on kohtule esitatud deposiidi tasumist tõendav dokument. Võlgnikul on ajutise halduri esialgsel hinnangul vara väärtuses kuni 40 000 eurot ning kohustusi vähemalt 16 517 532,00 eurot.

2(4)

2-18-15977 Ajutine haldur palub kuulutada välja A Š, pankrot ning nimetada A Š pankrotihalduriks Martin Krupp. Ajutise halduri tasu taotlus Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1485 eurot (16,5 tundi x 90 eurot), tasule lisandub käibemaks 20% ehk 297 eurot (kokku 1782 eurot) ning pankrotimenetluse kulude hüvitis 57,21 eurot (sisaldab käibemaksu). Ajutine haldur palub tasu koos käibemaksuga 1782 eurot ning pankrotimenetluse kulude hüvitis 57,21 eurot maksta välja Saneerimismenetluse OÜ arveldusarvele nr XXXX AS-is Swedbank. Kogu ülekantav summa on kokku 1839,21 eurot. Ajutine haldur teostas järgnevad toimingud: Koostas ja lähetas teabenõude võlgnikule, koostas ja lähetas päringud registritesse ja krediidiasutustesse, vestles võlgnikuga ning töötles temalt saadus andmeid, , töötles võlgniku eelnevate kriminaal ja maksumenetlustega, töötles päringute tulemusena saadud vastuseid, analüüsis kõiki saadud andmeid kogumis ning koostas ajutise pankrotihalduri aruande, osales istungil pankrotiavalduse läbivaatamiseks. Kohtu põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et A Š majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku olemasoleva vara (eelduslikult 40 000 eurot) arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida oli teadaolevalt vähemalt 16 517 32 euro ulatuses. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku ebaseaduslik tegevus, mille tulemusena on ta toime pannud kuriteo ning temalt on solidaarselt välja mõistetud maksukahju.

3(4)

2-18-15977 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna olemasolevatel andmetel on võlgniku püsiv maksejõuetus välja kujunenud, tuleb A Š pankrot välja kuulutada. Võlgnikule kuuluva vara arvelt ei ole võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid. Kuna käesoleval ajal ei ole teada PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, leiab kohus, et tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, tuleb pankrot välja kuulutada. Martin Krupp on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus leiab, et Martin Krupp tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, Lubja 4, Tallinnas, 04.10.2019, algusega kell 11:00. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb ja mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. Ajutise pankrotihalduri tasu kokku 1839,21 eurot kuulub ajutisele haldurile väljamõistmisele. PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud, s.h ajutise pankrotihalduri tasu pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Eeltoodust tulenevalt kuulub ajutise pankrotihalduri tasu rahuldamisele pankrotivara arvelt. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohustab kohus A Š ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tallinna kohtumajja (Lubja 4, Tallinn), 04.11.2019, kell 11:00. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.