2-18-15977/10 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Võlgnik esitas 28. oktoobril 2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustas MTA vastutusotsuse nr 13-7/516-23. Tallinna Halduskohus jättis võlgniku kaebuse rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohus jättis halduskohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kohtuotsus jõustus 19. jaanuaril 2018. Kuna võlgnik ei tasunud võlga, algatas maksuhaldur maksukorralduse seaduse (MKS) alusel sundtäitmise ning arestis 21. märtsil 2016 MKS § 130 lg 1 p 3 alusel võlgniku pangakonto Swedbank AS-is. Swedbank AS-i teatise kohaselt oli võlgniku pangakonto jääk 23. märtsi 2016. a seisuga 4 eurot 11 senti. Avaldaja väljastas korralduse võlgniku pangakontolt raha ülekandmiseks avaldaja pangakontole. Sissenõudmistoimingud ei ole olnud edukad. Võlgnikule kuulub ka xxxxxxxxxx asuv 1⁄2 mõttelist osa korteriomandist, mille väärtus on hinnanguliselt 45 129 eurot. Korteriomandile on seatud Eesti Vabariigi kasuks kohtulik hüpoteek summaga 1 774 751 eurot. Võlgnikul ei ole väärtpaberikontot ega mootorsõidukeid. Äriregistri andmetel on võlgnik xxxxxxx OÜ (registrikood xxxxxx) ainuosanik (osa nimiväärtus 2500 eurot). OÜ xxxxxxxxxx ei ole käibemaksukohustuslane, tal ei ole registrisse kantavat vara ning ta ei ole esitanud 2017. a majandusaasta aruannet. Seega ei olexxxxxxxx OÜ tegutsev ettevõte. Töötamise registri andmetel oli võlgnikul tähtajaline tööleping 13. augustist 2018 kuni 12. detsembrini 2018 OÜ-s xxxxxxxx (registrikood xxxxxxx). Muid arvestatavaid sissetulekuid võlgnikul ei ole. Üle kahe aasta väldanud maksuhalduri täitetoimingutega ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda. Arvestades võla suurust ja korteriomandi mõttelise osa väärtust ning sellele seatud hüpoteeki, ei ole põhjendatud esitada kohtutäiturile avaldust võlgniku suhtes täitemenetluse algatamiseks. Arvestades maksuvõla suurust ning võlgnikule kuuluvat vara ja selle väärtust, ei ole võlgniku vara realiseerimisest saadavast tulemist ilmselgelt võimalik MTA nõuet täielikult rahuldada. Seega on võlgnik maksejõuetu ega suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Võlausaldajal ei ole alust arvata, et võlgniku majanduslik olukord lähiajal oluliselt paraneks. Esimese astme kohtu määrus

Esmalt märgib kolleegium, et PankrS § 10 lg 2 p 2 sõnastusest ei tulene, et viidatud säte hõlmab üksnes kohtutäituri korraldatavat täitemenetlust. Selles on nimetatud võlgniku suhtes toimuvat täitemenetlust, milleks saab iseenesest pidada nii kohtutäituri korraldatavat sundtäitemenetlust kui ka maksuvõla sissenõudmiseks maksuhalduri korraldatavat sundtäitemenetlust. Samas ei ole ka maksuhalduri korraldatava sundtäitemenetluse olemust ja eesmärki arvestades kolleegiumi hinnangul alust järeldada, et PankrS § 10 lg 2 p 2 ei hõlma maksuhalduri korraldatavat täitemenetlust. Maksuvõlgade sissenõudmine on MKS § 10 lg 2 p 3 järgi maksuhalduri ülesanne ning MKS § 128 lg 1 järgi peab maksuhaldur maksukohustuslase tasumata maksuvõla sisse nõudma, seejuures toimub maksuvõla sundtäitmine maksukorralduse seaduses ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Maksuvõla sissenõudmiseks on maksuhalduril MKS § 130 lg 1 järgi õigus rakendada täitmise tagamiseks vajalikke meetmeid ning pöörata sissenõue rahalistele õigustele. Võlgniku kinnis- ja vallasasjadele ei saa aga maksuhaldur ise sissenõuet pöörata ning juhul, kui see on maksunõude sundtäitmiseks vajalik, võib maksuhaldur MKS § 130 lg 2 järgi pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse jätkamiseks. Täitemenetluse jätkamine kohtutäituri vahendusel toimub maksuhalduri kaalutlusõiguse alusel. Kaalutlusõiguse piirid sätestab MKS § 10 lg 3, mille kohaselt viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Olukorras, kus maksuhaldurile on tema enda tehtud sundtäitmise toimingute tõttu teada, et võlgniku kinnis- ja/või vallasvarale sissenõude pööramine kohtutäituri jätkatud täitemenetluses ei viiks ilmselgelt maksunõude rahuldamisele, st maksunõue on sedavõrd suur, et võlgniku vara realiseerimise korral jääks suur osa nõudest rahuldamata, võib maksuhaldur jätta kohtutäituri poole täitemenetluse jätkamiseks pöördumata ning neil motiividel saab maksuhalduri sellist kaalutlusotsust pidada kolleegiumi hinnangul seaduslikuks ja põhjendatuks. Sellisel juhul on selge, et ka kohtutäituri tehtavad täitetoimingud ei viiks maksuvõla rahuldamiseni.